Eesti looduses nälga ei jää. Puder |
"Tere hommikust, Triin!", vastas päike.
Samal ajal avas kõrvalkorteris silmad Anna Sergejevna ja nägi päikest.
"Tere hommikus, päike!", ütles Anna Sergejevna.
"Tere hommikust, Anna Sergejevna !", vastas päike.
Milline imeline ilm ja vaba päev, püha, mõtles Anna Sergejevna ning müksas kõrvalmagavat Vsevolodi. "Seva, Seva kullake, ärka üles. Täna on püha. Joome teekese ning läheme loodusesse suvitama."
.. moosiga |
Teeke joodud, hakati pakkima.
Pagasnikusse läksid laud, toolid ja grill. Järve ääres on küll toredad kohad grillimiseks, aga kunagi ei tea, need võivad olla hõivatud ( ja hiljem selgus, et olidki). Grillsüsi, nõud ja lina lauale. Kurgid ja tomatid. Isemarineeritud erinevad lihad ja joogipoolist.
Kaasa kutsuti ka naabrid. Pavel Aleksejev ja Nina Nikolajevna. Lapsed Paša, Nikita ja Mašake olid valmis sättinud oma ujumisasjad ja mänguasjad.
Kaasa võetakse ka koerake ning papagoi. Papagoi on puuris.
croissant |
Mu mees otsustas hiljuti, et peaks hakkama kala püüdma. Mitukümmend aastat on vahele jäänud, on taas aeg. Ostis õnge, ussikesed ( kas teadsite, et poes müüakse vihmausse!!!).
Panime näpu kaardile ning sõitsime Maidla järve äärde.
... särjega |
Maidla järv on imepisike. Inimene, kes tegi seaduse, et avalikes ujumiskohtades ei pea enam olema prügikaste ega WCsid, peaks saama innovatsiooniauhinna. Kuna prügikastid on korralikud, kivist, siis on need paika jäetud. Aga. Prügi enam ära ei viida. Seega on prügikastid ümbritsetud suurte prügikuhjadega.
Iiveldamaajavalt räpased kuivkäimlad on peletanud hädasolijad metsaalla.
Aga muidu on ilus.
puuvili ja |
Pika veenmise peale lonkis kass kala vaatama. Heitis lupsu löövale kalale põlgliku ja tusase pilgu. Ja haigutas!
Loivas eemale ja räntsatas maha . Naine. see ei ole söök....
Mul oli jänes, kes ei söönud porgandit ja nüüd kass, kes ei söö kala. Kust tekivad stereotüübid?!
Käisime vahepeal söömas. Kui tagasi tulime, ujus kala endiselt rõõmsalt kausis ning kass magas teises toas norinal, käpad laiali.
Otsustasin, et viin kalakese meie kodujärve.
Mul süda küll pisut valutab, et kuidas on kalade kogukonnatundega. Kas ta jääb igatsema oma vanemaid ja sõpru. Kas uue järve kalad võtavad ta omaks, kas ta leiab uusi sõpru?
Aga, samas, peavad ju noored ikka välismaale minema, eks?
Kahekordne äratundmine - esiteks loen ma praegu vene autorit ja teiseks olen ka ise kala tagasi järve viinud:D
VastaKustutauus kord, et "avalikes ujumiskohtades ei pea enam olema prügikaste ega WCsid", ei tähenda tegelikult, et olemasolevad prügikastid viiakse ära või neid tühjendatakse vähem kui enne. Selle mõte oli üksnes see, et veekvaliteeti hakatakse mõõtma ka neis veekogudes, mida juba ammu ujumiseks kasutatakse, aga kus ametlikku randa pole olnud. Et saaks kolibakteri ja sinivetika kohta teada anda.
VastaKustutaMa pigem pooldaks seadust sedapidi, et seal kus mõõdetakse kolibakterit ja vetikat on ka prügikast ja wc. Eesti suvi on ujumiseks liiga lühike, aga prügikaste ja wcsid pole kunagi liiga palju
KustutaSeda küll (et prügikaste ja kemmerguid võiks rohkem olla), aga see ei tähenda iseenesest veel, et veekvaliteedi mõõtmine ilma prügikastideta oleks halvem kui de facto supelrand, kus pole EI prügikaste EGA teada, kas vesi on piisavalt puhas. St ma arvan, et pool rehkendust on etem. Juttu ei ole ju kohtadest, kus enne poleks keegi ujunud ja nüüd seadusemuudatusega oleks kõik järsku sinna tormanud.
VastaKustuta