Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 10. märts 2011

Hey teacher leave us kids alone...

Meil oli õpetaja, kes kasutas relvana tahvlilappi. Kui keegi väga mulises, siis läks tahvlilapp sinnapoole lendu. Ja väga täpselt lendas.
Siis oli meil selline, kes tagus korrarikkujaid raamatuga pähe. Üks kasutas korra tagamiseks joonlauda või kaardikeppi. Kui see ei mõjunud, siis tutistas.
Muhuga tegelane jooksis muidugi kaebama. Tunnistajaks terve klass ja juhtumi kirjeldus omandas iga sekundiga rohkem värve ja dramaatilisust. Meie papad ja mammad, kes meid kaikaga õppima ajasid, oleksid olnud meid kuuldes rõõmushokis, kuna me silmade särades veensime direktorit, et sinikate asemel  kurvastab meid rohkem, et me ei saa kasutada oma põhiseaduslikku õigust õppida matemaatikat.

Need õpetajad ei tajunud, et esimesel korral kontrolli kaotades, sai valemite ja aastaarvude asemel oluliseks Mäng. Mäng, milles õpetaja oli ette kaotanud.  Meie võitsime selle lahingu alati. See oli ja on õige, sest täiskasvanud inimesel on kohustus kontrollida ja juhtida oma emotsioone. Ning vägivalda ei õigusta mitte miski.

Suuremas osas kasvasid meist täiesti normaalsed inimesed. Teismelised on ebaloogilised, julmad ja massipsühhoosil on ikka uskumatu jõud. Ka täiesti normaalseid õpetajaid oli vaja aeg ajalt "karistada" vaikimisboikoti või tunnist äraminekuga. Põhjust ei mäletanud keegi, loll, kes ettekäänet ei leia.
Huvitav, kas see on vältimatu etapp teismelise elus, et sa pead katsetama piire, sul puudub empaatiavõime ning abitus ja nõrkus tekitab sus kaastunde asemel hoopis soovi terroriseerida ja võimu  kuritarvitada? On seda etappi võimalik vahele jätta või teisse väljundisse kanaliseerida?

Eilses Pealtnägijas ütles koolilaps väga kenasti- õpilane peab teadma, et tal on õigus mitte taluda emotsionaalset ning füüsilist vägivalda. Aga kas õpetajal on ka see õigus?
See, et sa vastu oma tahtmist oled ühel hetkel youtubes, on vist uuemates õpetajate töölepingus juba sees? Aga see, et sa ilma kommenteerimisvõimaluseta oled riigitelevisoonis? Oma nime ja töökohaga? Kas lastele tehtud kahju on suurem, kui õigus süütuse presumptsioonile ning isiku õigus privaatsusele?
Miks need õpetajad ära ei lähe? Mis paneb inimese taluma kümneid aastaid mõnitusi, alandusi... ei saa aru.

Kui nendes lugudes süüdlast otsida, siis minu sõrm näitab direktori peale. Kuidas on võimalik tippjuhina töötada inimestel, kellel on absoluutselt ükskõik, millised on tema juhitava asutuse tulemused. Õpetajad, kes ei suuda end kehtestada ning ilmselgelt ei sobi sellisele tööle, ei tööta koolides ühe või kaks õppeaastat. Nad töötavad kümneid aastaid. Papad-mammad annavad järgmisele põlvkonnale  kooli minnes kaasa instruktsiooni, kellele sai pähe istuda.
Pole õpetajaid? Mis paneb arvama, et karjudes ja asju loopides möödunud õppeaasta jooksul omandab õpilane rohkem, kui ta omandaks üldse  mitte seda tundi saades.

Äkki virisemise asemel vaataks peeglisse ja küsiks, miks osades koolides on õpetajad ja head õpetajad. Selle asemel, et vinguda, kuidas eliit riisub koore, võiks mõelda. Igas koolis on internet. Ja lapsukesed oskavad lugeda, kirjutada ning netti kasutada. Tahtmist on vaja ja pühendumust muuta oma kool korralikuks õppeasutuseks.
Selliste juhtide väljavahetamine peaks olema haridusministeeriumi prioriteet, mitte tasuta kõrgharidus.

9 kommentaari :

  1. Vaatasin ka eile seda "Pealtnägijat" ja masendusin sügavalt.
    Muidugi mõistan ma antud konkreetse õpetaja hukka - niimoodi õpilasi tuuselda ja ennast kaotada.... Hale, hale!
    Aga ma arvan mõistvat ka, mis selle taga veel on, millest ikka päris selgelt ei räägitud.
    Nimelt et koolides on kord ikka päris käest ära.öelda lihtsalt, et mingu minema, kes hakkama ei saa, pole olukorrale ainuõige lahendus.
    Nei tahvlilapiloopijaid ja võtmekimbuga viskajaid on alati koolis olnud. Neile antakse andeks ja tagantjärele mõistetakse isegi õigeks, kui õpetaja säiltab eneseväärikuse ehk järgmisel momendil tõmbab tagasi, vabandab, rahuneb ehk teisisõnu jääb inimeseks. Muidugi provotseerivad lapsed analoogilisi olukordi, sest nalja peab ju saama.
    Kus on lahendus, mina ei tea.
    See lugu ka ei pakkunud ja olgu mis on - minul oli õpetajast kahju.

    VastaKustuta
  2. Probleem ei ole ainult õpetajate - õpilaste Mängus, õpetajad katavad oteselt oma simad koolis toimuva vägivalla suhtes.Ja vaimne vägivald on sageli korduvalt hullem. Tihti on õpetajatele teada, keda õpilastest taga kiustakse, kuid ei sekkuta. Koolides valitseb karjainstinkt, juhiga joostakse kaasa, valitseb massipsühhos. Nõrgad tõrjutakse kõrvale või kohanduvad ka nad kehtiva korraga. Küsimus tekib , kas sellised õpetajad on sobilikud kooli, kes ei suuda karja juhtida? Peaksid ju nemad tagama kõigile turavlisuse koolis.

    VastaKustuta
  3. "Täiskasvanud inimesel on kohustus kontrollida ja juhtida oma emotsioone. Ning vägivalda ei õigusta mitte miski."
    Antud teemast sõltumata - aga kui täiskasvanud inimene sellega toime ei tule? Mida ta siis tegema peab - kas seda saab kuidagi õppida või tulebki leppida pideva konflikti ja sellest tuleneva süütundega ainsaks lahenduseks täielik isolatsioon, et mitte teistele oma emotsioonide ohjamatusega haiget teha?

    VastaKustuta
  4. Koolis peaksid töötama psüühiliselt stabiilsed inimesed ja kahju on, kui õigel ajal sellest aru ei saada, et tuleb töökohta vahetada. Ma mõtlen siin eelkõige õpetaja peale. Miks ta pole koolist lahkunud? Ei saa ju arvata, et talle on õpetajatöö ja lapsed nii südamelähedased, et ei suuda seda jätta.
    Võib olla hoopis nii, et tal on tööd vaja ja nii kergelt ei saa ju kusagilt uut/paremat.
    No selle eilse peale tal küll enam ühessegi kooli asja pole.

    VastaKustuta
  5. Marca, see on Sul pagana hea küsimus, millele ma isegi vastust otsin. http://indigoaalane.blogspot.com/2011/02/moistlikud-inimesed.html
    Kui soovitused "jää iseeendaks; ole alati sina ise jne" tähendavad konflikte, probleeme ja keerulist elu ning ümbritsevasse keskkonda mitte sobimist. Õige soovitus on, et tuleb kohaneda ja muutuda- aga, see oleks ju iseendaga loomusega konflikti minek, või?... Kui hea vastuse leiad, anna mulle ka teada:)

    Sjgelle, mind häirib selle loo juures tegelikult kõige rohkem (lisaks juhi ebapädevusele oma kollektiivi ohjata)see, kuidas meie elu kistakse avalikuks, meie endi käest hoolimata.
    Ma poleks nii pessimistlik tuleviku suhtes- vene keelt tipptasemel valdaja peaks siiski rakendust leidma- tõlkimine, kõik ekspordiga seotu jne.
    Loodetavasti leiab see naine endale õige väljundi...

    VastaKustuta
  6. Mind häirib ka see - õpetaja nimi, kooli nimi, õpilaste võetud udune video, kus õpetaja on selgelt äratuntav. Ma ei tea, kuidas sellised asjad ajakirjanduseetikaga kooskõlas on.
    Kui keegi "halb inimene" juhtub kellegi ära tapma, siis ei saa üksikasju uurimise huvides ja muidu ka avaldada, siin sai küll!!
    Ehkki õpetaja ise rääkima ei tulnud, jäi tema versioon siiski kuulmata.
    Aga noh, lõputu teema. Nüüd sai jälle koolivaenulik element kondi hambusse - et vaata, missugused nad sel kõik on(õpetajad, noh).

    VastaKustuta
  7. Ma olen nõus, et teismelised võivad olla vägagi ebaloogilised ja julmad ning igal juhul on õpetaja "mängu" juba ette kaotanud. Ka teismeline olnud:D

    VastaKustuta
  8. Kuna see õpetaja oli ka minu poja õpetaja mitu aastat (ja ka minija oma), ja nende suust pole ma kordagi kuulnud, et see õpetaja käsitsi kallale oleks tulnud.

    Ka mina olen nõus, et õpetaja poleks kindlasti tohtinud nii reageerida, aga seda me ei näinud, mis sellele reaktsioonile eelnes. Seda ju ei filmitud. ja millegipärast ei uskunud mina neid süütuid lambukesi, kes särasid õnnest telekasse saamise üle. Piinlik oli neid vaadata ju tegelikult.
    Ning eriti piinlik oli selle haridusameti töötaja etteaste pärast. Kas sellised inimesed juhivad tõesti meie haridust???

    VastaKustuta
  9. Mul oli kunagi õpetaja, kes oma ainet valdas suurepäraselt, aga korra tagamisega väga hästi toime ei tulnud. Nii hulluks asi muidugi ei läinud, eks ajad olid teised ja vanemad ei toetanud üldse õpetaja provotseerimist, õpetaja kui niisugune oli siiski autoriteet.
    See konkreetne õpetaja läks hiljem teadustööle ja seal oli ta igati omal kohal...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!