Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 7. detsember 2018

Teel alkoholismile

Mul on katseaja lõpuni natuke rohkem kui kuu. Selle aja jooksul peaksin enda jaoks ära otsustama, kas ma tahan jätkata või mitte. Kõik on väga vahva, välja arvatud üks asi.
Mulle tundub, et minult oodatakse liiga palju, imesid. Ja ma ei suuda neile ootustele vastata. Mu loomusest puudub lineaarne must- valge mõtlemine. Otsuse tegemiseks pean ma viima end asjadega kurssi ja kaaluma erinevaid argumente. Kuna kõik on ju minu jaoks uus, siis on see võtnud kauem aega, kui ma ise arvasin. Ja tundub, et kurssisaamine ei lõppegi.. iga jumala päev toob mõne üllatuse, nüansi, idee, detaili, mis muudab kogupilti..
Lisaks on " töö käigus" muutunud ka lähteülesanne. Kui mind võeti tööle, siis eesmärgiga saada huvitavat, kvaliteetset lahendust. Töö käigus selgub järjest rohkem, et vaja oleks ikkagi kuluefektiivset lahendust. Ja teatavasti on need täiesti erinevad asjad..:)

Ma saan ootustest aru. Ma ise ootaks samuti alluvalt, kes on 3 kuud tööl olnud, et tuleks oma värskete ideedega ja viiks need ellu. Aga paraku ei suuda ma ise seda pakkuda. Mul on sohu uppumise tunne, mida rohkem ma rabelen, seda sügavamale vajun ja järjest rohkem tuleb uusi asju, probleeme jne peale.
Ka rohkem töötamine, ületunnid, ei aitaks. Sest mul on vaja värsket ja puhanud mõistust. Ja ma tean, et minu puhul lihtsalt arvutisse vahtimine ei aita. Mul tulevad parimad mõtted just mujal. Väljas.


Ja kuna ma olen tubli tüdruk, siis tunnen ma ennast kohutavalt süüdi. Et kuidas siis mina, supermultitaaskija, kiire otsustaja ja tegutseja.. mina, kellel on alati kõik asjad teistest varem valmis... ei jõua.

Stress. Stressi maandamiseks pakub rollilahendusi iga suvaline film ja seriaal. Mida teevad inimesed filmides ja seriaalides? Valavad endale klaasikese alkoholi. Kogu aeg.
Kui mul on valikus palderjanitablett või alkohol, siis ilmselgelt võidab teine. Mõjub kohe, tekitab eufooria ja muudab uniseks.

Mulle väga meeldis Raasukese kommentaar seriaalile "Pank". Ta imestas, et seriaalis kõik tegelased suitsetavad, ometigi oli juba toona see pigem sinikraede teema. Kõrgepalgalised pangatöötajad tegid juba toona sporti ja ei suitsetanud.

Selline tunne on, et a, kas filmikoolides on endiselt vana kooli õppejõud, kel meeles õndsad 60-70, kui inimesed süüdimatult suitsetasid ja jõid. Või b, on tegemist mingi udupeene sümboliga. Ja tulevastele tegijatele räägitakse, et jah, kuigi statistika ja tänavapilt näitab, et inimesed joovad ja suitsetavad vähem, ning uus põlvkond väärtustab tervist, keskkonda, mahe, öko jne siis olge nii kenad ja pange oma tegelased neid ikkagi tegema. Sest..ma ei teagi miks.. ( no ja paljas inimene peab ka kindlasti loos sees olema, sest.. igaks juhuks).

Ma olen sel teemal vist tegelikutl juba sada korda kirjutanud, Aga täna tunnen ma ise sellest reaalselt puudust. Ma vajan ideid, rollimudeleid, lahendusi, kuidas stressi maandada. Tööpäeva õhtul ja kiiresti.
Ja no ma ei tea, kas oleks palju paluda, et meedias tegutsevatel inimestel oleks mingi missioonitunne, vastutustunne, "seisus kohustab"... et muuta maailma paremaks.

Sest teatavasti kõike mida me teame teame me tänu meediale.
Ja kes olen mina, pisike inimene, et oma peaga mõelda :) antagu mulle retseptid ja tegevusjuhendid

29 kommentaari :

  1. Kõik? Minu meelest ei suitseta kõik. Ma pigem imestasin seda, et teises (vist) oli narkoteema sees. Mina ei mäleta, et siis oleks see olnud pidudel kombeks. FBs sarja lehel on igal nädalal ülevaade, mis riigis samal ajal toimus. Väga valgustav, ma ilmselt olin oma tööga nii hõivatud ja mullis, et paljud asjad tulevad üllatusena. Et kas oligi nii karm ja selliseid asjad juhtusid. Näe, juhtusidki...
    Ikkagi on see geniaalne sari. Ma vaatan üliharva Eesti seriaale ja vot see on mind teleka ette naelutanud. Nagu minu elu praeguses firmas 11-14a tagasi, kuigi ma pole kunagi panganduses töötanud. Ma tahaks iga osa 2x vaadata ja märkmeid teha :)

    Ideedest ja puhkamisest, ma testin hetkel äppi nimega "calm". Ja jalutan koeraga muidugi ka, 3x päevas. Tõusen vara, et jääks vähemalt pool tundi õueskäiguks. Aga mul on hetkel ka suhteliselt paika loksunud päevaalgus. Õhtud on pigem segased aga kuni mul on minu hommikud, elan üle. Ma seadsin sisse reegli - kui ei põle just, siis peale 18 meile ei vaata, telefonile ei vasta. Kaks kuud kvartalist niiviisi ja siis viimasel kuul vastavalt vajadusele (meil kvartaalne aruandlus). Üllatav on see, et tegelikult saavad inimesed aru küll. Mida rohkem sa teed, seda rohkem ära kasutatakse. Mida kindlama piiri lood, seda suurem on respekt. Südametunnistus küll alguses hirmsasti praadis aga sellega harjub.
    Korralikel ongi end raskem kehtestada :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ei teadnudki, et sel seriaalil Fb leht on. Tänud, vaatan kohe järele!

      kuigi ma armastan magamist, olen aru saanud, et minu jaoks on lihtsam ohverdada pigem hommikust, kui õhtust aega. Ma võtan pisut veel hoogu, et peale pööripäeva on hommikud valgemad. Aga ilmselt tuleks samuti hakata poolt tundi varem tõusma, et teha see aeg nn tervisele.
      Õhtul ei raatsi, niigi jõuan liiga hilja ja näljasena.

      ja calmi osas ootan siis testi tulemusi :)

      Kustuta
    2. Mul tekkis see harjumus koera võttes 18a tagasi ja ma olen hommikuid armastama õppinud. Maal saab ruttu alevist välja ning need päikesetõusud, lindude ränded, esimene lumesadu või kägu või sookurg ehh, jumalik tunne pärast nagu parem inimene kohe :)

      Kas sul lihtsalt stress või midagi kaasneb ka? Unehäired või raske tööasju peast saada jne? Ma kunagi uinusin hästi relaxen capsiga, siuke looduslik ja rahustab. Reisil olles kasutam siiani, kuna ma magan hotellides kehvalt.

      Kustuta
    3. See on väga hea küsimus. Et kust ma tean et stress on. Tükk aega mõtlesin. Söön tavaliselt. Magan vähem, aga kuna mu norm on liiga palju, siis on vähem pigem positiivne...
      Ma olen lihtsalt närviline. Tahaks karjuda. Ja nonstop mõlen tööst.

      Kustuta
    4. Füüsiline aktiivsus aitaks kindlasti. Tühjendab pea. Proovi personaaltreenerit, siis pead suhtlema ja mõte ei lähe lendama.
      Täitsa huvitav tegelikult, ma ei tunne sind üldse aga tabasin end mõttelt, et su tiimis oleks päris põnev tööd teha.

      Kustuta
  2. mnjah. ma kuulsin hiljuti pealt juttu, kuidas üks rääkis, et ta oli veetnud pika perioodi - päeviti stimulantide peal kõvasti tööle pihta andes ja õhtuti pidu pannes ja end täis juues - kokku vist umbes aasta aega ja nii enam-vähem iga päev - ja kokkuvõttes oli see ta pikaajalisest depressioonist välja toonud. disclaimer oli muidugi juures, et "ma ei soovitaks seda kellelegi", aga sinna juurde käis ikkagi "aga mulle mõjus hästi". Temperamenditüübis kinni nähtavasti.

    VastaKustuta
  3. Ma seda seriaali ei viitsi vaadata, liiga igav, jookseb mul telekas taustaks, aga vaatama-jälgima ei ahvatle. Ma arvan küll, et 90ndatel joodi ja suitsetati. Ma siis alustasin oma raamatupidajapõlve arvutifirmas, kõik haritud, edumeelsed inimesed. Seal ma hakkasin suitsetama, eelmiste töökohtade suitsuruumid polnud huvitavad. Meil 1 naine ei suitsetanud ja ta kutsus vahest teisi suitsuruumi, et asju arutada. Iga nädal ei joonud, ikka pühade puhul, aga siis normaalselt. Ma käisin tol ajal ka palju kõrtsis, aga ma ei joonud eriti. Mulle on alati tantsimine rohkem meeldinud.

    Ma avastasin viimasel nädalal juutuubist toredad hüpnoosi-meditatsiooni videod, neid on seal väga palju, erineva kvaliteediga. Proovisin neid, mis suitsetamise vastu aitaks. No suitsetan edasi, aga väga rahustavalt mõjuvad, vupsti jääb magama. Seal on puhtalt ärevuse vastu ja magama jäämise teemadel. Leiad sobiva hääle. kes räägib kuidas sa hingad mõnusalt ja olemine läheb aina paremaks, taustaks tšill muusika, mulle meeldib. Keegi oli pannud sinna ka hüpnoosi, millega loteriiga võita saab, peaks selle saatel ka magamist proovima :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma töötasin 1994+ kõigepealt Ühis- ja siis Hansapangas. Suitsetasid väga vähesed. Joodi mõõdukalt. Inimesed olid noored, pandi pidu ja mindi paari (või ka ei mindud), aga ei midagi hullu. Ja it-s töötades tuli suhelda kogu pangaga koristajast kõikide presidentideni, ma arvan, et meil oli organisatsioonist üsna hea pilt ees.

      Kustuta
    2. Muidugi on võimalik, õigemini kindel, et tehti igasugu asju, mis reatöötaja silma eest varjul. Aga suitsetamine paistaks välja ometi :)

      Kustuta
    3. Ah noh inimesed ei muutu ju, alati on tossatud. Raamatukogu suitsuruum oli parim koht uudiste hankimiseks 80ndate lõpus :)

      Kustuta
    4. Ja kuidas veel muutuvad, USAs näiteks on suitsetamine kogu aja madalaimal tasemel. VENEMAAL on straight edge järjest popim (paljud noored põhimõtte pärast ei joo ega suitseta) - või kasvõi see, et paarkümmend aastat tagasi oli normaale kodus toas suitsetada, nüüd on üldine seisukoht, et seda teevad ainult eluheidikud.

      Kustuta
    5. Mu tutvusringkonnas in suitsetajaid alla kümne ja pidudel on kõik autoga. Samas 80 lõpp oli ikka pidu.
      Eks see sõltub ringkonnast kellega suhtled + vanusest ka.

      Kustuta
    6. Aga isegi kui ei suhtle - ka tänaval on suitsetamist vähem kui minu lapsepõlves.

      Kustuta
  4. Minu arust on "kuluefektiivne" nii iseenesestmõistetav erafirma puhul, et seda pole vaja eraldi mainidagi. Majanduslik paratamatus, et ellu jäävad kuluefektiivsed mitte üliägedaid aga hullult kalleid lahendusi pakkuvad.

    Kärakas pole ju ainus stressimaandamis vahend, iga meeldiv ja aju lõdvestav tegevus peaks seda olema. Olen vahel sita tujuga mõelnud, et jooks end täis, aga ei taha. Pigem mängin arvutil, lähen teen pikema rattatiiru või jalutuskäigu omaette väljaelamiseks. Alko on hea tuju tõstmiseks või niisama reläksimiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suured erafirmad on nagu väikesed riigid ja seal enam vahet pole. Kui juhtide ja töötajate vahel on kümme tasandit, siis muutub efektiivsus vaid sõnaks.

      Kustuta
    2. Oojaa, vägagi nõus. Eriti jube on kui protsess tehakse tükkideks ja jagatakse 10inimese vahel + laiendatakse geograafiat (nt Ühe riigi asemel 10 ehk et töömaht otseselt ei kasva aga isikuline töösuhe keerdub ebaisikulisele). Ja siis vaatad ja mõtled, kus see efektiivsus siis on?

      Kustuta
    3. Kõik need muud maandajad vajavad aega. Praegu lähengi välja. Aga tööpäeval... on motivatsiooni pimedas ja külmas välja minekuks leida väga ...ahhh . Raske :)

      Kustuta
  5. Selle seriaali kohta küll... ma parem... vaikin. Kõigist miljonist vahendist, mis kiiresti õhtul teevad ümberlülituse, ma eelistaks 45 minutit lauatennist. Või mingit analoogi. Alkoholi kohta meeldib mulle see tore mõttetera, et see on terav mõõk täiskasvanu käes, aga žilett lapse käes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle see seriaal ei meeldi, sest ta paneb mind tundma end rumalana. Ma ei saa aru, mis ja miks toimub. Miks olid mingid tegelased vajalikud. Kuidas jõudis Mirtel Pohla Dvinjaninovini ja kuhu kadusid pr tüdruk ja Tauraite. Kas Võigemastid läksid siis lahku ja miks rootslastele müük traagiline oli...
      Aga muidu ilus ikka.
      Alpimaja kõnetas mind rohkem.

      Kustuta
    2. Meenuta Mõisa :)
      Ja neid afääre mina ka ei mäleta aga mu kolleeg yts, et kõik tuli meelde, Daiwa jms mis seal kõik olid. Ja et Soros oli armastanud kleite kanda :D
      Rootslastega on nii. Rootslased võtsid ära selle, mida eestlased pidasid omaks. Viimases osas Tom yts väga sümboolselt : “te elate meilt laenatud rahaga ostetud korterites ja majades, õpite meie raha eest ülikoolides, (alguses andis riik õppelaenu hoiupangast, rangelt reglementeeritud tingimustel), kasvatate meile kliente, ostade kodumasinaid meie väikelaenude eest ja sõidate meilt liisitud autodega, jne” Tarbimislaenud nt tulid just peale ülevõtmist. Ma ostsin esimesse korterisse asju ainult Hobby Hally kataloogist või hoolega säästetud rahast, mingeid väikelaene ju polnud. Nii et see raha, mida sai nö jagama hakata, tuli ülevõtmistega. “Rootsiaeg” kehtib tänaseni - Telia, Swed, SEB, just name it. Või nagu Dvin yts seal, et kõik on varsti jälle rootslaste käes! (Vana hea Rootsi aeg vrdl).

      Ma pean ka vahel kolleegilt üle küsima, ta on must mõned aastad vanem, ma liitusin meie tööhullusega suts hiljem aga siiski üht-teist mäletan.

      Kustuta
    3. See on üks asi mis häirib. Et ma tean ja mäletan kuidas oli päriselt. Aga ei tohiks sest väidetavalt pole nagu päriselt.
      Täitsa huvitav kuidas nt sommid, kel tausta pole, seda vastu võtavad.

      Kustuta
    4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  6. Mul on kolm stressimaandajat: sõbrannadega maailma paikapanamemine, tantsimine/bodybalance/koerajalutamine ja .. alkohol võtab kodustes tingimustes ikka kõige kiiremini juhtme seinast.Aga seda ma ei kasuta eriti, sest mul suht stressivaba elu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma luban et jaanuaris lähen trenni... :)

      Kustuta
    2. Minu absoluutne stressimaandaja number 1 on alati sport. Suitsetamist ja alkoholitarbimist olen kunagi ka proovinud, aga praegu need ei sobi mu sportlike harrastustega enam kokku, seega ma ei tee seda.

      Ilma sporditegemiseta ma ei teagi, kuidas ma peaks üldse elama. Ma ei oskaks :)

      Kustuta
    3. Ja siis sa saad nii vanaks nagu mina ja luud ja liigesed ütlevad täiesti äkitselt mingi kahe aasta jooksul üles. Mul valutab täna selg, ja see algas sellest, et ma käisin jaanipäeval (24 juuni) rattaga sõitmas. Jäle. Ma ka ei oska.

      Kustuta
    4. No just. Klassikaline 3S seks saun ja sport.
      Aga nagu Kaurgi kirjutas. Kui ei ole enam kahekümnendates, siis inimvõimetel on piirid... :)

      Kustuta
    5. Kahekümnendad on minugi jaoks päris kauge minevik juba... ;)

      Kustuta
  7. Mina hoitasin sind,
    aga sina bännisid mind.
    Need olid justkui mõttetud jutud...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!