Mul hakkas juhiloa kehtivuse aeg läbi saama. Sain maanteeametilt kirja ja olin väga rõõmus: kirja lugedes tundus, et ma saan uue taotlemisega hakkama arvuti tagant lahkumata. Isegi pilt ja allkiri olid olemas, kuna hiljuti sai uuendatud muud dokumendid.
Mulle meeldib see mõte ja mulle meeldib e- riik.
Aga, nagu ikka, on saatan peidus detailides. Tervisdeklaratsiooni saad küll täita arvutis, aga selleks, et perearst saadaks selle edasi maanteeametile, on vaja 25 euro maksmiseks kohale minna, anda kolm tilka verd ja veenda teda, et optometrist ei ole sulle prille kirjutanud naljapärast.
Ma kohe kardan seda perearsti värki.
Mul jäi viimati retsept saamata, kuna mulle tuli selle uuendamise vajadus meelde alles neljapäeval ning kahe päeva jooksul ei õnnestunud mul saada perearsti telefoniliinile. Kas oli kinni või ei võetud telefoni vastu.
See on täiesti omaette teema. Seekord sain lausa poole päeva jooksul telefoniühenduse ja aja broneeritud.
See, millest ma kirjutada tahan, on hoopis tervisedeklaratsioon.
Nagu öeldud, olen ma suur digiretsepti fänn. Ma jumaldan e- maksuametit. Kui homme kaob elekter, olen ma rahata, sest mul ei ole sularaha. Kui lõpetatakse e- valimised, siis jääb parteidel mu hääl saamata.
Ma ei suuda mõista paanikat, et keegi näeb mu põlvnemist Sauna-Madisest või mu vanemate nime- ma ise olen selle üle pigem uhke. Samuti pole minu jaoks probleem, et internetist võib leida kooli, mille lõpetasin, mu esinemised, spordivõistlused ja veel palju muud ebaolulist. See olengi ju mina.
Aga täites tervisedeklaratsiooni sain aru, et minu piir on siin. Ma ei taha kirjutada internetti, et põen aidsi, tuberkuloosi, oman jalaproteesi ja et mul on olnud pimesooleoperatsioon.
Ärge küsige miks. Sest ma ei tea vastust.
Me võime minna süvapsühholoogiasse ja oletada, et kõik eelpool toodu näitab minu ilusat ja nooruslikku ja edukat külge. See, et olen tõbine on nõrkus ja vanadus? Ma ei tea.
Lihtsalt ei taha. Minu jaoks tunduvad just need väga isiklikud ja väga delikaatsed isikuandmed.
Ja kui mul ka oli plaan ühel kaugel tulevikupäeval võtta kätte ja minna ikkagi arsti juurde oma probleeme lahendama, siis täna on seal deklaratsioonis kirjas, et ma olen terve kui purikas. Korra käisin haiglas sünnitamas. No, vabandust, juhtus. Muidu olen ma ju terve.
Sest ma ei taha, et see keegi, kes seda näeb, teaks.
Ma ei tea miks. See on minu piir.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
kolmapäev, 24. mai 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Ma ei mäleta enam päris täpselt, mida seal küsiti, aga kõhedaks võttis jah.
VastaKustutaLeidsin need küsimused üles.
Mitu ühikut alkoholi nädalas? Mitu sigaretti päevas? Narkootilisi psühhotroopseid aineid? Depressioon? Skisofreenia? Langetõbi? Allergiline nohu? Liigesevalu? (kellel ei oleks?) Kas tarvitate rasestumisvastaseid vahendeid? Kas kõrvalruumis on norskamist kuulda? Oeh. Ma ei mäleta, mis ma vastasin. Aga see täitmine oli kuidagi... õudne, natuke nagu stigmatiseeriv. Ma tahan autojuhilube pikendada, mitte levitada netti infot, et mul olid 10 aastat tagasi sügelised ning teine laps sündis keisrilõikega vms. Pealegi - perearst, kes selle tõendi mulle annab, teab neid andmeid ju niikuinii. Kõrvaltoas norskamist kuulamas ei käi, aga muud ju küll?
Mul ei ole küll kunagi seda olnud. Kas vanasti küsis arst ja pani niisama kirja? Absull ei mäleta. Aga mul meenus hetkel, et kui ma ülikooli läksin, siis arstitõendile tuli hullarist tempel võtta. MÄletate veel? Üüratu ankeet oli, eks need vedelevad samuti kuskil. Paberkandjal.
VastaKustutaAga ma saan põhimõttest aru. Keegi meist ei taha kaasliiklejast skiso või langetõvelist roolis näha ju.
Nüüd enam arstitõendit seda pikka küsimustelohet täitmata kätte ei saa. Seda saab täita nii elektrooniliselt (mida eelistatakse) või ka paberkandjal, kui muud üle ei jää. Varem oli lihtne jah, perearst kontrollis silmi, vererõhku ja oligi enam-vähem kõik. Haigusloos on ju need andmed kirjas, mis võivad autosõitu mõjutada (skisofreenia vms) ja vastavalt sellele anti või ei antud tõendit. Nüüd on samamoodi. Lihtsalt enne tuleb kirjutada, kas allergiline nohu on või ei ole. Internetti.
KustutaJah, Lendav pani pointi kirja. Kusjuures, ma hakkasin nüüd mõtlema, et kellele seda infot vaja on? Kes seda loeb? Perearstil on see ju olemas. Milleks on see vajalik maanteeameti ametnikule?
VastaKustutaTervisedeklaratsiooni sisu ametnik ei näe. Ametnik näeb arsti otsust juhtimise kohta.
Kustutasiis on see kõik ju veelgi veidram. Milleks see kõik?
KustutaDeklaratsioonist saab arst mõnikord sellist infot, mille alusel tuleb inimene lisauuringutele saata. Tervisetõendit võivad väljastada ka töötervishoiuarst ja liiklusmeditsiini komisjon, neil on inimese kohta näha terviseandmed digiloost, aga digilukku on andmeid saadetud 2010. aastast, varasemaid andmeid seal ei ole.
KustutaKas ikkagi ei olnud vanasti veel üks etapp, mis välistas vaimuhaigetel juhiloa saamise? Nüüd seda ju siiski juhtub. Meil on majas naine, kes on olnud hullaris ravil ja sõidab kut miska iga päev. Ma eeldan, et tal on kehtiv juhiluba.
VastaKustutaIlmselt on niiviisi, et arst keelata ei saa aga amentik saab. Ma ei tea. Arst saab edastada vaid faktid, mille alusel ametnik otustab?
Milline ametnik? Kui perearst on andnud kehtiva tervisetõendi, siis selles osas enam takistusi olema ei peaks. Perearst saab ka keelduda tervisetõendit välja andmast.
KustutaKõigele lisaks ei saa tervisetõendit tühistada keegi teine peale selle, kes selle tõendi välja andis. Kiire guugeldamine "tervisetõendi tühistamine" andis päris huvitavat infot.
KustutaHullaris võib ravil olla päris mitmel põhjusel ja mitte kõik ei ole juhiloa saamisel takistuseks.
KustutaSelline stigmatiseerimine on tihti põhjuseks, et inimesed eelistavad mitte abi otsida
Nagu ma kirjutasin, ma ei tea. Pakkusin lambist, tööajal pole aega googeldada :)
KustutaKuidagi mind see ei häiri, ma eeldan, et riik mõtleb ja investeerib turvalistesse süsteemidesse. Palju meelsamini ma jätan oma andmeid riigilehele kui mõne raamatupoe tellimislehele. Miks neil on minu kodust aadressi vaja kui ma tellin pakiautomaati?! Kuidas need andmed kaitstud on? Mul on alati tõrge, vahel panen suvalisi aadresse ka :)
huvitav, mul on näiteks selle koha pealt ükskõik. mulle tundub alati, et kui keegi sellistes "asjades" teadlikult surgib, siis on probleem surkijas, mitte minus. ma lähenen mitmele sarnasele "piirile" suhtumisega, nagu K.Paris oma viimases arvamusloos küsis, et kas see ei lähe samasse valdkonda, kus süü pannakse vägistamisohvrile - miks ta siis miniseelikut kandis?
VastaKustuta