Nad ütlesid mulle, et (iga)järgmine aasta on lihtsam ja ma ise uskusin seda samuti. Et eelmisel õppeaastal sai ju materjalid ette valmistatud ja.. ma tean isegi seda, mida ma tahaksin teistmoodi teha. Aga ei oska kuidagi peale hakata.
Või ei peakski midagi tegema?
Eelmise aasta rutiin näitas, et mõned päevad varem enne tundi võtsin materjalid ette ja tegin sisuliselt ümber, mõeldes läbi, mida , mis järjekorras ja kuidas ma tahaksin öelda.
Samas tiksub kohusetunne- praegu on aega. Mis täna tehtud, see homme hooletu jne. Äkki mul pole hiljem aega. Äkki ma tahan ikkagi veel midagi lisada, pean lugema mingeid materjale või midagi.
Kooli kaudu on pakutud erinevaid koolitusi, kus vast ka jagatakse erinevaid nippe, kuidas ree peale saada. Aga ma ei saa neil osaleda. sest nad on keset päeva. Mu tööpäeva, mil teen oma kolme teist ametitööd.
Mulle tundub vahel, et ajakirjaniku töö on üks hullemaid. Sa pead iga päev üritama leida konflikti, pealkirja. See, kuidas jagatakse laskmata karu nahka - Kallas Euroopasse, on lausa tragikoomiline. Päris naljakas oleks, kui ta nüüd seda kohta ei saagi.
On üks, milles ma olen eriarvamusel kõikide kommentaatoritega. Minu prognoos on, et nii Michal kui ka Pevkur toovad kaasa RE languse ja PP või E200 tõusu. Sest lahkuvad valijad, kes tahaks valida naisi, valijad kes igatsevad taga nn vanakooli RE, valijad, kes on pettunud et RE pole end suutnud kehtestada I ja SD jurade osas.
Meie poliitmaastikult on puudu tugev tsentris olev erakond neile, kellele ei sobi maailmavaatelt religioon/nannyriik/vene võim. Nii Ekre, Isamaa, Sotsiaaldemokraadid esindavad väga konkreetset maailmavaadet, mis kas sobib või ei. Igatahes, ma usun, et see on E200 ja Parempoolsete elu võimalus. Iseasi, kas nad suudavad selle ära kasutada.
No tegelikult ka teine asi, milles ma olen eriarvamusel. Et kui Kallas läheb Euroopasse, siis järgmisel hommikul me ärkame tasakaalus riigieelarve, heatahtlike ja rõõmsate eestlastega.
Kogu maailmas toimub sama. Üldine stressitase on kõrge. Vanamoodi enam ei saa ja uutmoodi ei oska. Revolutsiooniline situatsioon?
Kuna mul mängib taustaks raadio, siis kuulsin uudist, et Eesti lapsed olid PISA loovuse testides kõrgetelt kohtadel. Ekspert kommenteeris, et edu põhjuseks on meie väga tugev baasharidus. Et kui oled tugev loodusteadustes, reaalainetes, siis selle pealt on võimalik loomingut luua ja loovusel lasta lennata.
Ainult nõustun.
Auto viisin täna remonti. Aga enne seda oli jälle üks juhtum. Sõidan praamile, pargin ja üritan auto lukku panna. Ei lähe. Proovin puldiga- ikka ei lähe.
Vannun mõttes- alles ma vahetasin patareisid. Aga kuna mul on kangesti vetsu vaja, siis löön käega- kes siin ikka varastab.
Tulen hiljem tagasi. Istun autosse ja. Mootor töötab.
Mul on praegu pooleli projekt " Loe kodus olevaid raamatuid". Loetud on Väike Teater, Kalle Blomkvist, Deniska lood, Soovid tagurpidi. Hunnik ootab veel ees.
Sõber helistas ja rääkis, et ootas niiväga vaheaja algust, sest kõik need lõpetamised ja . Aga nüüd on kopp ees, sest lapsed istuvad toas. Arvutis. Päev läbi. Enne kui nad laagrisse viiakse.
Siis mõtlesin, et kui hea on lugeda raamatuid, kus on terved, normaalsed, rõõmsad lapsed, kellel on armastavad vanemad ja head suhted. Lapsed, kes leiavad endale tegevust. Ise.
Nostalgia. Head ilusad kadunud ajad.
Jajah, lapsepõlve muretud mängud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah...
"Väikeses teatris" oli mu mäletamist mööda küll asotsiaalsuse piiril düsfunktsionaalne perekond.
VastaKustutaTõsi. Peale ema surma sundis isa lapsi rändteatris osalema. Aga kõik armastasid kõiki ja kõik lõppes hästi.
Kustuta"Et kui oled tugev loodusteadustes, reaalainetes, siis selle pealt on võimalik loomingut luua ja loovusel lasta lennata." Huvitav väide. Ise arvasin, et need on suhteliselt vastandlikud leerid, sest kummagi eest vastutab erinev ajupoolkera. Järgi mõeldes võib mingi piirini olla väide isegi loogiline, sest reaalteadustes on ka jah vajalik loominguline probleemilahendusoskus ja visualiseerimine. Aga muus osas - reaalteadustes toetutakse väga tugevalt kindlaksmääratud baasteadmistele ning kuidagi vaikimisi surutakse juba õpingute käigus piirid peale, kui loominguliseks tohib minna (teoreemi ei saa just päris iga loomingulise vaatenurga alt tõestada). Võib-olla laste puhul see veel siis nii ei avaldu.
VastaKustutama ise arvaks, et pole isegi nii väga tähtis, mis faktiline baas täpselt on, lihtsalt korpus on kasulik, et selle peal loomingut teha. Alates ainese pakkumisest kuni selleni, et ei hakka asja eest, teist taga jalgratas leiutama lihtsalt sellepärast, et ei teadnud jalgratta olemasolust.
VastaKustutaMomendil pole Eestis päris minu parteid, ehkki Reformi programmiga samastun endiselt kõige enam. Ideaalne oleks tõesti keskel asuv partei, kus pole religiooni, venemeelsust, liiga suurt riiki (makse), ja mis kõige tähtsam realistlik majanduspoliitika koos põhimõtteliselt tasakaalus eelarvepoliitikaga. Aga keskel pole ruumi. Parempoolsete programmi peaks lugema. Eesti200 uude tõusu ei usu, pigem liitub mõne suurega nagu Respublica kunagi.
VastaKustutaLoodusteadused ja matemaatika on äärmiselt olulised loovuse juures, kuidas ilma suudaks uusi tehnikavidinaid või tootmisprotsesse leiutada??? Tänapäeva tsivilisatsioon püsib teadusel ja tehnoloogial, ilma oleksime kiirelt koopas tagasi. Kunsti ja muusika tüüpi loovus hoopis teine asi aga kõhtu ei täida kumbki.
Rohkem kui üks ühiskonnauurija - kõige moodsam praegu Harari - on juhtinud tähelepanu, et ilma ühiste lugudeta ("lugu" kõige laiemas mõttes), mille ümber inimesed koonduvad - ei oleks me võimelised sellises mastaabis koostööks, mis teeb teaduse ja tehnoloogia võimalikuks. Mõlemaks on vaja sellist koostööd, mis ületab isiklike suhete piirid, ja selleks koostööks ei piisaks usaldusest, kui poleks veendumust, et "me usume üht ja sama ning ajame sama asja".
KustutaNeoliitiline tehnoloogiaplahvatus oli seotud neoliitilise kunstiplahvatusega (mis seda tehnoloogiaplahvatust ei vajanud, sest seda kunsti sai kaunis algeliste vahenditega teha).
... pmst on modernseks tehnoloogiaks vaja modernset riiki ja raha - ning nendeks eeldusteks on vaja, et miski paneb piisavalt paljud inimesed uskuma, et riik ja raha eksisteerivad. Mõlemad on kultuurilised konstruktsioonid, mis sõltuvad usust neisse.
Kustutaeks me kuuleme veel palju selgitusi, miks meie lapsed on loovuses maailmatasemel, aga laia ja kitsa matemaatika eksamitulemsued muutuvad järjest kehvemaks ja samas oleme me PISA matemaatikas kõrgel kohal... Hommikul üritas üks inimene seda raadios selgitada- põhisõnum, et protsessid on pikaajalised .
KustutaMa olen ise seda meelt, et põhi peab all olema. Kui sa ei tunne tähti ja korrutustabelit on tänapäeval keeruline. Aga lisaks on vaja ka riskijulgust, oskust märgata, julgust reegleid murda jne. Ma julgeks arvata, et ka meie kliima ja geograafia on andnud panuse, Ajalugu kindlasti.
Meil on ju lausa kirjanduse tüvitekstides sees " eestlane on leidlik ja nutikas". M.O.T.T: :) :)
Eilne diagonaalvaade riigieksamitulemustele näitas, et mitte ainult matemaatikas olid tulemused kehvemaks läinud. Ainult kitsas matemaatika oli parem https://www.err.ee/1609374689/eesti-keele-riigieksami-tulemus-paranes-pisut
Kustutavt kesmine - 2018 / 2024
Eilse eksami tulemused avaldavad mõju ehk 20-30 aasta pärast, praegu sööme teise vabariigi algusaja entusiasmi ja tubli õpihimu vilju. Samas võibolla juba 10 aasta pärast on kirjutamise ja miks mitte üldse mõtlemise oskus tähtsuse minetanud, AI teeb seda meie eest palju kiiremini ja paremini. Mõni vanainimene veel teab korrutustabelit, moodsad küsivad vajadusel oma AI liidese käest kas verbaalselt või lausa läbi neuralingi mõteldes :P
Kustuta