teisipäev, 11. aprill 2017

Püramiidid

Vahelduseks jälle üks toidupostitus. Ma nägin seda püramiidi blogis jovinacooksitalian.com
ja lihtsalt pidin seda jagama.




















Vasakul on Vahemeremaade toitumispüramiid ja paremal meie oma. Väga palju on sarnast: söö vähe kommi ja liigu palju. Ja siis hakkavad erinevused.
Veini olemasolu toitumissoovitustes on meie tänase alkoholipoliitika valguses lausa küüniline. Meediapildi põhjal põeb iga teine eestlane gluteenitalumatust, neil ehitab teravili  toitumispüramiidi põhja...

Üks asi on muidugi soovitused. Teine on reaalsus. eestlased söövad ( TAI toitumisuuringu põhjal) liiga vähe teraviljatooteid, kala ja seemneid- pähkleid. Liiga palju liha (ega sina ju ometi oma lapsele liha ei anna ... ?! :) :)) ja magusat. Ehk siis, me ei sobitu Vahemeremaaga ei soovituse ega ka reaalsusega.

Mu lemmikteema on tegelikult see, et kui palju me ikkagi peaksime arvestama kohalikke olusid, kliimat ja läbi sajandite kujunenud genotüüpe. Ma olen sellest ka varem kirjutanud.

Loodus on olnud uskumatult tark. 7500 aastat tagasi vaatas ta, et siin maalapil on vähe päikest, rohelist vaid mõned kuud aastas, lahjad järvekalad ning ka oliivid ei taha väga kasvada. Samas on uhked rohumaad ja andis meile unikaalse võime lagundada laktoosi, et saaksime kasvõi natukegi kaltsiumi ning D-vitamiini. Stabiilne loomne valk venitas meid pikaks ja me olime nii nutikad, et ehitasime üles vinged riigid.
Sarnane lugu on rääkida igast maailma otsast.
See, et kusagil kasutatakse rohkelt vürtse ja teisal süüakse puhast rasva ning kolmandas kõike, kes liigutab. Ja neljandas lastakse toidul enne hapuks minna. Ei ole juhus. Loomulikult me ei tea, kas see on selllepärast et või pärast seda... Igal dieedil on oma loogika.

Vaid 20 aastat tagasi oli 9 kuud aastas toorena vaid õunad, jõhvikad, kapsas, kaalikas ja porgand. Täna me saame teoreetiliselt kõike. Teoreetiliselt.
Ma olin saate My Kitchen rules fänn ja asi, mis sealt silma hakkas oli, et tegelikult oleme me endiselt vaesed. Järvekala kilo on 25 eurot, Norra lõhe ca 16 eurot. Kana maksab u 2 eurot kilo. Paprika oli ca 4 eurot, minge vaadake värske kodumaise kurgi ja tomati hinda. Kui Poola õun välja arvata, siis puuviljad on u 3 eurot kilo. Ma ei hakka rääkima lambast, veisest ja mereelukatest. Lõunast pärit taimne dieet mõjuks Eestis laastavalt rahakotile ning lõpuks ka tervisele.

Ja hind paneb paraku paika ka meie toitumispüramiidi. Kaua sa kapsast jaksad närida. soovitus süüa kala on armas, aga paraku värske kala osas raskelt teostatav.
Lähis Idast tulevad meile tegelikult ju tagasi päris vanadel aegadel eesti toidulaual väga tavalised lammas, hernes, uba, läätsed. Kuid selleks, et see menüü toimiks, peame me selle üle võtma tervikuna. Näiteks sööma kordades rohkem teravilja, kui me sööme. Kui sööksime Prantsuse dieeti Ameerika moodi, oleksime varsti 100-kilosed. Globaalsest jalajäljest rääkimata.

Näis. Kliima läheb järjest soojemaks. Varsti kasvavad Marsil õunapuud ja Eestis viinamarjad. Naturaalne kala saab otsa ja liha muutub väheste rikaste privileegiks.
Kuused kolivad kaugemale põhja. Mullas pole piisavalt toitaineid, ehk siis ka köögivili muutub järjest enam väheväärtuslikuks.
Naat ja nõges?  Vaglad ja sipelgad? Kui sa 50 aasta pärast mu blogi loed, siis oleks huvitav uuesti püramiide võrrelda:)


42 kommentaari :

  1. See ülemine on nagu minu toidusedel :D va vein, mis teeb mind uimaseks. Ma enne võtan pisikese õlle (0,3) kui veini.

    Hind dikteerib jah palju, isegi kui juurikate osakaalu tahaks suurendada. Ja mitmekesistada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. TAI uuring väidab, et juurikaid süüakse piisavalt. Eestlane kardab süsivesikuid :) :)

      ( ja veini...:))

      Kustuta
  2. Pakendamata porgand, kapsas, pesemata kartul, kaalikas, sibul jms vanast ajast tuntud juurikad on odavad. Kõik ülejäänu (lillkapsast alates ja tomatiga lõpetades) on kallis. Kui mitu erinevat toitu suudad sina porgandist teha (25-30 senti/kg)?

    Aga see toidupüramiidide võrdlus on küll huvitav. Selle peale tahaks veel mõnda, näiteks Austraalia, Brasiilia ja Korea variante :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma suudan ilmselt üsna mitu. Aga ei tahaks, see läheb ju ühekülgseks.

      Ps. Kunagi ülikoolis sai tehtud arvutus. Kõige parema tervise / hinna suhtega dieedi saab hoopis kapsast :)

      Kustuta
    2. Kapsas jah. Aga kui palju erinevaid toite saab kapsast, nii et vastu veel ei hakka? Liha ja muud maitsestavad lisandid on ju kallid.

      Muuseas, vabandan, eksisin porgandi kilohinnaga. Ma oma kodulinnast alla 35 sendi kilo ei leidnud. Kapsas oli 30 senti kilo.

      Kustuta
    3. Kõrvits on ka vili! ja ammust ajast saada olnud, sest ta säilib maru hästi.

      Porgand, kõrvits ja hapukapsas suudavad maitsejuurikate abiga mind päris kaua õnnelikuna hoida. Vahel mõni ahjus küpsetatud peet hulka, mm.

      A mul hea rääkida, ma ei karda süsivesikuid ka, nii et vahel saab teha köögiviljatoitu kartuliga, vahel hoopis mingi tangainega; viimasel mõnel aastal on mul lisandunud komme leiba toidu sisse panna, eriti musta leiba. Ja salatit samamoodi, kord kartuliga, kord makaronidega, kord praetud leivakuubikutega.

      Ma olen lapsest peale palju köögiviljatoite - või köögiviljapõhiseid toite - saanud ega mäleta küll, et ühekülgne oleks olnud. Kõikvõimalikud supid on ju suuremalt jaolt mingist gemüüsest - kapsasupp (olgu hapu- või värskekapsa), peedisupp, hernesupp... Ja siis on hakkliha kapsastega (mis praktikas tähendab muidugi pigem kapsast natukese hakklihaga), ühepajatoit (kartulist-kapsast-kaalikast-porgandist, nämm-nämm), pilaff, mulgi kapsad... Need kõik on talvelgi tehtavad. ja ega talv kogu aeg ei kesta, kevadel tulevad redised ja maitseroheline ja igasugune söödav umbrohi, suvel tulevad kurgid-tomatid-suvikõrvitsad ja marjad, veel hiljem puuviljad...

      Kustuta
    4. ja suvel tulevad lillkapsad ja spargelkapsad ja aedoad ka...

      Lillkapsast ja aedube mäletan samuti juba lapsepõlvest. kogu aeg neid muidugi ei olnud, aga igal aastal piisavalt pika aja, et selged (head) mälestused jätta.

      Kustuta
    5. liha jms maitsestavad lisandid on jah kallid, aga neid ei pea väga palju panema - natukene nagu maitseainet ikka. mis peakski olema enam-vähem parasjagu, et rauavajadus ära täita.

      ma olen näiteks võrdlemisi vähese lihalisandiga hapukapsasalateid väga palju nõus sööma, ja vahel ka ilma igasuguse lihalisandita. kanamaks on suht odav liha ja sellega saab väga hea hapukapsasalati.

      ma räägin just hapukapsast, eriti toorest hapukapsast, sest minu jaoks on kapsa ja tervise suhe muidu küsitav: kui värske kapsas mul reeglina kõhu haigeks teeb, siis ma kahtlen selle universaalses tervislikkuses. minu jaoks on kapsas söödav eelkõige siis, kui väikesed nunnud piimhappebakterid on teda minu eest juba natuke seedinud. ühesõnaga, kõik juurviljad-köögiviljad ei sobi kõigile. õieti vist ükski ei sobi kõigile.

      Kustuta
    6. Ma pidasin silmas nt magusat kartulit, suvikõrvitsaid jms. Kui ise just ei kasvata ja tahaks mitmekesist pajarooga nt + suts liha. Ma oma töögraafiku tõttu turule ei saa üldse, jääb vaid kohalik külapood või ema kelder :P

      Kustuta
    7. Mul on samuti turule jõudmisega raskusi, aga talupoodidest jms kohtadest saab hooajal suvikõrvitsad kätte küll. Kui on megahooaeg ehk suvikõrvitsauputus, siis juba ka tavapoodidest. Ja sel uputuseperioodil hakkavad hobiaednikud kõigile suvikõrvitsaid pakkuma, sest need taimed kannavad hirmsas koguses vilja. Naabri sugulane tõstis kord virna suvikõrvitsaid meie aianurka prügikonteineri kõrvale ja ütles, et võtku, kes tahab. me siis üritasime neid nii palju ära süüa, kui jaksasime.

      Olen isegi mõelnud, et äkki peaks kompostihunnikusse mõne kasvama pistma, sest kuulu järgi kasvavad need kergesti.ja viljakandmisest ma juba rääkisin.

      ja siis on veel need juurikaringid... tõsi, need liiklevad linnades, nii et kui sa elad maal, siis jäävad naabrite-sugulaste variandid. või omaenda kompostihunnik.

      no ja kui aed on, siis saab sealt kogu rohelise aja mingit muru, mida muu toidu kõrvale närida. naadid, nõgesed, võililled, meelespead, oblikad, karulauk, murulauk... nõgesesuppi mäletan ma lapsest saadik kui kevade- või kevadsuvetoitu.

      a kui ma paarikümne aasta tagusele ajale mõtlen, siis tudengipõlves oli meil korterinaabriga üks põhitoit "gemüüse". st porgandid-kartulid-sibulad potti hauduma (algul rasvainega, siis vett juurde), pärast sõime hapukoorega. Vahel ka kapsast hulka. Vahel ka peeti. Kui oli, siis küüslauku.

      sellele vahele sõime kartulivormi, kuhu käis kartul, sibul, tomat (väljaspool tomatihooaega purgi oma), suvikõrvitsa-ajal ka suvikõrvits. juustu panime peale. vahel, kui oli, ka natuke liha. või muna.

      siis ei olnud veel kõiki asju saada, mida tänapäeval, aga ometi elasime köögiviljapõhisel dieedil, mis ei tundunud eriti üksluine.

      Kustuta
    8. Ma elan maal ja korteris, nii et aialappi ei ole. Vahel jagatakse jah aga teed paar korda süüa, ülejäänud läheb ikka prükki. Ma ei suuda pikalt juurikaid süüa, lisaks piinavad mind siis kõhugaasid. Kõrvitsat ma püreerin ja kuumutan sügavkülma, supipõhjaks hea või saiataignasse, pannkookideks jne.

      Aga ega siuke põhiklassika (kartul-porgand-kaalikas) pikalt ei toida, ikka tahaks juurde tomateid, basiilikut, kurki, lehtsalatit, rosmariini, beebispinatit jne. Mul aknal kasvab vaid vesikress hästi, kõik muu venib ja lõpuks viskan ära. Aga talvel on nood potiga ostes ikkagi kallid, ca Euro kuni paar per pott. Isegi praegu ma vaatasin just, väljamaakurk on odav aga otsad pehmed, plögad. Paar korda ostsin aga kui olin kolmandiku pehmet pidanud välja lõikama, otsustasin, et nüüd ostan eesti kurki. Vähemalt on värske ja kvaliteetne, mis siis et hind ca 3-4x kallim.

      Kustuta
    9. ma olen vahel näinud poes pisikesi Läti või Poola kurke, mis on odavamad kui Eesti kurk, aga täitsa korralikud. Selline päris hea kompromisslahendus.

      kõhugaasiohtlikud on ristõielised, aga kartul-porgand-kõrvits peaks ohutud olema (kuigi oleneb inimsest). ja oma kogemusest võin öelda, et hapukapsas on kõhusõbralikum kui värske. Eriti toores hapukapsas, salatiks. pärast seda, kui ma selle avastasin, on mul raske aru saada, miks teda üldse keedetakse, kui kohe toorelt on nii hea.

      eri maitseainete abiga saab kartuleid-porgandeid tükk aega võrdlemisi erinevalt presenteerida.

      tomatid ei kõlba talvel süüa, aga siis vaatan ma apelsinide poole - talv on just nende hooaeg (need ei kõlba jälle suvel kuhugi). ei ole küll kohalik kraam, aga vähemalt on kergesti transporditav vili ja hooajal on ta tänu sellele ka suhteliselt odav.

      no ja siis on ka konservid olemas. kui ma talvel tomatit tahan, siis ma annangi endale aru, et seda tuleb purgist võtta. või kuivatatud tomatit (ilma õlita päriskuivad versioonid on odavamad, olen mõelnud, et kuidas oleks suvel ise kuivatada, aga olen liiga laisk olnud).

      tomatite ise purkipanemise peaks kah ära õppima, siis topiks hooajal purgid tomateid täis ja pärast oleks talv otsa hooletu. mu ämmal on mingi väga kaval tomatihoidis, kus ei ole mitte midagi peale kooritud tomatite. lihtsalt purk paksult tomateid täis ja kõik ja säilib, kusjuures need tomatid ei tundu isegi olevat väga kõvasti kuumutatud, nii et vahel olen talvel erilises tomatinäljas neid isegi fetavõileiva peale pannud ja ausalt öeldes etem, kui see tomat, mida talvel poes "värskelt" müüakse.

      Kustuta
    10. see asi ka, et ega talv, kus pooli asju (normaalse maitsega või normaalse hinnaga) saada ei ole, lõputult ei kesta. ma olen üritanud suvel-sügisel võimalikult hoogsalt neid köögivilju süüa, mis siis head on, ja talveköögiviljad talveks jätta, siis ei tule talvel neist tüdimus nii kiiresti kätte. et suvel uhan salatiks tomatit, tomatit, tomatit, lehtsalatit ja kurki; ja talvel vaheldumisi (ja omavahel kombineerides) porgandit, hapukapsast, hapukurki ja õuna.

      muide, õun on päris hea talvine salatimaterjal. pirn mingi ajani ka.

      õunaga on veel see asi, et siis, kui on hooaeg, siis üritavad paljud neid lausa tasuta ära anda. kui siis õnnestub talveõuntest talvevaru soetada, on ka aiata inimesel tükiks ajaks värske kraam olemas. kuigi jah, kui kuskil hoida pole, on muidugi keerulisem.

      Kustuta
  3. Supp, stuuvitud porgandid, ahjuporgandid, porgandisalat?
    Neli.
    Mu kaasa teeks nelikümmend. Porgandihummus, porgandikeeks, porgandipannkoogid...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. pannitoidud: porgand selleriga, porgand kõrvitsaga (ja musta leivaga), hooajal porgand suvikõrvitsaga; noore porgandi ajal noored porgandid, aedoad ja/või lillkapsas, võimalikult omas mahlas, pärast võid peale, nämm nämm; porgandi-kartuli-sibula muhedik. porgandisalat (ma ei tea, kui palju päevi järjest ma peaks porgandisalatit sööma, et ära tüütaks, siiani pole keegi nii palju järjest mulle seda andnud).

      Kustuta
    2. Muide, porgandi-selleri hautis on üks väheseid toite, millele ma olen viimase paarikümne aasta sees viitsinud korralikku kastet juurde teha. juustu-vahukoore-sidruni kaste, tärklisega paksendasin, ilge jändamine oli, aga väga hea tuli. terve toit oli porgandi-selleri pannihautis, see juustu-sidruni-koorekaste. ja keedetud hirss. meeletult hea. pärast seda möönis üks veendunud porgandipõlgur, et ta on nõus porgandeid sööma, kui mina neid teen. ja üks teine ei uskunud, et hirss on hirss, sest "hirss on ju vastik, aga see siin on hea". teda tuleb enne keetmist lihtsalt pesta, Sherlock.

      Kustuta
    3. issand, see on nii erutav teema. PORGAND!!!

      (porgand kartuliga (aga miks mitte ka kaalikaga) vaheldumisi ahjupannil; kui keedetud köögivilja salatitest rääkida, siis porgandi-peedi- ja vbla ka kartulisalat millegi hapuga - olgu see hapukurk, õun või hapukapsas...)

      Kustuta
    4. Mul läheb pasta vahel potti juba sellepärast, et ma ei jaksa õhtul neid paganama porgandeid puhastada. Nii nüri tegevus. Ja pastat ei söö ju keegi nn puhtalt, ikka teed salati juurde oliiviõlist, basiilikust, tomatitest, kapparitest, küüslaugust vähemalt. Vahel ka india pähkli pasta lisanditega jne.

      Kustuta
    5. ma teen enamasti sooje spageti- või makaronikastmeid - mõnikord tomatist, mis võib tulla ka purgist; mõnikord nt sibulast ja kalast. õigemini - kui on parajasti värske tomati aeg, siis teen pigem makaronisalati (isegi kui ei viitsi makarone selle jaoks jahutada ja ka salat tuleb natuke soe); kui on purgitomati aeg, siis teen sooja tomatikastme. ja sinna pole tingimata väga fäänsit kraami lisaks vaja. küüslauk ja sibul kasvavad ka siin.

      ja kui palju porgandit on tüütu puhastada, aga ühe porgandiga pole nii hull, siis saab selle ühe porgandi nt tomatikastmele juurde panna.

      odot. see meenutab, et kolmas tudengipõlve põhitoit oli tomatisupp, mis oli aastaajast olenevalt värskest või konservtomatist. mõnikord ei käinudki sinna sisse midagi peale sibula ja/või küüslaugu ja tomati. aga võis käia ka porgandit, mis oma magususega tomatihaput tasakaalustas. mingit rammusamat asja panime peale, hapukoort tavaliselt, sest see oli suht odav.

      porgandite puhastamisega on ka see asi, et kambakesi on kergem kui üksi. (ja hea koorimisnoaga on kergem kui ilma. ma ei uskunud, et koorimisnugadel üldse mingi mõte on, kuni sain pihku ühe tõeliselt hea koorimisnoa, millega porgand läks justkui iseenesest puhtaks.)

      mitte et mulle kapparid jms hõrgutised ei meeldiks. aga päris nii hull see asi ei ole, et ilma nendeta üldse head ja huvitavat süüa ei saaks.

      Kustuta
    6. Porgandite puhastamine on sekundite küsimus, MILLEST te räägite ometi? Lükkad kraani all suurema muda lahti, lõikad mõlemad otsad maha (kõikidel porganditel korraga), kartulikoorijaga siuh-säuh porgandid puhtaks, tehtud?

      Ausalt ka? Porgand on tänu oma pikergusele kujule KÕIGE kergemini puhastuv juurikas üleüldse? Sama koguse porgandite puhastamine vs sama kogus kartulit - porgand võtab kordades vähem aega.

      Kustuta
    7. Mul on kipakas juurviljanuga ja koorijat ei ole. Kui ahjus juurikaid teha, siis pane pool tundi alati söögitegemisajale juurde. Ma enamasti seetõttu kokkangi peamiselt nädalavahetusel kui midagi suurt teha tahan, siis on aega ja puhanud olemine. Tööpäeva õhtul kipub asi laisaks kätte ära minema. Süüa peab ikka tegema hea tujuga ning aega peab ka olema :)

      Kustuta
    8. Kaur, oleneb porganditest. "maaporgandid" võivad olla nii mudased, et ka suurem muda võtab aega. poeporganditega on selle poolest muidugi lihtsam. Aga edasi oleneb "siuh-säuh" sellest, kas nad on ikka sirged. mõnikord on poes partii, kus kõik on mingil määral spiraalikujulised.

      aga hea koorimisnuga teeb ka siis elu lihtsamaks. soovitan sõpradelt maad kuulata, kes on hiljuti hea koorimisnoa saanud ja kuskohast (ma ei saa kahjuks aidata, sest minu oma on vana). Suvalist ei maksa osta, sest ta võib vabalt olla nüri mis nüri.

      see asi muidugi ka, et sageli tehes kasvab vilumus ja aega hakkab vähem minema. Minu jaoks on porgandite tükeldamine alati tüütum kui puhastamine, sest koorimine läheb just nimelt siuh-säuh, aga tükeldamine võtab ikka oma maja. Tõsi, ahjuporgandite või suurte tükkidena hautatud ühepajatoidu puhul jääb see mure ära. Köögikombainiga ka, aga minu jaoks on nõude pesemine siiski tüütum kui hakkimine, nii et mõõduka koguse (1-2 inimese toit) olen ennem nõus käsitsi hakkima kui köögikombaini kapist välja võtma, kokku panema, pärast ära pesema (ja seni, kuni kuivab, on seda kola kõik kohad täis) ja uuesti kappi pakkima, ja teiseks ei salli ma mürinat ja lähen köögist ära, kui A. kombainerdab.

      enam-vähem korrapärase kujuga porgandid saab muide ka kaapides päris ruttu puhtaks, kui võte on käe sisse harjunud, ja seda saab teha tavalise väikese noaga. aga vbla alguses on raske.

      Kustuta
    9. gaahh. "tükeldamine võtab ikka oma *aja" pidi olema. Mitte "oma maja".

      Kustuta
    10. Koorija maksab paar eurot. OSTETAGU!!! See on kõige kasulikum köögi-vidin üldse.

      Tegime eile tünnitäie köögiviljasuppi, mina koorisin peete ja porgandeid. Täna hommikul koorisin kurki. Noaga - poleks viitsinud. Koorijaga - siuh säuh tehtud...

      Ja võtke see hargikujuline, tõmmatav, mitte noalaadne.

      Kustuta
    11. ee, ma olen näinud ka hargikujulist, mis ei taha eriti koorida. Kui ta on nüri, siis ta on nüri, kujust olenemata.

      See imeline koorija, mis mul on, on pmst pulgakujuline; kooriv osa on kahe teraga (ilmselt et oleks nii parema- kui ka vasakukäelistele kasutatav); need kaks tera on püstloodis varre otsas ja vars ise on torgatud käepideme sisse, kus ta umbes 60 kraadi ulatuses pöörduda saab (silma järgi otsustades). Ma ei tea, kas asi on selles pöördumises (tänu millele tera saab võtta juurvilja suhtes täpselt vajaliku nurga, ilma et mina kogu aeg oma kätt peaks pöörama) või lihtsalt heades terades või mõlemas, aga see jublakas kooorib peaaegu et ise.

      Teine, pealtnäha peaaegu sama ehitusega, seisab topsis kasutamata, sest nüri noh.

      Kustuta
    12. selle hea koorijani polnud ma uskunud, et mingi koorijaga võiks saada kiiremini kui tavalise noaga kaapides (sest ma kaabin tõesti kiiresti).

      Kustuta
    13. Mul on hargikujuline koorija ja tõesti, sellega koorib porgand ennast peaaegu ise. Olen juhtunud proovima ka teistsuguseid, mis ei kõlvanud kuhugi, ju olid nürid. Kindlasti peab tera olema liikuv, siis ei ole ükski kõver vorm takistuseks. Mu jaoks on porgandi juures kõige tüütum töö riivimine, sest köögikombaini mul pole ja käsitsi riivimine võtab aega ning alati mõne näpuotsa ka. Aga ikka riivin, sest munaga praetud riivporgandist paremat ei ole olemas. Teoreetiliset peaks see piruka sisse käima, aga alati saab enne taignasse jõudmist otsa.

      Kustuta
    14. Milline see hargikujuline on?

      Mul ema hakib porgandid talve lõpu poole korraga ära ja pakendab sügavkülma, siis saab kiirelt supi sisse võtta. Keldris kipuvad otsad talve lõpuks ära minema ja kasvama. Hull töö aga ta on kodune pensionär :)

      Kustuta
  4. Huvitav, miks on teraviljad paremad kui juurikad? Miks ma peaksin saia ja leiba (ja makarone ja riisi jms) eelistama kartulile, kaalikale, porgandile, kapsale ja teistele sarnastele? Süsivesikuid on ju köögiviljades ka. Kartul, porgand ja peet on küllaltki süsivesikurikkad. Oskab keegi seletada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. apropoo, ma arvan, et kui TAI räägib liiga vähesest teraviljast, siis peab ta silmas, et teraviljakraami kiputakse lihaga asendama. arvestades, et köögivilja osakaalu hindavad nad adekvaatseks. nii et nad ei taha, et sa eelistaks porgandile saia, vaid lihale leiba.

      Kustuta
  5. Kmoon, süsivesik ongi toitumispüramiidi põhi. Kartul, porgand, üldse taimsed saadused - kõik puhas süsivesik. Okei, et osa sellest on seedumatu - kiudained, samuti süsivesik. Glükoosi molekulidest on suurem osa loodusest kokku pandud, sh puit, paber, põrnikate kitiinkestad ja paljukiidetud salat ka loomulikult.

    Kardetud gluteen on hoopis teraviljavalk, mitte süsivesik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja seda ma vastasin hoopis kogupostitusele, sest et nagu gluteen ja süsivesik...

      Kustuta
    2. Eestlase toidupüramiidi alus koosneb ju samamoodi süsivesikutest. Lihtsalt natuke teiste viljade sees.

      Kustuta
    3. Morgie, mul riivab samuti silma, kui keegi räägib gluteenist kui süsivesikust. pmst on gluteen just üks põhjus, miks nisust nii paljudes kohtades põhitoidus sai - sest valk on kallis kraam. Kõva nisu on selle poolest küll etem kui pehme nisu.

      Kustuta
  6. Ma sellest lõigust ajendatult küsisin:

    "eestlased söövad ( TAI toitumisuuringu põhjal) liiga vähe teraviljatooteid, kala ja seemneid- pähkleid".

    Miks ma peaksin porgandi ja kapsa asemel rohkem saia sööma?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleneb kogusest, pmst saad sa teraviljast vajaliku tärklise (mille seedesüsteem lagundab glükoosiks) ilmselt kiiremini kätte, kui porgandist, teisalt on porgandis arvestatav hulk lihtsuhkruid, fruktoosi, mida teraviljas üldiselt ei ole. Samas kardetakse mujal maailmas kartulit võibolla rohkem, kui siinmail, kartul ei ole teravili, aga taldrikureegli järgi asub teraviljaga samas lahtris.
      Või siis vajalikke mikroelemente leidub täisteraviljas rohkem, kui porgandis, aga kas vahemeremaade dieet just täisteravilja sisaldab?

      Üldse on kõik see toitumine, sh gluteenikartus, üks tõsine moodu värk ja hetketrendi lainetus.

      Kustuta
    2. kas teraviljas ei ole mitte rohkem valku kui enamikus köögiviljades? sedasama gluteeni näiteks. mõnikord rasvu ka, kaer on selles mõttes täitsa supertoit (aga kahjuks just sel põhjusel ei säili sama hästi kui lahjemad teraviljad). või hirss, aga see on muidugi juba eksootika.

      ja b-grupi vitamiine on vist kah teraviljas ja pähklites (pmst igasugustes seemnetes) rohkem kui köögiviljades.

      Kustuta
    3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    4. Selle valgu koguse kohta ma ei oska öelda, aga päriselt gluteenitalumatusega inimeste jaoks on oluline, et gluteeni leidub euroopa traditsioonilistes teraviljades - nisus, rukkis, odras ja vist ka kaeras, aga ei leidu tatras, maisis, hirsis ja riisis ja veel mõnedes eksootilistes toiduteraviljades. Teoreetiliselt peaks nendes viljades olema omad valgud, valgumaailm on mitmekesine ja liigiti üpris erinev, samas kui süsivesikud, need elu põhilised ehituskivid, on igal pool siiski samad, glükoosist kokku pandud ja toidus just glükoosi (ehk veresuhkru) allikana inimese jaoks olulised.

      Tselluloos on ka (mittesöödav, muidugi) süsivesik ja ma tahaks näha, kuidas süsivesikutekartjad karjudes põgenevad paberi, puidu ja puuvilla eest...

      Kustuta
    5. Jah, nisus on valku üpris palju: http://www.tlu.ee/~kpappel/Toiduained/TOIDUTERAVILJAD,koostis,tooted.doc

      Kustuta
    6. kuna see lõim hargnes, kordan siingi: mitte porgandi-kapsa asemel saia, vaid porgandi ja kapsa KÕRVAL lihahunnikute asemel leiba.

      odavam ka.

      Kustuta
  7. Tänan rohkete kommentaaride eest !
    Sain päris mitu head õhtusöögiideed :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!