reede, 1. märts 2013

Naised mustas

Käisin kontserdil. Kõik inimesed olid mustas. Välja arvatud üks tüdruk, kellel oli kollane kleit. Kõik teised oli mustades riietes, mõne punase või sinise aktsendiga. Paar valget kampsunit oli ka.
See kontsert oli pühendatud iseseisvuspäevale. Ka kõik esinejad kandsid musta ning laulud olid mõistagi tõsised ja pühalikud. Eesti sünnipäev:)


Must on ilus. Soliidne. Väärikas. Ajatu.
Miks me kanname musta? Mul on kaks pidulikku kleiti. Üks- loomulikult, must, teine pruunikirju. Aga.
Ei ole ehitatud Eesti Vabariigis saali, kus mul poleks külm. Ehk siis kama, mis on mul seljas, peale tuleb ikka panna kampsun või jakk või sall. Mis, teadagi, on must. Kunagi, kui olen väärikas vanaproua, siis saab mul olema hõberebase boa. Hall, eks.

Teiseks, meie kaubandus ei paku just palju vaheldust. Turg on väike ning ekstravagantse kleidi ostmine tähendab tõenäosust, et kohtud kellegagi, kel samasugune seljas. Suvel seisin Milanos poes, ja näppisin oma lemmiksinist kleiti ( kas kõlas piisavalt coolilt?).
Ma jätsin ostmata kahel põhjusel. Esiteks- ilusa, piduliku kleidiga pole kuhugi minna. Teatris käiakse teksadega, sünnipäevad peetakse kodused.... Osta korraks-paariks kallis kleit kappi seisma. Ma olen selleks liiga vaene.

Ning teine põhjus, ka vaesusega seotud. Väga erilisest rõivast tüdib ära. Läheb moest, kui oled kord juba silma paistnud, on veider minna teist ning kolmandat korda. Klassika on igavene ja lollikindel. Ja praktiline.

Mustas-mustas maailmas elas must käsi. Must käsi tuli musta-musta majja, musta tuppa  ja musta kappi...
Must on äge.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!