Elu edetabelid

Võib ju öelda, et vanus on number, aga teadmine, et möödas on rohkem tervelt elatud aastaid, kui ees ootab, on hirmutav.
Ja kuigi nad räägivad, et vanusega tuleb leppimine, rahu, tasakaal. Siis... ma saan väga hästi aru, miks Vikerraadio õnnesoovisaates on peamiseks sooviks "Hingerahu!". Jah, seda oleks vaja, aga kust seda võtta.
Pigem on kerge paanika, et kas kõik on ikka tehtud, kogetud, tuntud. Mida ma veel tahaksin jõuda. Iga päev on muutunud järjest olulisemaks.

Teadmine, et sa oled jõudnud viimasesse vanuse segmenti, kellelt turuuuringutes arvamus küsitakse. Järgmise vanusegrupi arvamus ei huvita enam kedagi.
Teadmine, et oled tööturul atraktiivne vast aastat 5. Kuigi, tõsi. Rimi on ju kõva häälega öelnud et üle viiekümnesed naised on nende juurde teretulnud ...:)

Ja selle teema puhul mõjub lohutus " läheb mööda" pigem sarkasmina. Jah, ka see aasta läheb tõepoolest mööda...)

no tõsi, vanemaks saamisel on ka positiivseid külgi. Pension pole enam kaugel. Sa oled, huvitaval kombel peamiselt S tähega sõnade suhtes maha rahunenud. Ja rohkem.. ee ei tule meelde..:)


Minu senise elu edetabelid.

Asjad mida ma südamest vihkan ja ei salli

1. passimine, molutamine, ootamine. Eriti, kui ma ei tea kaua. Kas see lõppeb? Millal lõppeb?
2. shoppamine. Järgmise kümnendi eesmärk peaks olema leida endale isiklik ostuassistent
3. lepingute lugemine. Ma ei suuda aru saada, et on olemas inimesi, kes tõepoolest tahavad saada juristiks ?!

Asjad, millest mul pole siiani saanud veel küllalt, millest ma tahaks olla tüdinud.

1. magamine. See on listis "mida ma teen, kui pensionile jään" esimene. Magada nii, et enam lihtsalt ei jaksa.
2. värskes õhus, õues olemine. Mu lemmiklõhn on osoon
3. puu-ja köögiviljade, marjade söömine.

Asjad, mida olen senises elus teinud õigesti

1. kõik investeeringud iseendasse. Alates kassist ja robottolmuimejast kuni reiside ja keeleõppeni. Materiaalsed, füüsilised, vaimsed, emotsionaalsed. see on olnud hästi paigutatud investeering.
2. et ma pole jäänud ootama "kuni keegi kaasa tuleb". Alates otsusest minna 6 aastaselt vanemate teadmata muusikakooli vastuvõtukatsetele kuni tänaseni. Nendel teistel, tundmatutel planeetidel, ootavad sind inimesed ja olukorrad, mida sa poleks ette kujutanudki ja mis pakuvad kogemusi ja emotsioone, mida turvatsoonis poleks iialgi leidnud.
3. no ja loomulikult mu pere ja laps

Asjad, mida ma kahetsen

1. et ma ei jõudnud äialt küsida paari küsimust. Puhas uudishimu ja ma saan vabalt ka selle vastuseta elada. Aga kahju ja kripeldab. 
2. paar võtmata jäänud riski. Muidugi, see on nüüd täna tagantjärele tarkus. See, millest ma järjest rohkem mõtlen, on paralleelstsenaariumid, mis oleks kui…mis oleks, kui ma poleks läinud sinna klassi; kui oleksin läinud õppima Tartusse; oleksin õppinud humanitaarala; või hoopis muusikat? tantsu?; oleksin jäänud Viljandisse elama; kui keegi oleks taibanud mulle pakkuda ad teismeeas ( ja seda peaks  üleüldse rohkematele pakkuma).. ma ei tea kuidas oleks läinud ja ei saa seda mitte kunagi teada,. aga
   rohkem kui varem saan ma aru, kui õige on “su iseloom on sinu saatus”.  Ehk siis, ma usun, et ükskõik millise tee ma oleks valinud, ikkagi oleks ma jõudnud täna siia, kus ma olen.
3. millest tuleneb siis kolmas, Et kahju, et meile on antud ainult üks elu

Elu parimad sünnipäevakingitused

1. 8Selle aasta kingitus. Lapsevanema rolli lõppemine. On ju vist nii? Et kui laps on saanud hea hariduse, tal on töö ja kodu, siis on minu funktsioon vanemana lõppenud., Nüüd olen lihtsalt ema.
   Et see vana nali- esimesed 30 aastat on keerulised, siis läheb kergemaks, ongi meie puhul õige, vaid 3 aastat jäi puudu. Tundub, et iga järgmine põlvkond on eelmisest aeglasem. Võtab täiskasvanuks saamist rahulikumalt.
2. teine kingitus on ka lastega seotud. See pidi olema mingi 20 aastat tagasi, sest tüdrukud olid koolieelikud. Nad olid suvevaheajal maal vanaema juures. Sõitsin sünnipäevaks külla.
   Ja siis, muuseas, nagu see oleks selline tavaline asi. Tõusis mu tütar, kõndis klaveri juurde ja esitas kahel käel Rongisõidu.Ma ei tea, millise valemiga suutis mu ema tookord kaks pisikest tüdrukut panna suvevaheajal klaverit õppima
3. kolmas on juhtunud mitu korda,. Mu mees, kes on tähelepanelik soovide suhtes. Ta on suutnud mu heietustest ja mõtisklustest üles noppida terad ja need realiseerida.