Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 11. märts 2011

Hapud mandariinid

Mu aju töötamine tundub olevat pöördvõrdelises seoses interneti levikuga. Kui on probleem, siis esimene liigutus on avada internet ja otsida sealt vastuseid.
Ammu pole juhtunud, aga õnnestus koju tuua kilojagu tulihapusid mandariine. Kahjuks google mind seekord ei aidanud, koogiretsepte oli, aga mul pole koogisööjaid. Pisut inspiratsiooni ma sain, aga see, mida tulihapude mandariinidega pihta hakata, tuli lõpuks ikkagi ise välja mõelda...

neljapäev, 10. märts 2011

Hey teacher leave us kids alone...

Meil oli õpetaja, kes kasutas relvana tahvlilappi. Kui keegi väga mulises, siis läks tahvlilapp sinnapoole lendu. Ja väga täpselt lendas.
Siis oli meil selline, kes tagus korrarikkujaid raamatuga pähe. Üks kasutas korra tagamiseks joonlauda või kaardikeppi. Kui see ei mõjunud, siis tutistas.
Muhuga tegelane jooksis muidugi kaebama. Tunnistajaks terve klass ja juhtumi kirjeldus omandas iga sekundiga rohkem värve ja dramaatilisust. Meie papad ja mammad, kes meid kaikaga õppima ajasid, oleksid olnud meid kuuldes rõõmushokis, kuna me silmade särades veensime direktorit, et sinikate asemel  kurvastab meid rohkem, et me ei saa kasutada oma põhiseaduslikku õigust õppida matemaatikat.

Need õpetajad ei tajunud, et esimesel korral kontrolli kaotades, sai valemite ja aastaarvude asemel oluliseks Mäng. Mäng, milles õpetaja oli ette kaotanud.  Meie võitsime selle lahingu alati. See oli ja on õige, sest täiskasvanud inimesel on kohustus kontrollida ja juhtida oma emotsioone. Ning vägivalda ei õigusta mitte miski.

teisipäev, 8. märts 2011

Põis ja arvuti

Tuled hommikul tööle, viskad jala üle põlve ning limpsid kolleegidega kohvi. Siis tuleb ühel meist hea mõte- sõbrad, mis oleks kui uuriks, kas täis põiega töötab pea paremini või mitte. Hurraa! Hüüavad kolleegid vaimustunult. Moodustatakse ekspertide grupp, uuritakse, puuritakse ja siis selgub tulemus: täis põiega töötab pea paremini.
Pressiteated, konverentsid, väikeriigi raadiojaamad ja ajalehed saavad mitu päeva uudist edastada.
Kas poleks tore töö? Ehh, kuidas küll sinna tööle saaks...
Just sellist uuringut tutvustati täna raadios...

reede, 4. märts 2011

Eesti laul 2011, 3

Eilses ekspressis on ajakirjanik Ranne nördinud, et teismelised on saanud tänu liikuvamale pöidlale ebaõiglase konkurentsieelise vähemuse maitse upitamiseks (mul pole kahjuks aega hetkel linki otsida). 
Ehk siis, täpselt see, mis ma ütlesin. Eesti laul on keskealiste poolt monopoliseeritud üritus ning iga laul, mis ei vasta keskmise keskealise väljakujunenud maitsele on vale...(MOTT)

Keegi kommentaatoritest soovitas tõemeeli, et alla 18 aastastel tuleks Eesti laulul hääletamine ära keelata. Mu meelest väga õige:)
Euroopa vananeb koos meiega ja kus selle häbi ots, kui meid esindab nooruslik tilu-lilu. Ega see pole mingi lasteaiapidu. See on Tõsine Täiskasvanute Väärikas Eurovisioon:)

neljapäev, 3. märts 2011

Mina, sotsiaalminister

Eilses valimisstuudios esitati väga hea küsimus- mida soovitada 2 lapselisele töötute vanematega perele, kes elavad Peipsi ääres. Ma Peipsi olusid väga hästi ei tunne, aga võtan mõtlemisülesandeks ühe teise pisikese linna. Kuna küsimus on põhimõtteline, siis las olla ilma nimedeta.

Taust:
Niisiis väikelinn pärapõrgus.  Kunagine raudteelinn.  Raudtee lõpetas töö aastal 2000. Koos raudteega kadus ka suur osa tööstusest ning terve hulk elanikke. Naistele tööd andnud linavabrik pandi kinni isegi veel varem- 1996. Hetkel on linnas 3 suuremat tööandjat, kus saavad tööd ca 70 inimest, peamiselt mehed. Ülejäänud ca 400 inimest peavad töö leidma muudest valdkondadest.
Muuseas, tegemist on linnaga, kus noorte ja keskealiste meeste arv on suurem kui naiste arv, Nii et Rentsi suhtenõuandla patsiendid- seal saab mehele.

kolmapäev, 2. märts 2011

3 tilka vett:)

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele meeldiks koos minuga filme vaadata. 


Näiteks kui filmis kõrvalisi isikuid tapetakse või muuhulgas mõni pood segi pekstakse, siis peamiselt muretsen ma selle pärast, kes selle kõik ära koristab ja kuidas hukkunu omastele teatatakse, et nende lähedane hukkus seepärast, et mingil lollil pätil oli vaja vastassuuna vööndis sõita. Huvitav, kas kindlustus katab sellised juhtumid?
Või kui raamatukogus suitsetatakse siis olgu dialoog nii sügavmõtteline/kergemeelne kui tahes, mina juurdlen selle üle, kuidas vaene laenutaja peab pärast neid haisvaid raamatuid koju viima:(

Sellest, et vanus pole enam see, saad aru kui ilusad mehed hakkavad sassi minema. Eriti kohutav, kui need mehed mängivad ühes filmis koos. Näiteks "Kahe tule vahel" (The Departed)- siis vajan ma filmi jooksul pidevalt instruktsioone, millise noorhärraga hetkel tegemist on. Kas see on hea või paha kangelane...
Ma tean, ma tean... ma olen ainus inimene maailmas, kelle meelest nad sarnased on. Aga no vaadake!... (krt, kuidas siin bloggeris saab pilte kõrvuti panna?)