Tundub, et olen asjata eesti filmitegijaid kritiseerinud, Selgub, et piisab kui võttekohaks on Eesti- film muutub kohe mitu kraadi tumedamaks, pimedamaks ja aeglasemaks....
Samuti oli äratundmisrõõm näha, et ka teistel valitsevad samad stereotüübid, kui meil- paha sakslane, paha ja rumal venelane ning hea ning õilis ebaõiglaselt kannatav eestlane.:)
Kui nüüd aga tõsiselt rääkida, siis oli tegemist üllatavalt hea filmiga.
Ma pean tunnistama, et tolle ajajärgu venelaste ja sakslaste vahelistest vastuoludest polnud mul aimugi. Kusagilt on meelde jäänud, et baltisakslased läksid tagasi Saksamaale, aga et nad Siberisse saadeti...
Teine minu jaoks huvitav teema on juba ammu üksikisik vs globaalsed muutused. Üldjuhul eelistavad autorid näidata isikuid konkreetsete sündmuste keskel, küll oma rõõmude ja muredega, aga ikkagi süsteemi/ ajaloosündmuste ohvrina. Mistõttu oli äärmiselt värskendav näha käsitlust, kus isiklik traagika on suurem ja olulisem, kui mujal ja ümbritsevas maailmas toimuv. Asjad maailmas juhtuvad, aga me ikkagi armastame, vihkame ja perevägivald on tähtsam ja suurem, kui mingi revolutsioon ja sõda. Ja ausalt öeldes mulle tundub, et nii ongi.
Mulle väga meeldis Oda tegelaskuju, hoolimata oma traagilisest saatusest, nutikas ja tegus tüdruk. Püüdlus armastuse ja läheduse järgi pole passiivne õhkamine, vaid tegutsemine, õppimine ja oma saatuse aktiivne kujundamine. Ning Paula Beer tuli ka rolliga surepäraselt toime.
Väga hea film oli.
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!