Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

pühapäev, 13. detsember 2020

Laugaste pääl on jää

 


Nagu ülejäänud 100 000 eestlast vaatasin ka mina kuidas Grete uisutab rabajääl. Ja tõdesin, et kuigi mu päris unistus on uisutada Antarktikas, siis rabas tahan ma ju kaasa...

Guugeldasin kiirelt ja leidsin võimaluse. Ja siis läks kõik ligadi-logadi. Kodulehel ja Facebookis oli erinev info. Erinevad kellaajad ja päevad. Regasin end igaks juhuks ära ja siis hakkasin uurima. 

Reklaamis lubati päikeseloojangu pikniku. No tere. Päike loojub kell 4. Kell 6 on juba kottpime. Aga päevased ajad olid kõik välja müüdud.    

Saatsin kirja küsimusega, et mis värk ja mis kuupäev siis õige on. Hommikuks polnud ikka veel vastust ja ausalt öeldes olin ma üsna pahur. Mulle ei meeldi kui ma ei tea.

Siis tuli vastus, et kõik välja müüdud. Saatsin uue kirja, et aga ma ju registreerisin, läks see siis kirja või mitte.

Otsustasin mitte ootama jääda. Helistasin. Meeldiv daam vastas, et jaa, teil oli vale meiliaadress, aga olete kirjas ja tulge..

Panin telefoni ära. Ja hakkasin mõtlema, et kuidas ta teab et mina olen mina. Ma unustasin end ju tutvustada.

Ja siis sain vastuse Messengeri et ainult üks minu on perekonna nimega on registreeritud st mitte mina. Otsustasin usaldada telefoni lubadust ja ikkagi läksime.

Loomulikult oli kell 6 kottpime. 

Meid viidi Vene järvele. Vaid pisike pealamp valgust andmas. Esimesed kaks meetrit ma arvasin et suren.  Appi, ma ei oska! Appi kui valus !! Aga siis sain sammu kätte ja edasi läks lauluga.

See oli IMELINE !!!

Lõpmata pimedus. Vaikus. Ainult jää laulab.

Minge jääle!!

Särab rõõmust

Ei pea grupiga. Varustust saab ka eraldi laenutada.

Ja ma pean veel kord minema. Et ka valges sõita.

8 kommentaari :

  1. Ma laukajääl ei ole uisutanud, ega pimedas. Aga olen uisutanud pisikese metsajärve jääl päevavalges, päikese käes, väikeses, neljases seltskonnas. Järv paistis pea põhjani läbi, ja see oli absoluutselt i-me-li-ne.

    VastaKustuta
  2. Mul on küsimus. Ma ei ole kunagi uisutanud, aga võiks ju õppida. Kas uisutama saab hakata õppima, kui labajala liigesed on haiged? näiteks viimasel ajal ei saa ma pöia peale hästi toetuda, käimiseks peab väga hea saabas olema, mis ei lase labajalal üle painduda. Või just uisusaabas toetab ise (sest pöida ei painutatagi)?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei ole ilmselt õige inimene vastama. Uisusaapaid on ka mitmesuguseid, jäiku ja pehmeid. Aga üldiselt on uisutamine jalale päris suur koormus, idee poolest labajalg painduma ei pea, üsna sama, kui suusatades uisusammu tehes, libistad ja lükkad, aga ma ei soovitaks riskida. (Või siis vastupidi? ma saan iibise postitusest aru, et Tartus Raekoja platsil saab uisutada, kui proovid, saad teada :)) Ole ettevaatlik!

      Kustuta
    2. Uisusammu pole ma suusatades teinud (sest peamiselt olen puha metsa vahel paksus lumes suusatanud), nii et oskan suusa-uisu teemal öelda vaid seda, et klassikasamm võiks minu jaoks praegu liiga riskantne olla. Kas uisusamm väänab pöida vähem?

      Kustuta
    3. Jah. Uisusammul on labajalg jäik

      Kustuta
  3. Uiske on mitmesuguseid. Mina õppisin uisutama iluuiskudega ja muudega ei oskagi. Iluuisud on küllalt kõrge säärega ja ka pahkluust väga jäigad (pöiast rääkimatagi). Mu meelest hokiuiskudega on liikumisvabadus suurem (aga las teadjamad täiendavad).

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!