Mõned mõtted

Ma ei jaksa praegu korralikku postitust vormistada, aga panen paar mõtet kirja.

Lugesin Maailm kontoris uut postitust ja tekkis deja vu.

Aegajalt jooksul pöördub "riik" ettevõtjate poole, et küsida sisendit mingile asjale. Tegelikult on see ju tore. Mu cv-s on lausa paar rida, kuidas ma olen seeläbi aidanud oma valdkonnale paar positiivset muudatust välja võidelda. 
Maikuus küsiti taaskord, et mida me arvame ekspordimeetmetest. Et kuidas ja millega saaks riik panustada. 
Kogunesime, rääkisime, vahetasime meile ja tiimsikoosolekuid. Ning panime kokku (taaskord) oma sektori näemuse. Ega meil aastatega midagi muutunud pole. Mina isiklikult olen täpselt sama sisendit andnud ikka tugev kümmekond aastat. Aga, okei, teisel pool lauda on otsustajad vahetunud. Organisatsioonid liitunud ja lagunenud.. jne. Ma ise seepärast väga ei viitsinudki, aga uuemad ja aktiivsemad alaliidu liikmed käisid taaskord ministeeriumis kohapeal lõppfaili tutvustamas.

No ja siis sel nädalal sain kutse... palun teeme veebikohtumise, et saaksite anda sisendit... kuidas  ja milliste meetmetega saaks riik toetada eksporti....
Kas te nagu üldse omavahel ei suhtle?- olin päris kuri. Ministeeriumi esindaja oli hetkeks segaduses, siis tuli tal meelde, et jajaaa... oli vist küll maikuus selline asi.

Inimeseks saamine

Eelmine nädal oli eneseabi nädal. 
Käisin kovisioonis. Või on õige alalütlev? (ei viitsi guugeldada). Kuna ma olen sellest palju kuulnud, aga mitte ise kogenud, siis olin väga põnevil. Aga läks nii, et olime juhendajaga kahekesi, üks hilineja ilmus mingi pool tundi hiljem. Teised olid kas haiged või puudusid muul põhjusel. Nii et mitte kovisioon vaid üksühele psühholoogiline nõustamine. Jaanuaris on uus võimalus, ehk läheb paremini,

Ja siis kuulasin Rita Rätsepa loengut kuidas tekib tööstress ja kuidas seda vältida. (Off topic kui hea on kuulata inimest, kes räägib selgelt, ei kasuta sõnu ikkagist, niiöelda. )
Loeng rääkis teada tuntud asjadest. Kontrolli ja suuna oma mõtteid, ära pisenda end, keskendu positiivsele jne. Üks asi ajas naerma. Soovitus naeratada (aju saab siis sõnumi jne). Ma olen viimased kümme aastat seda teinud. Aga täiesti teistel põhjustel. Ja siis mingil koolitusel pidime üksteise kohta kirjutama iseloomustused ning koolituse lõpus uuesti. Üks meestest kommenteeris mulle pärast: ma ei usalda inimesi, kes kogu aeg naeratavad- sellepärast olin alguses väga kriitiline. Aga tuttavamaks saades selgus, et sa oled tegelikult (hoopis) normaalne... Nii et võib ka nii minna.

Rita loengus oli ka üks väga hea definitsioon. Et keskmine stress on, kui tahaks (vot nüüd ma talle alles ütlen)öelda. Ja tugev, kui kõik on paha. 

Aga siis see mittekovisioon. Saime väga hea kontakti, hästi hea oli.  Sain rääkida oma probleemidest. Kas ka lahendusi?  Lahendused on minu sees ( mida oligi ju arvata)