Ja probleem pole ka mitte ainult solvumises. Aga mullides. Vaadates SNKT või Edekabelit pidin tunnistama, et suurt osa parodeeritavatest pole ma iial näinud ega kuulnud. Olgu, saad vaadata lihtsalt kui esitust aga suurem osa naljast (olgu siis nii hea või halb kui tahes) läheb seetõttu kaduma. Nalja tegemiseks on vaja mingit ühisosa, ühist konteksti. Ja seda on meil järjest vähem.
Jätkame ka zooloogiatunniga. Huvitav, et kass, kes on põlvkondade kaupa elanud toas, tunneb ära ja reageerib telekast nähtud lindudele. Põtradele ja nugistele näiteks mitte. Heli osas on see arusaadav- mingid sagedused jne. Küsisin ka ai-lt, ta vastas, et instinktid.
Raadiost kuusin, kuidas keegi rääkis oma teadustööst. Nimelt uurib, kas ja kuidas põtrade sõrad käituvad ja toimivad mudas ja soos.
Nendel hetkedel tahaksin töötada teadlasena.
Mitte minutitki oma elust ei pea sa mõtlema, kuidas omanikele raha teenida või väärtust luua.
Mul tuttav teadlane vanasti ikka mainis, et neil on läbipõlemine hullem kui äris. Kogu see kraaklus pisku pärast, et granti saada ja uurimistiimis olla jne. See oli ca 10+ aastat tagasi, äkki nüüd on lihtsam? Tema läks ärisektorisse lõpuks :)
VastaKustutaKui unistada, siis ikka suurelt! :D Tahaks lotoga miljoneid võita, siis ei peaks üldse enam töötama.
VastaKustutaMeil on Eestis huumoriga tõesti õudselt nadi seis. Me vaatasime siin üks päev igavusest Telia videolaenutusest mingit stand-upi. Peaasi oli koos koomikutega korraldanud, üles filmiti Tartus Vanemuises. Koomikuid oli seal terve rodu, aga peale Kalli, Niinemetsa ja Kalmeti ei olnud võimalik mitte kedagi kuulata. Või noh, osasid võis kuulata, aga naerda polnud võimalik. Osasid ei suutnud isegi mitte kuulata, piinlik hakkas.
Edekabeli puhul ma teadsin neid saateid, mida parodeeriti, aga ma ei ole nende saadete vaataja. Tundub, et üldjoontes piisab, kui teada, kes need karakterid on. No et Mallukas on selline ja Lust on tolline jne. Naljakat polnud selles saates aga mitte kõige vähematki. Kuskilt jooksid miskid Edekabeli vanad osad. Üks oli aastast 2010. Ma sel perioodil ise Eestis ei elanud ja seetõttu oli mul nägemata, aga pean ütlema, et mu arust oli üsnagi naljakas. Kuna ma terve too aasta Eestis ei käinud, siis seda ühisosa võis ka olla natuke vähem kui tavaliselt, aga kuna nali oli hästi tehtud, siis see töötas sellegipoolest. Tänavu oli ikka üle ootuste nõrk.
See suur et, teadlased peavad absoluutselt raha teenima ja väärtust looma. Neid uurimisprojekte ei rahasta mitte keegi heast tahtest ja ilusate silmade eest. Selleks, et antud teadlane saaks pühenduda põtrade sõrgade uurimisele, on ta kulutanud sadu kui mitte tuhandeid tunde erinevate granditaotluste kokkupanemisele, publikatsioonide kirjutamisele ja ümberkirjutamisele, erinevatele konverentsiettekannete kirjutamisele jne jne jne. See on tohutu töö, mis eelneb ühe rahastuse saamisele.
VastaKustutaJa ma võin kinnitada, et see n-ö töötasu, mis teadlane ise saab selle töö eest (põtrade sõrgade uurimine) on seejuures minimaalne.
Nii et ma ei tea, oled sa kindel, et tahaksid teadlane olla? ;)
pluss fakt, et tähtajatuid töölepinguid on selles sfääris vähe. Iga mõne aasta tagant peab tõestama, et kaamel ei ole.
KustutaMul oli lühike tööalane kokkupuude Eesti teadusbürokraatiaga ja see oli õõvastav. Ma ei ütle, et seda bürokraatiat pole vaja või et sellega tegelevad inimesed oleks kuidagi ebapädevad, aga mulle mõjus see nii.
KustutaTähtajatuid töölepinguid on olemas aga neid on kuratlikult raske saada ja neid jääb järjest vähemaks ja konkurss on karm.
KustutaKui õnnestubki kuskile palgale saada, siis on peal pidev pressung sissetulekut genereerida ja publitseerida, publitseerida ja veel kord publitseerida.
Kauri jutu peale: mu tuttavatel oli kunagi instituudis hästi hea bürokraat palgal. Ta tegi hajameelsete teadlaste eest suure osa bürokraatiat ära ja suskis neid tagant, et nad ise õiged liigutused õigeks ajaks ära teeks, noh, et millal on mis konkursi tähtaeg jne. Nad kandsid teda kätel ja jumaldasid, aga see ei aidanud, kui ta titepuhkusele läks.
KustutaTeadlase töö pole meelakkumine. Ühest küljest jube tore tegeleda sellega mis huvitab, teisest küljest hullumeelne paberimajandus ja bürokraatia, et sinna jõuda (vaata eelnevat kommentaari). Nautida saavad ehk need üksikud, kes nii tuntud, et neid hoitakse ülikoolides või uurimisasutustes kaasneva prestiizhi pärast pilpa peal.
VastaKustutaMul kutsik näiteks jälgib huviga telekast igasugu saateid, loodus ja loomade teema muidugi üle kõige. Samas eriliselt erutavad dinosaurused - seda nagu raske instinktiga seletada :P
Jälle targem :) ikka see muru, mis mujal rohelisem... :)
VastaKustuta