Huvitav, kui erinevad on inimeste arusaamised privaatsusest, Erinevalt paljudest, nagu on kuulda olnud, jagan ma suurima rõõmuga infot oma usulise kuuluvuse ja rahvuse kohta. Kuna reklaamvoldikus lubati küsida, siis olin meelde tuletanud ka vanavanemate sünnikohad- aga ei küsitudki.
Aga samas küsimused selle kohta, mitu last olen ma sünnitanud ning kus ja kellena töötan ja mida seal täpselt teen..? Vabandust. Aga milline ja milleks statistika ettevõtete kohta, mida homme ei tarvitse enam olemaski olla. Kui oleks saanud, siis mina neile vastanud poleks.
Ma nõustun väga paljudega, et küsimused olid pisut läbi mõtlemata. Väga palju infot on kusagil juba olemas. Ilmselt on olemas mingid maailmastandardid küsimuste osas, no milleks küsida kempsu olemasolu kohta, Aga elekter, kas sul elekter ikka on?
Statistikat oleks ehk võinud hoopis huvitatada arvutite olemasolu, mis tulevikus välistaks probleemid, kui iga leibkonnaliige oma arvutist üritab ankeeti täita.
Ja lubati, et selle põhjal planeeritakse teid ja transporti ja koole. Ma ei tea, mul koolieelikuid pole. Kas oli küsimus selle kohta- kas kavatsete panna oma lapse kodulähedasse kooli või mujale?
Kas teil on tööle sõitmisest siiber ja otsite töökohta kodule lähemal?
Millegipärast arvan, et polnud.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
Mind häirisid ka väga vähesed küsimused, needsamad töö(koha) kohta. Ise ka ei tea, miks.
VastaKustuta