pühapäev, 10. mai 2020

Karantiini garantii

Tulevastele põlvedele ajaloo huvides loodetavasti viimast korda veel üks lugu toimunud pakazuhhast.


Lähen puugisüsti tegema.
Avan perearsti kabineti ukse. Ukse taga on ehitatud barrikaad ja sellel käsitsi maalitud suur silt "Stop". Ooteruum, suur kui tantsusaal, on tühi. Saali teises otsas istub kaitseriietuses, kenasti klaasi taga administraator. Hõikan üle saali kes ma olen ja mida ma soovin.
Te tulite liiga vara,  hõikab õde vastu. Minge vahepeal kuhugi ja tulge õigel ajal tagasi.
No kuhu ma kümneks minutiks ikka lähen..
Fuajeesse on pandud üksteise kõrvale toolid.

Istun. Minuga koos on seal veel üks meesterahvas ja noor pere imikuga. Istume külg külje kõrval. Maskideta. Skafandriteta.

Niipea kui kell lööb täistundi, lähen vastuvõtule. Mul palutakse end desinfitseerida, mask ette panna ja papud jalga tõmmata. Seejärel võetakse täielik anamnees.
Kas olete olnud haige? Kas olete haige? Kas jääte haigeks? Aga teie lähedased?

Saan oma süsti kätte.
Kuna summa on viipemakseks liiga suur, sisestan pin koodi. Minu nähes masinat ei desinfitseerita.

Ma tahaks siia lõppu kirjutada, et istusin bussile ja sõitsin koju.
Tegelikult mitte.
Sõitsin täielikus privaatsuses ja karantiinis oma autos üksinda.




22 kommentaari :

  1. See süst on üle 50 euri!? :o Kohutav! Hea teada.

    VastaKustuta
  2. Mul on kohe-kohe hambaarst. Loodetavasti tohin ilma maskita minna...

    VastaKustuta
  3. Mul tekkis puugisüsti suhtes õige mitu küsimust pandeemia valguses:

    1. Kui efektiivne on vaktsiin (protsentuaalselt), kui mitme tõve vastu.
    2. Kui suur võimalus on, et kodanik puugihammustuse korral saab tõve.
    3. Kui suurel protsendil kulgeb tõbi raskel kujul ja milles avaldub.
    4. Milline protsent nakatunutest sureb.
    5. Mis on riskifaktorid, millised riskigrupid.
    6. Milline oleks tõve vältimise profülaktika: hoida puugiga vähemalt 2 meetrist distantsi, varustada puugid suukorvidega, lasta loodusse puukide loomulikke vaenlasi, mürgitada puuke või inimesi nii, et puugid humaneid enam ei taha, muuta inimvere maitse puugile vastikuks, ... jne ...

    Kui neile ja veel mitmele küsimusele oleks vastused saaks ehk anda objektiivset hinnangut kui vajalik on puugivaktsiin. Ega ma arvagi, et sul vastuseid oleks ;) Teatavasti üks loll ja uudishimulik oskab rohkem küsida kui kõik spetsialistid vastata :P

    P.S. Tahtsin ise ka teha aga siis selgus, et seda tuleb teha 3 etapis rohkem kui aasta jooksul ja pealegi Ameerika vaktsiin ei pidavat Euroopa puhul aitama. Miks jäi selgusetuks aga ju on tõve tüved piisavalt erinevad. Jäigi pooleli, sest Ameerikas pole ma vaatamata rohkele matkamisele kunagi puuki saanud, Eestis iga suvi mitmeid ja seni pääsenud. Mis muidugi ei tähenda, et järgmine puuk poleks nakkusekandja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 1.Ei viitsi guugeldada, aga pole kuulnud, et vaktsineeritud inimesed entsefaliiti oleksid jäänud. Borrelioos on baktertõbi, selle vastu vaktsiini pole.
      2.Entsefaliidiviirust kannab üks puuk kümnest. Haigestumine on nagu gripp, mis läheb nädala-paariga üle, aga kolmandikul patsientidest jõuab viirus ajju ja tekitab seal põletiku, mis on väga paha.
      3.Ma ei tea, kui suur on entsefaliidi suremus, aga olen ise näinud selle haiguse tõttu kaelast saadik halvatud metsameest.
      5. Riskigrupis on kõik, kes looduses käivad, mina olen oma kodu kraavist ka puugi saanud. Haigestuvad kõik võrdselt, pole vanuse- jms vahet.
      6.Profülaktika on mitte puuki saada.
      Mul on kunagi tehtud entsefaliidi vaktsiin, tahakski nüüd uuendama minna. Borrelioosi olen korra saanud, aga sain ravi enne kui jõudsin haigeks jääda

      Kustuta
    2. Mind hakkas asi huvitama. Võsapuugi kantava entsefaliidi suremus on 1%, rohkem Ida-Eestis leviva laanepuugi kantud haigusetüve tõttu suremus 20%.
      Eestis on aastas ca 100 entsefaliidi- ja ca 2000 borrelioosi juhtumit.

      Kustuta
    3. Iga kümnes puuk on entsefaliidi kandja?! Ma ei tea kedagi, kellel ei oleks elu jooksul vähemalt 10 puuki olnud, aga entsefaliiti põdenuid lähemas tuttavate ringis polegi (kaugemas ringis paar inimest on). Vaktsineerituid väga palju pole. Ma ei väida, et see ei ole jube haigus - kohe kindlasti on, aga neid numbreid ma ei suuda hästi uskuda. Selle järgi peaks Eestis vähemalt iga teine vaktsineerimata inimene olema entsefaliiti põdenud ja nendest siis olenevalt haigustüvest päris suur protsent inimesi surnud. Ometi ma ei tea isiklikult kedagi, kes oleks entsefaliiti surnud ja mul on kaugelt üle 100 tuttava. Vaktsineerimise statistika leidsin praegu kiiruga ainult 2008. aasta kohta, siis oli neid üle 18000 inimese. Kui palju meil tegelikult toimiva entsefaliidi immuunsusega inimesi on, pole aimugi.

      Eks see sõltub vist ikka ka piirkonnast, igas kandis ei pruugi täpselt 10% puukidest olla haiguskandjad.

      Kustuta
    4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    5. https://www.google.com/amp/s/sinutervelaps.blog/2019/04/30/kas-ja-millal-vaktsineerida-last-puukentsefaliidi-vastu/amp/
      Siin öeldakse, et 0,5-5% puukidest on viirusekandjad ja suremus umbes 1%.
      Ma kiirelt guugeldasin ja allikaid ei võrrelnud tõesti. Lääne-ja Pärnumaal on kahjuks puuke ja viirusekandjad puuke rohkem.

      Kustuta
    6. Puugid levitavad rohkem kui 10 erinevat haigust, lihtsalt levinumad on entsefaliit ja borellioos. Ritsiku mainitud numbreid olen kuulnud, aga nagu konn mainib, ei lange kokku ei isikliku kogemuse ega terviseameti avaldatud haigusjuhtude hulgaga (aastas entsefaliiti alla 100 ja borellioosi 2000 ringis Eestis). Samas ma ei tea ühtki oma tuttavat Eestis, kes poleks aastas vähemalt ühte puuki saanud (järeldus - mu tuttavad on puugimagnetid :D) üks sai entsefaliidi (vastik!!!) 40 aastat tagasi, kaks on borellioosi põdenud.

      Ükski vaktsiin pole 100% efektiivne, gripi oma halbadel aastatel 30% efektiivsusega, parimad nagu rõugete vaktsiin 95% või veidi kõrgema efektiivsusega, mis tähendab et osa vaktsineerituid ei muutu immuunseks.

      Vaktsineerimine on kindlasti mõistlik, lihtsalt huvitav oli mõelda riskide muutumisest koroonaepideemia valguses.

      Kustuta
    7. Ma olen aastat 10 võtnud hoogu et seda süsti teha, kuna liigun palju looduses. Nüüd siis sattus selline ajastus. Kindlasti võib ka süstiga juhtuda, aga vähemalt ma olen ise midagi teinud :)

      lapsena olid puugid selline igapäevane teema. Nüüd alles, on nad kurjaks ja tõbiseks muutunud,

      Kustuta
    8. Lendav - mul ei ole kunagi elus ainsatki puuki olnud ja kui ma briljantselt aus olen, siis ma pole elus ka ainsatki puuki näinud.

      Ometi elan Pärnumaal, kus puuke peaks palju olema.

      Kustuta
    9. sülita nüüd kolm korda :)
      puugid võivad olla sellistes kohtades, et sa ei näegi, märka neid. Peaasi, et nad ei kannaks haigust edasi.

      Kustuta
    10. eri maakondades pidi puugi haigustekandvus väga erinev olema.
      suvaline esimese guugelduse peale leitud artikkel Lääne Elust:
      https://online.le.ee/2015/06/24/puugihaiguse-voib-saada-pigem-rannikul-kui-sisemaal/

      Nakkuse saamise risk on seega võrdelin nii haigusega puukide protsendi kui ka puukide koguarvuga ümbruskonnas.

      Isegi omaenda aiast võib saada, pole vaja päris loodusesse minnagi.

      Kustuta
  4. Samas jube loll ja irooniline oleks puugisüsti tegemiselt koroona üles korjata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda ma silmas pidasingi. Ma olen olnud vati sees ca 2 kuud ja nüüd sunnitakse mind istuma võimalike nakkuskandjate kõrval :)

      Kustuta
    2. nu kas nüüd just sunniti...

      Ma olen ise sellises asjas nii eestlane, et kui mu jalad kannavad ja kannatavad, siis ma lihtsalt ei istuks, kui ainus vaba koht on otse teise inimese kõrval. Ka ilma epideemiateta, sest võeh, teise inimese kõrval, ebamugav on ju.

      Kustuta
    3. "minge kuhugi 10 minutiks" kõlaks minu kõrvus kui "minge jalutage õues natuke aega".

      (kärsitu iseloom muidugi ka, kui käisime eelmisel pühapäeval välikohvikus söömas, siis ma ei läbenud toitu istudes oodata, vaid kõndisin ümber kvartali.)

      Kustuta
  5. Mina sain borrelioosi Rootsis elamise ajal (Stockholm läänis, saarestiku piirkonnas on arvukus ikka kohutav) ja see oli nii hull asi, et olen eluks ajaks neid putukaid jälestama ja kartma hakata. Ei hakka isegi mõtlema vaktsineerimise peale, see teeb ainult lohakaks borrelioosi suhtes. Aga borrelioos on mõneti hullemgi.
    Ainuke kaitsevõimalus on teadlik jälgimine, keha katmine jne. milles mul õnnestus nii osavaks saada, et peale seda ei saanud enam ühtegi nii kaugele, et oleks jõudnud kinnituda, rõivaste pealt sain kätte. Seetõttu pole ka entsefaliidi vastu vaktsineerima läinud. Kui ikka kogu aeg kontrollid, ette tunnetad (jah on isegi selline vaist mul välja arenenud, ei tea millise meelega tajun, et just selles konkreetses kohas on puuke ja alati on see tõsi olnud, isegi nüüd Portugalis, kus neid on minu elukohas vähe ja kui on, pole nad enamasti haigusekandjad nagu Skandinaavias ja Baltikumis). Kui puugid on koduõuele juba jõudnud, nii et paar meetrit majast, teeraja servalt hüppavad peale, siis tasuks mõelda elukoha vahetusele. Stress on liiga suur, sest puugi võib saada ainult ennast unustades, aga ole siis alarmeeritud kogu aeg.

    VastaKustuta
  6. Võsapuuk ja laanepuuk - kui toredad nimed! Ma ei teadnudki, et sedasi vahet tehakse.
    Aga puugi eest kaitsmise osas olen TwDga ühte meelt. Elan puugirikkas kohas, ja teadlik jälgimine ning riietusega kaitsmine on kõike kindlam abinõu. Vaktsineerinud ei ole, ja ei ole ka tulevikus plaanis.

    VastaKustuta
  7. Puukide teema täna avaldati artikkel nagu tellitud:
    https://novaator.err.ee/832774/graafik-kus-elavad-eesti-koige-kurjemad-puugid

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See vaene Saaremaa küll, peavad kõik hädad neid ka kõige hullemini tabama.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!