tekitas sarnase tunde, kui " Eesti matus" Et aeg pole õige, et õige aeg on mööda lastud, või siis pole veel kohal. Sest kui pole konflikti, siis pole ka nalja. Ning tänapäeval pole vastandus maa- linn enam nii reljeefne, kui "vanasti".
Mind tegelikult segas ka alateadlik võrdlus " vana" filmiga. Alustuseks oleks võinud nt Vinteri muusika välja jätta. Ja tegevuse veel rohkem tänapäeva tuua. Öko on ju hoiak, sellest oleks saanud nalja küll. Kreeka ei ole kallim kui Saaremaa, vaid vastupidi. Jälle oleks saanud loo. Vanasti elasid linnas untsakad ning maal tõsiseltvõetavad kolhoosnikud. Tänapäev annaks nii mingigi lisanüansi ja must-valge liigituse värvilisemaks. No Saaremaa kontekstis näiteks see, et kaup pole jõudnud. Või mis juhtub, kui tahad spontaanselt osta suitsukala Või maha võetud metsad Et on kuldne liivarand, aga koristamata. Turismitalu oli nunnu, aga tegelikult on tänapäeva laut kui kosmoselaev Jne. Ühesõnaga, oleks võinud stampidest välja tuua ja tegelikku kaasaega näidata.
Mis meeldis? Meeldis noorte liin- see oli väga hea leid. Pääru Oja oli super ja selle filmi peategelane. Ja appikene, kui isa moodi ta on. Teiste kohta ei saa mitte midagi halba öelda, Kaire oli nii armas. Maarja Jakobson meeldis ka väga. Oli häid kilde, sai natuke isegi nalja. Aga lugu ise jäi nõrgaks. Teist korda vaadata ei viitsiks.
Soo
Imeilus Eesti, super kunstniku- ja operaatoritöö. Õnneks sai supakad alla panna, seega oli ka tekst täiesti arusaadav. Originaallugu ma lugenud pole, seega ei oska hinnata, kas ja kuidas lugu autori tahet järgis. Natuke segaseks jäi. Näitlejad olid ägedad. Teist korda ei vaataks.
Johannes Pääsukese tegelik elu.
Neist kolmest minu jaoks tugevaim. Taas- täiesti imeline operaatori- ja kunstnikutööd. Hullult äge oli arhiivikaadritega mängimine. Ja lugu oli nii... kurb. Ma nutsin päris.
Selle filmile ma supakaid alla ei saanud, seega osa tekstist läks kaduma, aga see oli tegelikult isegi hea. Umbes sama võis ju tunda ka Pääsuke. Lähed Setumaale, no ei saagi ju aru.
Kui norida, siis taas. Stsenaarium oleks võinud olla oluliselt tuumakam, mitmekihilisem. Materjali nagu olnuks.
Ehk siis mu seisukoht ja järeldus pole muutunud. Eesti film vajab häid helitehnikuid ning stsenariste.
Hea teada, et ma pole ainuke, kes tekstist aru ei saa. Ma juba kahtlustasin, et kohaliku kultramaja uus helitehnika on pekkis. Täiesti närvi ajas, nagu Ivan Orav, et muudkui sositavad :D
VastaKustutaMa olen nendest näinud vaid esimest ja üsna samad tunded. Võrdlesin pidevalt, Rämmeld üritas liialt kopeerida Abelit (aga no vbla raamatus ongi selline kaasa, peaks lugema), noored meeldisid, Kaire on nii lahe mutt :D. Aga midagi oli nagu puudu ja üle. Logises alguses ka, ei saanud hoogsalt käima ja siis lõppes nii järsku. Vaadata soovitan. Kuna ma ise vaatasin kohalikus kultras viieka eest, siis ei kahetsenud ka. Kui oleks ekstra linna kinno läinud, siis oleks rohkem kirunud.
Sa ei ole ainus :) ma tean ikka väga mitut inimest, kes sama kurdavad. Võid keerata kui kõvaks tahes, aga aru ei saa :)
Kustuta"Taevatrepp" - film seitsmekümnendatel laps olnutele. Eks see natuke isiklik oli, aga tervikuna jäin rahule. Malmsten on ikka tõeliselt hea ähmakaid mängima:)
VastaKustutatänan soovituse eest!
Kustuta