Kass ja hambakivi

 

Ma olen hästi tundlik erinevate lõhnade suhtes. Kass on selles mõttes hea loom, et ta ei haise. Pigem on selline mõnus kasuka lõhn, turvatunne, soojus ja need sõnad.

Aga kassi sülg ei ole hea lõhnaga. Kui see ära kuivab, siis muutub lõhnatuks, aga see hetk kui ta end lakub, on minu jaoks talumatu.

Guugeldasin ja sain vastuseks, et põhjuseks võivad olla erinevad suuõõne haigused.
Guugeldasin edasi ja sain teada, et kassid oma probleeme välja ei näita. 

ehk siis, mul oli segadus. Kas ma peaksin olema mures või mitte. Kui loom on priske ja rõõmus, kas peaks siis muretsema. 

Rumala peaga küsisin nõu ühest loomagrupist. Nagu tavaliselt. Sa võid küsida nõu ja abi, aga vastuseks saad hinnangu oma persoonile :) Sain siis kinnituse faktile, et olen südametu loomapiinaja. "Kui sul endal oleks hambakivi ja hambad valutaksid..." "Kuidas võib olla nii südametu et muretseda autosõiduga seotud stressi pärast, kui loomal võib olla piinav hambavalu".. ja samas vaimus. 

Ohkasin, seisin nurgas ja häbenesin. Ja elasin oma tavapärast asotsiaalset elu edasi st ignoreerisin probleemi lootes, et ühel hommikul on see imeväel korda saanud. 

Aga vaikselt hakkas ikka kahtlus närima. Mul endal puhastatakse igal aastal kilode kaupa hambakivi, mistõttu ma teadsin, et hambakivi ei valuta ( ja kontrollisin arsti juures üle, loomadel ka ei valuta). Hambakivi on tegelikult vaid riskifaktor, mis võib viia põletikuni vm tervisehädadeni.

Panin siis lõpuks aja kinni. Mu kass sõitis viimati puuris ja autoga u 5 aastat tagasi, kui ta steriliseerimisopil käis. Toona käskis guugel mul jätta puur kassile igapäevaseks kasutamiseks, et ta harjuks ja et see ei seostuks stressiga.
Ma teen alati seda, mida guugel käsib :) Kass on seal paar korda pikutanud, aga üldiselt on tal palju ja mugavamaid kohti. 

Eelmise korra kogemusele tuginedes ma ei julgenud end isegi meikida ( et kui hakkan nutma). Kass õnnestus kavalusega ja vigastusteta puuri saada ja edasi läks nii, nagu ma arvasin. Vat nüüd tundsin ma end tõesti loomapiinajana, kui loomakene terve tee haledalt näugus ja ahastas...
Tagasi sõites oli ta end juba nii palju kogunud, et lisaks kaeblemisele asus ta ka väljapääsu nimel võitlema...

Ohh...

Arst vaatas looma üle. Nii naljakas, kuidas me ikkagi omadega oleme seotud. "Ta on teil lausa 6 kilo! " (kas sa nimetad mu kassi paksuks?!)
" Nii ilus loom, nii kena paksu karvaga ja rahulik..." (no just, kas ma pole tubli ja hästi hakkama saanud...:))

Mul oli eelmisest korrast meeles ja ka sel korral juhtus sama ime. Huvitaval kombel on kass võõras kohas jumala rahulik. Lasi ennast näperdada, suu lahti venitada, seal sees sobrada. 
Ma kõrvalt ainult vaatasin ja imestasin.

Aga niipea kui arst korraks ära käis, selgus tegelik pale. Hops ülevaatuslaualt kirjutuslauale, klaviatuurile pikutama ( kus ju ongi kassi koht). Ja kui protseduuri lõpus tahtsime puuri tagasi panna, siis puges laua alla peitu... :)

Tulemus oli siis see, et tegemist on igati terve ja toonuses kassiga. Paaril hambal on natuke kattu, aga ei midagi märkimisväärset. 

Kuna ravi polnud vaja, müüdi mulle kaasa terve ports ennetavaid vahendeid ( minu nõusolekul)
Kas teadsite, et on olemas kassidele mõeldud hambaharjad, pastad... Terve tööstusharu. 

Kassiomanikele  teadmiseks:
kassidel peaks regulaarselt hambaid puhastama, alustada võib lihtsalt sõrmega hõõrumisest ja kui julgust jagub ( st kui kass lubab), siis läheneda juba hambapastaga ja hambaharjaga. 

Sülje lõhn võib olla ebameeldiv erinevatel põhjusel- tõepoolest mingi haigus, aga nagu antud juhul, siis konkreetse looma omapära.

Samuti vastab tõele fakt, et käitumisest ei saagi aru, kui on probleem. Tuleks julgus kokku võtta ja kassil ikkagi suu lahti kangutada. Algajate versioon sellest on lükata sõrmega koonu nahka üles- ja allapoole.
Kui igemed on terved ja hambad valged, siis on okei. Kui pole, siis jama. 

No näis, ma huvi pärast tahan katsetada, kas mul õnnestub see, mis arstikabinetis tundus käkitegu. 

Lisaks anti ennetamiseks vetikapulbrit. (miks seda küll inimestele ei müüda sel eesmärgil??)
Küsisin. Minu hambaarst on mulle öelnud, et tegelikult ei aita hambakivi  vastu mitte miski. See on lihtsalt su organismi ja sülje eripära. Natuke saab spetsvahenditega vähendada ja ennetada.

Jah, vastas veterinaar. Loomadel on samuti.