esmaspäev, 11. märts 2013

Saatana ballil

Ojah..
Ma käisin sünnipäeval,
ning mu keha on pisut nõrk...


See oli pidu, kus olid ainult Väga Rikkad Mehed ja Väga Ilusad Naised. Mu sattumine sellele üritusele oli üsna juhuslik- olin peoperemehe naise nr. 2 sõber.

Kõik su veendumused pudenevad kildudeks, sest miski pole nii nagu paistab. Ma olen üritanud mõista teise ringi kooselusid, aga mulle ei meeldi need. Nüüd, ühel hetkel olen ma see, kes on selle "teise naise" tuttav. Kuidas on võimalik usaldada sellist meest, kes jätab oma naise ja väikesed lapsed. Milline on garantii, et ta ei tee seda sinuga, olen üritanud Temakest mõistusele tuua.

Ta armastab mind.
Arusaadav. Juhtub.

Peo edenedes muutusid sagedasemaks toostid, mis ülistasid peoperemehe kuldset südant, ärisoont ja eelkõige ning eriti tema oskust end naistega ümbritseda ja naistele meeldida.
Ma sain aru, et mitte meest ei pea ma süüdistama ning kahtlustama: naine, olgugi majanduslikult kindlustatud, tegus ja iseseisev nutikas ja ilus ka. Ikka naine on ju perelõhkuja ja võtab lastelt nende isa.
Õhtu naelaks osutus ühe sõbra poolt tehtud ettepanek tõsta pits peoperemehe eelmise naise terviseks. Kes, muidugi, ei osalenud sellel peol, sest ta oli eelmine naine. Saal vakataks hetkeks ja siis jõudis järeldusele, et tervist on kõigile vaja.

Peoperemees tuli uurima, kas meil on piisavalt lõbus ning andis teada, et meie lauanaabrid valiti kriteeriumi järgi "nad loevad ka raamatuid". Ehk siis, meil peaks olema küllalt jutuainet ja ühiseid teemasid. 

Ja et see õhtu oleks ikka tõeliselt painajalik ja sürreaalne, siis mida enam tühjenesid pudelid, seda pealetükkivamalt otsustas üks tegelane mulle külge lüüa. Mis oli ebameeldiv üllatus, sest ma olen juba mõnda aega veendunud, et minu vanuses võiksin ma jätta juba piisavalt aseksuaalse mulje, et mind ei tüütataks komplimentidega hea sobivuse kohta füüsilisteks tegevusteks. Isegi, kui see oli armastus esimesest silmapilgust, eelistaksin ma olla mitte-ihaldatav ja armastatav.

Kas päriselt ka naistele meeldib, kui neid niimoodi põrandal solgutatakse, küsis mu mees. Ei, kallis. Kindlasti mitte.

Selliseid üritusi on vaja, et olla tänulik. Tänulik, et su ümber on inimesed, kes loevad raamatuid, et su elus pole teisi ja võõraid ja tema lapsi-mehi-naisi-vanavanemaid ning kaelamurdvaid logistilisi skeeme. Nädalavahetuste ja pühade- aegseid kompromisse.
Ma olen ilmselt eelmises elus teinud midagi väga-väga head, et ma olen nii õnnelik inimene.

2 kommentaari :

  1. Ma olen näinud ka sellist mudelit, kus mehel on kolme naisega lapsi ja kõige rohkem pere moodi tuge paistavad pakkuvat just need naised üksteisele. Või siis esimese abielu suureks kasvanud tütred oma väikeste poolõdede-vendade emadele. Selline omamoodi haaremisüsteem.

    VastaKustuta
  2. Aga jutu võiks Õhtulehte panna küll...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!