Usutavasti olekski võimalik leida sisekujundaja, kes ka minu kodust ime teeks. Ja siis hakkan ma mõtlema, et kas värvitud seinad ning liistud on piisav.
Minu ja telekakodusid eristab eelkõige see, et mu kodus on tohutult kappe ja riiuleid ja panipaiku. Ning ma ei saa aru, kuidas mahuvad kodudesse asjad, kui seal pole kappi.
Mõned näited asjadest, mis minu kapirohkes kodus ei ole kappidesse mahtunud, vaid on kappide peal ja all ja põrandal ja ukse taga. Vaasid, küünla..? alused? st need, mille sisse pannakse küünlad. Albumid, lauamängud. Pallid. Kohvrid ja reisi/arvutikotid. Paar kasti mittehooajaliste riietega. Mehe medalid. Kargud ( ärge küsig, aga vaja on läinud juba 3 korda).Jalatsid. Jalatsid. Palju jalatseid. Korv kampsunitega, mis kappi ei mahu. Vanasti reisidelt ostetud suveniirid. Mõned on päris kenad, ei raatsi ära visata. Kaks madratsit ja välivoodi- tõsi, nad on niimoodi paigutatud, et ei riiva silma- aga ei saa praegu veel ära visata, ootavad ühe korteri valmimist. Kassi pesad ja turnimispuu. See põrandal olev ratas ( kuidas seda nimetatakse?). Suusad kolivad suveks keldrisse, aga käimiskeppe pole mõtet viia. Põrandapesumopp ja ämber. Pakendite kogumise kott. Pesukauss (et kass ei saaks riidekapi ust lahti), triikimistekk ja triikraud. Tumbadel erinevad riided, mis jooksvalt käigus nt minu õueriided....
Ja ma pole veel jõudnud kööki ja rõdule...
Huvitav, kuidas Merlin need teemad lahendaks. Vaiba puhastuse hinna olen isegi välja guugeldanud, aga siis väljub kassist järgmine karvapall ja tundub, nagu, poleks mõtet. Diivani katteriide vahetamine maksaks rohkem, kui uue ostmine. Aga uut, kahjuks, samasuguse hea katteriidega pole leidnud. Ja diivan ise on tegelikult terve. Kas täispuidust kapid, mis on täispuidu värvi, värvitaks üle? Kas see on okei? st kas nii on õige, õiglane teha? Magamistoas on mul vanaaegne mööbel. Ühes saates oli üsna samasugune kapp. Põnevusega ootasin, et huvitav, mis sellega tehakse- aga, kapp viidi lihtsalt ära. Ei saanudki teada.
Ja nagu kirjas, siis kõige rohkem huvitab mind, kuidas ja kuhu kõik need majapidamises vajalikud asjad paigutatakse. Või on noored põlvkonnad vanematelt õppinud ja uutesse mikrokodudesse ei tekigi.. asju? Uue kodu looja ei osta vaase, nõusid, käterätikuid, laudlinu, voodipesu...?
Hakkasin mõtlema, et huvitav, miks me ei korralda valimisi koaltsioonilepingute vahel. Reaalsus on ju see, et mitte ükski erakond ( peale Isamaa...khm) ei saa oma nn lubadusi 100% ellu viia, kuna vaja on kompromissi. Reitingud on ju enne valimisi teada. Valimiseelsed saated- artiklid võikski olla nn koalitsioonide baasil. Et kui meie 3 saame moodustada koalitsiooni, siis teeme need asjad. Kui meie 4, siis need jne. Oleks ausam ja selgem.
Kui mu blogi loeb mõni ajakirjanik, siis palun, võite seda ideed kasutada.
Minu hetke lemmiklaulud. Ma olengi sealt ajastust pärit :)
Hm. Kohvrid ja reisikotid pannakse kapi otsa võimalikult viisakasse kuhja. Võimalusel magamistoakapi otsa. Riideid ja jalatseid võiks pikemas perspektiivis olla vähem, aga universaalsemad (näiteks, et pidulikke kingi oleks üks võimalikult kõigega sobiv paar...). Koristamis- ja triikimisasjade jaoks võiks küll üks kapp olla.
VastaKustutaTäispuidu värvimine ja vana mööbli äraviimine on sageli vandalism.
Voodipesu, käterätikute ja laudlinade kappimahutamine on väga hea põhjus, miks triikida, triikida ja triikida... sest ka 200-ruutmeetrises Majas võib kapiruumiga olla tõsine probleem.
no just. Kapi otsas nad ongi. Aga see ei lähe kuidagi kokku koduga, mille pilt kõlbaks Pinteresti :) :) :)
KustutaKelder. Mina viin igasugu kohvrid ja hooajavälised riided nt keldrisse.
VastaKustutaKusjuures, ma olen veel selline peps, et mind häirib, kui voodialused on karpe ja kohvreid ja muud "kola" täis. Samuti kapi- ja riiulitepealsed. Energia ei liigu, eks ole:)
kellakagu olen tegelikult, Kertu sobib ka. Tervitused!
KustutaEnergia ei liigu = ei saa tolmurulle kätte. Been there, done that.
KustutaLihtne vastus - oma vähem asju.
VastaKustutaMis albumid?
Küünlajalad, vaasid? Nagu.. milleks???
Lauamängud mobiiltelefonide ajastul....?????
Käi omaenda või oma tuttavate laste kodudes. Palu näha nende fotoalbumeid :) või suveniire.
Muidugi on meil ka asjad, meie põlvkonnal kõigil on. Aga noortel on vähem, vähem, vähem. Neil ei ole laste raamatuid, mida nad plaanivad lastelastele anda. Neil ei ole üldse raamatuid. Neil ei ole suguvõsalt pärit vaaside kollektsiooni, sest see on sinu või minu käes. (Meil üks vanem sugulane oli Tarbeklaasis klaasipuhuja... uskuge mind, ma tean, kui palju võib kodus vaase olla. Ilusaid seejuures.) Nad ei tunne mõistet "ei raatsi ära visata". Nad vaatavad ja usuvad Marie Kondot.
Ja meil on võimalik sama elu elada. Ma olen käinud loetud kuude jooksul neljas riigis puhkamas; tulemuseks on üks väike suveniir, mis on keset kööki praktilises kasutuses. Aga me ei ela. Sest me ei raatsi. "Äkki ikka keegi tahab seda ENE täis sarja, mille minu vanemad mulle ostsid." Vene-hispaania sõnastik? Kindlasti läheb vaja.
Samal ajal:
Ostsin eile uued suusad. Meil on neid nüüd kuusteist paari. :)
Mul jääb harva jahmumisest mälumine pooleli, aga praegu see juhtus. 16 paari suuski? Ütle, et need terve pere peale ikka?? :D
KustutaPere peale jah. Viis inimest. Ma eelmisel aastal tegin kevadel foto neist.
KustutaPõhiline - me suusa MATKAME lisaks tavalisele rajasuusatamisele. See nõuab täiesti teistsuguseid suuski. Matkasuuskade maailm on jube kirju. On alt nahkade ja alt mustriga, eest laiemaid ka kitsamaid, jahimehe ja mäesuusataja ja lameda maa suusad. On eraldi tooteliinid koertega suusatamise jaoks - koera-kelgu-matkade jaoks (neil ei ole metallkante). Neid toodavad kõik suuremad suusafirmad, Fischer ja Madshus ja Asnes ja nii edasi. Eesti poest selliseid muidugi ei leia.
Meil on Hagani "lamedad" matkasuusad, rihm-klambritega. Lisaks on alles mõned vanad trossklambritega matkasuusad (näiteks Pärnu tehases tehtud Visud, millel on Rossignoli kirjad peal).
Eile ma siis sattusin Oslos elus esimest korda päris suusapoodi. Seal on praegu pidu, sest Norra "päris" suusahooaeg on järgmisel nädalal enne lihavõtteid. Siis on mäed ja rajad ja majad rahvast punnis täis.
Ostsin Fischeri N66 mudeli. Kui huvitab, et milline see on, siis google pildiotsingusse "fischer n66 transnordic easy skin ski".
Ja Norrast tulimegi suusamatkalt. Seljakott seljas, mägedes, kuus päeva. Imeilus. Soovitan kõigile :)
Teemasse ka. Suuskade hoidmiseks jaoks on mul suusakotid. Suveks läheb kogu kola nende sisse. Ruumi võtavad ikka, aga palju vähem kui lihtsalt virna või seina äärde pannes. Ühte kotti läheb 2-4 paari suuski pluss kepid.
kas ilma vaasideta inimesed laenavad kuskilt vaasid, kui neile korraga palju lilli tuuakse, või mis nad teevad? mul on nii, et vaase pole tükk aega vaja ja siis paar-kolm-neli korda aastas on neid järsku vaja palju. Õnneks ei vaja nad erilisi hoiutingimusi, me panime verandale selleks tarbeks naabrilt saadud kapi ja nüüd on nad oma ooteajal seal.
Kustutatglt ma vbla isegi tean, sest kui mul endal vaase ei olnud, panin ma taotise lilleuputuse purkidesse, aga see eeldab, et tühje purke liiga ruttu klaasikonteinerisse ei vii.
aga suveniiride tekkimise vastu aitab käsipagasiga reisimine.
KustutaInimestel on oma taktikad kõikivõimalike vajaduste jaoks. Baarikappi pole, aga tahaks järsku juua? Helistad sõbrale. Autot pole? Bolt drive. Saadakse ka vaasipuudusega hakkama.
KustutaMäletan, kuidas meile tuli vene tuttav külla. Käis meie köögis ringi, vaatas asju ja naeris. Küll te olete alles iga töö jaoks oma viguri välja mõelnud! Nii mitu eri nuga, peaaegu samad! Juustunuga, nagu höövel!!! (Sõitsin just läbi Lillehammeri muide, kus neid esimest korda tootma hakati.) Salati jaoks on eraldi lusikas...? Nalja teete! Miks peaks eri värvi veini eri klaasidest jooma...? Mul endal hakkas ka imelik. Ehkki meie köök on suht lihtne meie enda arust.
Ausalt, meil EI OLE nii palju asju vaja nagu me ise usume.
lihtsalt see hakkamasaamine eeldab võimlemist ja suhtlemist jms energiavorme, mida ei pruugi vajalikul hetkel käepärast olla. Seepärast on vahel praktiline osa energiat aeg-ajalt vajaminevatesse asjadesse akumuleerida.
Kustutaneil, kellel kukub kergemini välja energia rahasse akumuleerimine, pole seda eelmist varianti nii palju vaja.
Kellel suusad, kellel vaasid:) mind häirivad mingil põhjusel pallid ja medalid rohkem, kui nt albumid:) Eks noorte elustiil on teine ja kui sul on pisike kodu, mõtledki enne mitu korda.
KustutaVene tuttava kommentaar on huvitav. Mul oli ex poolenisti vene juurtega ja neil oli kodus reegel: tühi sein ja vähe asju on vaesuse märk!
KustutaKaur minu moodi inime, suusapaare ikka üksjagu, mul küll mäesuusad. Suusasaapaid muidugi ka, need kolakad võtavad rohkemgi ruumi.
KustutaKas asjad või pinteresti kodu on valik - kumba sa tegelikult rohkem tahad/vajad. Mõlemat korraga on keeruline. Ehk mõni megapanipaikade disainer nuputaks midagi head välja.
VastaKustutaRohkem siin ei kommenteeri. Kui tuleb inspiratsioon, siis kirjutan enda blogis.
Koduloom ja lapsed on sama valik täpselt :)
KustutaMary Poppinsi esimene lehekülg, majast Kirsipuude allee nr 17:
"Mr. Banks, who owns it, said to Mrs. Banks that she could have either a nice, clean, comfortable house or four children. But not both, for he couldn't afford it."
Peale seda hirmus armsat kommentaari, mis sa täna mu blogisse jätsid, tahaks ma midagi sama armsat ja lohutavat vastu öelda, aga no ei saa :)
VastaKustutaTeine võimalus oleks üleüldse kommimata jätta, eks, nagu sinagi minu juures osutasid… Aga no kuna sa justkui pooleldi KÜSID, mismoodi panipaikadest välja pressivate asjadega talitada, ja samas ütled, et sul on kodus palju panipaiku, siis… anna mulle andeks, aga ilmselgelt on sul ka (liiga) palju asju.
Ma olen muidu täitsa Kauri parteis, välja arvatud see pühadust teotav lause “lauamängud mobiiltelefonide ajastul?” Lauamäng on LAUAmäng. Mobiiltelefon on mobiiltelefon. Neid kahte ühte lausesse toppida ON pühaduseteotus!!
Aga muidu, jah. Mul on 5 vaasi. 3 komplekti voodipesu. Reisidelt suveniire koju ei too. Ja nii edasi. Kusjuures ma ei kuulu ma noorema generstaiooni hulka, ja mul pole mikrokodu.
generatsiooni, loomulikult.
KustutaSa nüüd ei usu, aga asjad paljunevad ise. Mul on lihtsalt nii head tingimused :) igal kevadel tuuakse suur konteiner ja alati on midagi sinna panna. Nii et, rohkem väetist ja kasta:) :)
KustutaJah, absoluutselt nõus, nad paljunevad. Mul tegelikult sama. Ilma naljata. Aga ma olen enda jaoks reegli kehtestanud, et kodus on ainult X hulk asju, ja ära tuleb viia kas siis need, mis vanemad, või siis värsked võrsed julmalt küljest näpistada.
KustutaHiljuti vaatasin filmi (nime ei mäleta), kus kodanik elas vanemat sorti matkasõidukis, ja oli endale reegli seadnud, et tal tohib olla 100 asja. Täpselt 100 ja ei ühtegi rohkem. See number sisaldas riideid ja mööblit ja nõusid ja kõike.
see eeldab vist suht stabiilset kliimat - mõtlen, et kui ma täna väljas käisin, oli mul juba 17 asja seljariieteks + telefon ja bussikaart taskus ja rahakott kaasas, mis teeb kokku 20, aga seda ainult juhul, kui ma pangakaarte, rahatähti ja münte ükshaaval asjadeks ei loe; 2 taskurätti = 22; ning trenniasjad kaasas (kui ma jalanõusid ükshaaval ei loe, vaid paarina, siis 5 pluss seljakott ise + väikesed kotid, mille sees nt trennijalanõud omakorda olid). Nii et ühe trenniskäiguga 30 asja kaasas ja sedagi mööndustega - ja tänu sellele, et ma ise trenni ei juhendanud, sest selle puhul oleks veel rohkem asju vaja. Aga kunagi tuleb ka suvi ja nende villaste riiete ning saabastega hakkaks palav.
Kustutaja raamatuteni jms töövahenditeni pole jõudnudki! aga äkki ta ei töötanud seal matkasõidukis.
mul oleks parem mitte mainidagi, et mu trupi kostüümiladu asub minu juures kodus. :)
Kustutaja see paneb mind mõtlema, et vähe asju saab kodus olla neil, kellel on kas mingid tööasjad kuskil töö juures või ei pea neil tööasjad isiklikud olema, vaid nad saavad mingit ühist infrat kasutada.
Unustasin märkida, et film oli fiction, mitte dokumentaal. Ja kodanik töötas politseiniku, palgamõrtsukana vms.
Kustutaa kas tal raha oli abstraktselt ühe hunnikuna kuskil kontol ja seega mitte asi, või oli tal sularaha, ja kui jah, siis kas iga rahatäht oli eraldi asi ja seega oli vaja ühesed kiiresti sajaseks vahetada, muidu on asjalimiit juba 100 rahaga täis?
KustutaNo seda teavet filmivaatajale paraku ei pakutud :)
Kustutatüüpiline, kõik oluline jäetakse välja, just nagu seegi, kuhu kangelane pissile pääseb.
KustutaJust!! See pissimise asi (ja nr2 ka muidugi) filmides! Ma võiks sel teemal pikalt. Aga ärme parem hakka, läheb totaalselt OT :)
KustutaMis tööasjad? Minul on tööasjadeks ainult üks läpakas (ja hiir). Ma muidugi üldiselt töötan kontoris. Aga ega mul sealgi rohkem mingeid asju pole, ma olen väga lean. Muidu Kauriga samas paadis, et mis vaasid, mis albumid, milleks kõik see? Mul pole isegi suuski :D
Kustuta(Klari olen. Ei saa sisse logida enam kommenteerimiseks.)
no nt trupi garderoobitäis kostüüme on minu puhul kah teatud mõttes tööasjad. Oleks ma kuskil teatris vms kohas tööl, oleks see garderoob ilmselt seal.
KustutaAga muidu on mul nt sellised tantsuallika-raamatud, mida veebis ei ole ja raamatukogust ei saaks, sest oletatavasti olengi ma Eestis ainus, kellel need on. Ja mõni pabersõnaraamat ka, sest uskumatul kombel saab heast pabersõnaraamatust ikka veel sellist infot, mida veebist ei saa. Osa neist võtan vajadusel raamatukogust, aga kõiki neid seal kas ei ole või ei saa välja võtta.
Ja tõlkida ega muusikafaile töödelda ma läpakaga ei taha, st läpakas ise poleks probleem, aga ma peaks talle ikka normaalse suure monitori külge panema ja eelistatavalt mõne parema klaviatuuri ka - väikesel ekraanil on kogu aeg dilemma, et kas ma ei näe normaalses asendis lugeda, sest väike, või ei mahu mitte midagi sinna ära. no ja pika arvutitööga on ka füüsiliselt parem, kui klaviatuur ja kuvar on üksteisest kaugemal.
ma lausa vahel mõtlen, et võiks olla kaks kuvarit kõrvuti väikse nurga all, mis aga toimiks arvuti seisukohalt ühe kuvarina, et üks aken ühe peal lahti ja teine aken teise peal.
Kustutaa Klari, ma eeldan, et sul on kontoris ka mingi tool ja laud? need on ka tööasjad.
Kustuta.... ja elukutselise käsitöölise "tööasjadest" ärme üldse rääkima hakkamegi...Arvan, et lisaks mulle võivad ka näiteks mustkaaren ja lendav kinnitada, et kodus töötaval käsitöölisel on tööasju, st. elatise teenimiseks tarvilikku kraami (riistad, materjal, masinad, tööpinnad) kümnete kuupmeetrite viisi.
Kustutaon ka elukutseid, kus töötatakse väljaspool kodu, aga kodus on baas. nt ma arvan, et parematel ehitajatel on tähtsamad tööriistad endal kodus olemas, millega objektile minna.
KustutaNo ses mõttes jah kontoris on laud, tool ja mitu kuvarit, aga need on ju tööandja omad, koju ma neid ei võta. Ja need pole isegi nagu isikustatud kuidagi, kõik töökohad on identse setupiga, istu kuhu tahad. (Klari)
Kustutaaga kodukontoris oleks sul ilmselt kah mingit töölauda ja tooli tarvis, eelistatavalt mugavat. võib küll olla, et sa oled lihtsalt nii korralik, et saaks ka köögi-söögilaua peal töö tehtud (ma ei saaks, mul oleks seal ees näiteks taldrik, mida tundub mõttetu pesta, sest ma olen sealt ainult võileiba söönud ja ta pole ju õieti must, ja teetass, kust ma olen korra teed joonud ja võib-olla tahan täna veel teed juua jne).
KustutaOleneb ka KUI pikalt oleks sul vaja seal kapiotsa peal tööd teha ja mis iseloomuga see töö on. Kui ikka on vaja võrrelda nt paari lohefaili ja päev venib 10+h pikkuseks, siis vabandust, hea väline kuvar ja selga toetav töötool on kohustuslik. Ärge rikkuge oma tervist ;)
KustutaNo ma kodukontoris töötan väga haruharva väga erandjuhtudel. Aga jah, eks töö iseloom ka muidugi loeb, ma olen suure osa oma tööpäevast hoopis erinevatel koosolekutel.
KustutaMulle meeldivad kapid, sahvrid, panipaigad, aidad ja kuurid, sest mulle meeldib minu enda kokkuklopsitud ja -tassitud maailm, kylluslik ja võimalusterohke selline. Kui mõnda asja saab kogemata liiga palju, siis uus riiul v kapp avitab. Ma olen elus liiga palju nälga ja kylma kogenud ja aastaid yksildase põmst kodutuna ringi hulkunud, siis sain minimaalsete asjadega ellujäämist peensusteni lihvida, tunnen, et sai kyllalt. Maailma ehitamine võttis palju aega, vaeva ja raha ja kuna see asub inimasustusest kaugel, siis on kõikvõimalike riistade ja kolude olemasolu elukysimus. Ja mõni asi on vajalik oma loomingulise natuuri väljendamiseks. Meeneid ja mälestusesemeid on imevähe, sest mäletamisväärset ongi vähe. Tähtsam on olla varustatud sellisel tasemel, et mälestusväärne ei korduks.
VastaKustutaJah, eks elu käib spiraali. Minu lapsepõlves koguti seepi ja suhkrut.Vahepeal polnud vaja, nüüd on mul jälle kriisivarud.Moega sama.Kõik kordub ja heast materjalist asjad tasub alles jätta, sest varsti on jälle vaja. Raamatuid aeg-ajalt sordin välja, aga paljusid ei raatsi, sest ma armastan neid.
KustutaJa vaasid - kohvrid, nagu ülalpool kommentaarides kirjas, jah saab laenates, aga oleks ju totter juba olemasolevad maha müüa, et siis vajadusel laenutada.
mõtlesin, et oleks hea, kui oleks sõpradega koos mingi väike ladu kamba peale, et need, kel on midagi aeg-ajalt vajalikku kodus jalus, paneks selle sinna eest ära, ja kellel on tarvis, saab sealt laenata ja pärast tagasi panna. Siis pole vaja üht harva-vajalikku asja per majapidamine, vaid saaks vähemaga hakkama.
Kustutateoreetiliselt kuuluvad ka pesumasinad sellesse kategooriasse, et kõigil poleks isiklikku vaja, aga see on vaja installida, nii et selvepesulate puudumisel peab kodus pidama.
raamatukogud on hea näide sellisest kollektiivsest raamatulaost, ainuke häda, et nõutumaid raamatuid ei saa sealt vajalikul hetkel kätte, nagu räägivad tuttavad lapsevanemad siis, kui midagi on jälle kohustuslikus kirjanduses.
Kustutama annetan raamatuid, mida enam kodus ei vaja, Lutsu raamatukogule või panen sinna tasuta võtmise riiulisse, aga TÜ raamatukogule enam ei julge pärast seda, kui nad konteineritäie haruldasi raamatuid minema viskasid - ilmselt remondiaegne eksitus, aga kuna nad seda eksitusena ei tunnista, vaid ainult ilkusid, siis ei usalda ma neid enam üldse.
Suuremates linnades on põmst iseteeninduslikud pesumajad täiesti olemas, olen mingit Tartu oma kasutanud. Ja tööriistalaenutused samuti, sest kesse korra aastas kasutada segumasina või kraavikest kaevata endale Bobcati koju ostab.
KustutaSee haruldaste raamatute äraviskamine on uskumatult uskumatu. Kuidas haritud inimesed saavad nii teha.
Kustutavõimalik, et _tegid_ remondimehed, kes haarasid äraviskamiseks valed kastid.
KustutaAga raamatukogu kommunikatsioon oli tookord ikkagi uskumatult kehv, kohe hakkas mingi ilkumine "ah te tahaks kõik Lenini kogutud teossed alles hoida" jne.
Oo, asjade maailm, minu teema :)
KustutaMa olen kolinud 2 korda täielikult + elanud rendikorteris, mis oli selline poolenisti oma asjadega sisustatud. Iga kolimisega sain mingi protsendi ulatuses asjadest vabaks. Nii et siia kolisin juba suht mõistliku pagasiga. Aga... 10 aastat elu ja nii ta läheb! Kui renoveerimine algas ja ma pidin mitu korda oma elamist tühjendama ja siis asju jälle tagasi vedama, võtsin karmilt ette ja UK sai suure hunniku igasugust träni. Reegli panin omale sellise, et kui pole 1a jooksul vaja olnud, järelikult ei ole ka edaspidi. Väga kallid mälestusesemed jätsin alles, aga suurem osa sellist suvalist mudru, sh suveniirid, läksid oma teed. Paras kogumiskoht oli magamistoa seinakapp, mis on selline riiulite moodustis terve seina ulatuses, riiulite vahel pikk puu, millel riided rippumas, ja siis tükk ruumi veel uste taga lisaks. Jube mugav on KÕIKE sinna uste taha peita. Seal käivad mul ka seisujalanõud karpides ja reisikohver. Ustel on peegel, seega kapp ise ruumi pisemaks nagu ei tee. Ruumiline pigem.
Ladustasin igasugust kola kuni hetkeni, mil see kaadervärk kokku kukkus ja ma pidin parandamiseks kõik asjad välja laduma :D Siis sai siiber ja UK sai taas hunniku kraami õnnelikuks omanikuks, osa läks ka ristilastele a la puzzled ja lauamängud. Lasteraamatud ootavad esimest ristilapse lapsukest, õnneks nad ikka veel loevad paberraamatut :)
Mida ma aga ei raatsi endiselt laiali jagada, on vanad lauanõud. Isa serviis, vanatädi serviis, see ja teine ja kolmas. Jah, vaase on ka, aga mõni üksik õnneks. Hetkel on reegel, et juurde ei soeta ja vastu ei võta kui mõni sugulane taas pakkuma hakkab. Kummut ei ole kummist, õnneks on sel täiesti klassikalised piirid ees. Ja kui mul käiks siis siin massiliselt inimesi söömas :) Võibolla paar korda aastas on max 4-5 inimest lauas, aga no on vaja hoida. Raamatutest ma parem ei räägi, need, mida mul on kindlasti vaja, on enamasti vaid paberil. Ja ma võitlen järjekindlalt selle uskumuse vastu eneses, et järelturult oleks hädasti vaja soetada "neid, mis peavad koduraamatukogus olemas olema". Lootusetu.
Aga muidu jah, kelder on natukene abiks ja maal ema valdused ka, kuigi ma hetkel olen saanud nii hakkama, et sinna asju ei vea. Kui, siis vaid ajutiselt (a la rehvid ja suusad).
jah, kolimist võrdsustatakse tulekahjuga. Mu vanemad on niipalju kolinud, et neist võiks lausa eeskuju võtta :)
Kustutamnjah, elustiilist oleneb. mul on aastas mitu korda 10-20 inimesega pidu, kus on palju erinevaid sööke, nii et nõusid ikka läheb. Ma olen õige mitu veiniklaasikomplekti aastatega läbi töötanud - keegi kingib või ostan ise 6-klaasise karbi ja mõne aasta pärast on ainult 2 järel.
KustutaKolimisest rääkides. Üks efektiivsemaid viise mitte üksnes üleliigsetest asjadest, vaid pea kõikidest asjadest vabanemiseks on kolimine teisele mandrile. :)
KustutaJah, kolimine isegi teise riiki on piin. Kolleeg just tegi läbi, autoga ei saanud, oleks pidanud sihtriigis auto pealt makse maksma ja see ei mahtunud eelarvesse (isegi koera pealt pidi piiril maksma). Koera ei lubatud bussi, lennukid riigist otse enam ei lenda. Tööandja aitas relokeeruda, aga kolitavale kraamile oli limiit ja need tulid kuu hiljem. Siis selgus, et relokeerumistasud on sihtriigis maksustatavad ja mille osas keegi ennem ei hoiatanud. Tööandja benefits töötajale ja kuna liikus läbi töötaja konto, võttis maksuamet täie rauaga. Astmelise tulumaksuga riik eksole :P. Koer tuli uuesti vaktsineerida, sest kiip ja vaktsiin olid "vales järjekorras" (tema koduriigis pole kiip kohustuslik) jne. Mulle piisas kõrvalt vaatamisest, et kolimisisu kaoks.
KustutaAga Indigoaalasele siiski julgen soovitada sellist tervet seina katvat visuaalselt heledat liugustega kappi. Ei mõju nagu kobakas riidekapp ja saab ehitada sisse korvriiuleid, stangesid, raamaturiiuleid jne. Miski pole silma all otseselt ja need riiulid ei pea olema ju sügavad. Kass saab ka pesa teha :)
Aitäh, et juhtisid tähelepanu sellele saatele, mida ma ise polnud vaadanud. Palju elamusi ja mõtteid tekkis sellega seoses, liiga palju, et ühte kommentaari ära mahuks. Pean ikka ise selleteemalise postituse tegema.
VastaKustutaKassi okset saab aurupuhastajaga edukalt koristada (jälle üks lisa asi millele kohta vaja xD). Aga asjad on minul garderoobis. 12 m2 mahutab kõik vajaliku ära.
VastaKustutaMa loen blogisid tagantjärgi ja tahtsin vana mööbli kohta kirjutada. Tegelikult on katteriiete vahetamine mööblil suhteliselt lihtne ja Abakhanist võib leida imelisi kangaid suht mõtetu hinna eest. Nii ilusaid kangaid on seal, mida kunagi poes valmisasjadel ei ole. Selleks, et uus riie panna, tuleb vana maha võtta, selle järgi lõigata välja uus, võimalik, et natuke õmmelda ja pärast on vaja klambrilööjat, millega uus kangas peale kinnitada.
VastaKustutaVanasti osati mööblit teha, tehti ikka puidust, mis kestab kaua, mitte kahtlastest plaatidest.
Vana mööbli värvimine ei ole hea mõte. (Ma tean, et paljud teevad, mu puiduõpetaja oleks neile halvasti öelnud). Värv katab ära kõik puidu loomuliku kauniduse. Ma kasutan puidust mööbli hooldamiseks suvalist toiduõli. Kui see veel soojaks ajada, imendub eriti hästi. Normaalsed inimesed kasutavad linaõli, ma ei näe vahet.
Kuna mul on praegu vähem ruumi ja kappe kui eelmises korteris, pidin leidlik olema. Näiteks tegin ma riidekappi riiuleid juurde, kuna riiulite vahed olid liiga suured ja nii ei saa kõiki asju kätte või on pool kappi õhku täis. Mõnedele riiulitele panin kastid, mida hea välja tõmmata ja kõiki asju näha. Uued riiulid tegin väljatõmmatavad.
Ma olen omal ajal ka niplipitsi teinud, aga tegelikult pole käsitöö mulle.Aga tundub, et pole valikut.Tuleb ennast kokku võtta.. tänan inspireerimast !!:)
Kustuta