Ajakirjanik kurdab, et peab tegema pool päeva tööd(!), et saada targast spetsialisti poolt kirja pandud jutust "söödavat" intriigiga lugu. Kas mina võiks ka, palun, oma tööd teha nii, et vaeva ei näe ja saan raha Copy /Paste klahvide ülesleidmise eest?
Võib olla olid mu ootused sellele konverentsile liiga kõrged- teemad olid ju intrigeerivad ja lõputud. Kuidas meedia käsitleb tervisesõnumeid, eetilised piirid ja vastutus jne. Tegelikkuses oli ainus ja väga
positiivne üllatus Peeter Marvet. Konstruktiivne, asjalik ja päris mitu head ideed kuidas vandenõuteoreetikuid ohjeldada. Kasutan ka oma blogi reklaamikanalina- lugege seda site, et olla kindel kas tänane uudis Jaapani teadlaste saavutuste kohta on fake või mitte.
Aga nagu ikka - me räägime tagajärgedest. Kuidas aga seda ennetada, kuidas jõuda selleni, et inimesed ise oskaks selekteerida pooltõdesid, olla allikakriitilised ning mitte pidada Wikipedias esitatud materjale teadusuuringuteks. Et see vaene ajakirjanik ei peakski "tõlkima" artikleid lihtlausetesse.
Ilmselt kirjutan ma sel teemal kunagi pikemalt. Aga taaskord jõuan ma dilemmani, et absoluutset tõde polegi. Midagi me peame ju uskuma ja kel on õigus öelda, et minu või sinu tõde on vale-õige.
AGA Kiirkorras on vaja suurendada-tõhustada-hoogustada koolides õpetatavat keemiakursust. On ikka ääretult kurb, kui täiskasvanud inimesed pole (väidetavalt) kuulnudki valkudest ning esitavad seda, nagu oleks põhikoolikeemia teadmine midagi haruldast.
Saaks niipaljugi.
* Mõtted TAI konverentsilt “Tervisesõnumid infokülluse ajastul“
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!