teisipäev, 9. aprill 2019

Päeva tsitaat

Urmas Vaino: kui te unustate hetkeks oma pankuri positsioon. Mida te soovitaksite nt õpetajale, et ta pension oleks tulevikus suurem ?
Indrek Neivelt: investeerigu indeksfondidesse ja ostku kinnisvara..

#teinesammasvabatahtlik #õpetaja alamtasu määr 1150 eur #tallinna korterite ruutmeetri hind 1932 eur #eestlastel hoiuseid 7 miljardit #welcometoestonia #ekre-ike hoolib vaestest

34 kommentaari :

  1. Lugesin seda ette mehele ja 12-aastasele pojale (mis asjaoludel ta praegusel kellaajal elutoas kooserdab, ma ei tea ja pole kindle, kas tahan teada). Poeg palus täpsustust, täpsustasin. Kommenteeris: "See onkel (ilmselt I. N.) on loll nagu lauajalg." Vabandan siinkohal kõigi lauajalgade ees.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, tundub, et empaatia on pöördvõrdelises seoses sissetulekuga. Sellest on kahju...

      Kustuta
  2. After the sun comes rain
    After the sun comes Maybe rain or snow again.

    VastaKustuta
  3. Ei maksa unustada, et teisest sambast välja võttes kaotad 20% pluss panga teenustasu. Enamus kodanikke pole ilmselt võimelised leidma sellele rahale kõrge protsendiga teenimisvõimalusi. Fondimanagerid hõõruvad käsi sest tuhandete pisiklientide pealt teenib hulka rohkem kui ühe suure pealt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enamus maaklereid jääb tööta, sest pole midagi pööritada, ja tulumaksu maksad mis ületab määra, mis ses imelikku on või on kellelgi midagi väga tarka välja pakkuda.

      Kustuta
    2. Ma arvan, et panku ootavad ees head ajad. Kindlasti on neid, kes maksavad selle rahaga ära kiirlaenuvõla või ostavad uue teleka, aga ma usun, et väga paljud on täna sõnumi kätte saanud- "su raha põleb" ja hea meelega " ostavad ära" igasugu "investeeri saad rikkaks" pakette. Ole ainult mees müüma ja pakkuma.

      Kustuta
    3. Kaotad? sinna sambasse lähevad ju maksed ka enne tm maksmist. Ses mõttes see kaotamine siin kontekstis on natukene konksuga.

      Minu emal on II sammas ja ta jäi mõned aastad tagasi pensionile. Natukene saab lisa, maksab umbes 1 Euro tulumaksu igal kuul.

      Kustuta
  4. Njah.
    Aga mis siis on õige vastus?
    Või vähemalt parem vastus?
    Peale nentimise, et eriti ei saagi midagi teha?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See ajas mind lihtsalt õhtul naerma, kuna Vaino eeljutt oli veel pikem.
      Ega õiget vastust ilmselt polegi. Mina isiklikult olen leppinud, et pensioni riigi poolt ei tule.
      Nüüd peaks keegi hulljulge poliitik selle kogu rahvale maha müüma. Õpetaja õpetajaks. Intelligentne inimene, ka euro iga kuu kõrvale pannes midagi kunagi ikka saab.

      Mul on kahju neist inimestest, kelle netopalk jääb alla 800 euro, kes on näiteks ka üksikvanemad ja kel pole rikkaid vanemaid. Nagu üks tulevane koalitsioonipoliitik ütles ( kahjuks ei mäleta täpset tsitaati), et tuleb lapsi saada ja see ongi pensionivara.

      Minu maailmavaade on liberaalsem. Ma arvan, et selleks, et meie min palgad kasvaksid investeerimisvõimelisteks tuleb panustada paremasse haridusse, tehnoloogiasse, tarka tööstusesse. Saada rikkamaks.

      Kustuta
    2. See kõik ei aita.
      Pooled inimesed teenivad ja jäävad teenima alla keskmise palga (mediaani). See on nii igas ühiskonnas. Nende inimeste palk ei anna neile vanaduses normaalset elu. Ei anna praegu, ja ammugi ei anna tulevikus, kus vanureid on ühiskonnas suhteliselt rohkem ning riiklik pension paratamatult veel väiksem (võrreldes muu ühiskonna sissetulekuga).
      Väljaminekute haldus (jooksvad kulud vs investeeringud) ei ole nende inimeste jaoks vastus.

      Lapsed ja tugevad peresuhted on lahendus osade inimeste jaoks. Abiellud (kulud inimese kohta vähenevad), saad lapsed (kes sind hiljem toetavad), jne.

      Aga kui oled vaene JA ilma sotsiaalse turvavõrguta, oledki hädas.

      Ja see on nii igas ühiskonnas.
      Üksikud kõige rikkamad riigid saavad oma kodanikke aidata, kodanikupalga vms läbi. Aga absoluutne enamik riik ei suuda. Ja ei taha ka. Ameerikast lähtuv individualism isegi ei võimalda. Miks sa siis hakkasid üksikvanemaks, kui raha ei ole!

      Ma ei näe siin lahendust. Ei näe ka Neivelt, seetõttu ta pakub stammvastust, mis tegelikult ei ole vastus, on hoopis kohatult naljakas.

      Kustuta
    3. Mina jälle mõtlen lapse seisukohalt. Minu tuttavate seas on jõutud sellesse ikka, kus vanemad vajavad üha rohkem abi, suhted on sassis. Kusjuures paljudel ei ole veel eluasemelaen tagasi makstud. Siin on osaliselt vastus ka küsimusele, miks keskmise palgaga inimene ei investeeri. Kui tal on kaelas vanemad, ütleme nii umbes 40-50selt võib see juba teemaks olla, siis olenevalt olukorrast - kas maksad nende kommunaalmakse, remondid eluaset, tellid perioodikat ja ostad rohtusid või siis kui asi juba kriitilisem, siis maksad hooldekodu arveid (kui sul on õnnestunud neile koht saada). Mis investeerimisest me siin räägime selle põlvkonna osas? Hea kui kuidagi ots otsaga kokku tullakse. Oma elu ka. Nii et head lahendust ei ole.

      Õpetajal ja õpetajal on vahe sees. Sa võid olla maal üks väheseid, kel on töö, sest sa oled õpetaja või arst või juuksur. Kui saatusega vedanud, elad pärandimajas või jagad maja vanematega, kulud madalad, jalutad tööle ja säästadki, sest raha jääb üle.

      Kustuta
    4. Ma ei söandaks "jagad vanematega maja" küll "saatusega vedamise" alla panna. Pigem täpselt vastupidi.

      Kustuta
    5. Kaur, see oleneb ikka lastest ja vanematest. Ja elukorraldusest. Kõige ideaalsem majajagamisviis pidavat olema nii, et vanematel on üks sissekäik, täiskasvanud lastel teine, või siis kaks eraldi korrust, aga selliseid maju kõigile muidugi ei jagu. Ja keegi ei keela praeguste laste vanematel koolitada endid leplikeks vanainimesteks, kes ühel päeval rõõmuga oma laste elamises toakese vastu võtavad.

      Kustuta
    6. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    7. Kas keegi näeb praeguses ühiskonnas suunda leplikkusele?

      Meedia, poliitika, kunst elavad konfliktidest, hirmust ja konfrontatsioonist. Ja see on keskkond, milles me kasvame. Iga uus põlvkond tuleb eelmisest tigedam, sõjakam, isekam. "Leplikud vanainimesed", nalja teete mul siin.

      Kustuta
    8. Ma ei ole päris kindel, kas see oli filmis või raamatus, tähendab, kas ütles Aadu või Hassan või kas see ikka üldse Aino Perviku teoses oli… Igatahes ütlen ma seda tööl lastele ka, et igaüks saab hoolitseda selle eest, et maailmas oleks vähemalt üks hea inimene - tema ise. Ühiskonna käest pole mingit mõtet küsida, milline olla. Ja igaüks, kes oma lapsi kasvatab, saab püüelda selle poole, et lapsed oleksid paremad inimesed kui vanemad. Kui ta on otsustanud, et see on pingutust väärt.

      Kustuta
    9. See on küll ilusasti öeldud.

      Kustuta
    10. Kuna teemaks on investeerimine ja säästmine, pidasin ma vedamise all silmas majanduslikku poolt. Ainsad kulud reeglina ahjupuud ja elekter.
      Omavahelised suhted ja sisekliima on täiesti teine teema.

      Kustuta

    11. Ma millegipärast arvan, et kõik vanemad kasvatavad oma lapsi siiras usus headeks inimesteks. Aga ühe pere lapsed võivad olla seinast seina, töö tellija materjalist nagu meil tööl kombeks nöökida vahel. Ja iial ei tea, mis trikke geenid teevad.

      Kustuta
  5. Ja on õpetajaid, kes seda teevad ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti. Lihtsalt meie tänane statistika näitab, et enamik eestimaalasi hoiab raha arvel selmet et investeerida seda millessegi. Pole huvi, tarkust, oskusi ja aega.

      Siin saab õpetaja kindlasti aidata- anda meie noortele rohkem finantsharidust

      Kustuta
    2. Ma arvan, et see huvi, oskus on osal seltskonnal välja suretatud: on meil olnud pöördelised ajad, rahareformid, pangad, aktsiad enne ametlikku börsi jm. Igas suguvõsas on need jutud olemas.

      Ja kui ise oled vinks-vonks, siis viimaseks hoobiks osutub su lähedane/ laps, kes rahaga ringi käimises on täiesti andetu nagu näiteks laulmiseski.

      Ning investeerimises ei ole garantiisid. Pangahoius on turvalisem, hetkel veel...

      Kustuta
  6. Nagu autor ennemalt kommentaaris mainis siis riikliku pensioni peale pole mõtet oma lootusi rajada. Tasapisi hakkab järjest rohkem inimesi seda mõistma aga poliitikule või parteile tähendaks taolise fakti kuulutamine enesetappu. Nagu ikka, sõnumitoojal võetakse pea maha.
    Lahendus on klassikaline: kui sul üleliigset finantsi on, paiguta see riski hajutamiseks laiali: kinnisvara, väärismetallid, aktsiad, ... Kui pole finantsi pole ka muret, et see majanduskriisis kaduma läheks. Ükskord sureme niikuinii, nagu Bernt Notke surmatantsus, pole vahet kas vaene või rikas :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viimases raamatus, mida ma lugesin, Homo Deus, oli päris huvitav mõttekäik.
      Agraar- ja industraalajastul oli inimene ( riigile, tööandjale, perekonnale) vajalik ressurss ja tänu sellele tekkisid ka pensioni- ja tervisesüsteemid. Uues ühiskonnas, kus inimese asendab tehnoloogia, pole inimressurss enam (häda) vajalik, või vähemalt mitte selles koguses. Riikide puhul on see keerulisem, aga ettevõtete puhul lihtsam- sotsiaalsetest garantiidest on võimalik järjest loobuda.

      Kustuta
    2. Hmm, ma arvasin, et Bismarck juurutas pensionid peamiselt tugevate noorte inimeste tulevikuhirmude maandamiseks, et revolutsioone ennetada.

      Sest inimesi vaja ei pruugi ju olla, aga seda rohkem ülearust energiat neil on, kui nad kurjaks saavad, ja seda veel vaja.

      Kustuta
    3. Vot, see mida kirjutasid oli samuti Homo Deus raamatust puudu. Hea tähelepanek :) Üldjuhul kiputakse tulevikuprognoose tegema lihtsustatult, unustades, et inimene on inimene...st ebaratsionaalne ja ebaloogiline ja emotsionaalne

      Kustuta
    4. see pole isegi see keiss, vaid lihtsalt... on ennustatav, et kui nende eest, kellel kapitali pole, üldse ei hoolitse, siis lõpuks pole neil enam midagi kaotada ja nad võivad sama hästi oma frustratsioonile voli anda - sitt nii või teisiti, aga vähemalt saab viha välja valada. Kui inimesel pole enam midagi kaotada - ja midagi võita pole võimalik - , siis ei ole destruktiivne käitumine ebaratsionaalsem kui vagusi olek. Aga on arvatavasti rahuldustpakkuvam. Tähendab, hedonistlikust vaatenurgast isegi ratsionaalsem.

      Seega oli puhtalt stabiilsuse huvides anda võimalus midagi võita, et oleks, mida kaotada.

      Kustuta
  7. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  8. Minu arust on siin tegu loogikaveaga. Kui fondihaldurid ehk vastavat finantsharidust saanud tegelased ei suuda investeerida nii, et fondis olev raha kasvaks, mitte kahaneks, siis mis imeviisil suudaks tavainimene ise oma raha investeerida, nii et see kasvaks.

    Samas ei räägi keegi 3.samba fondidest, nagu need oleks veel mõttetumad. Paraku tundub mulle, et need majandavad palju efektiivsemalt ja nendesse kogutud raha saab surma korral ka pärandada, erinevalt 2.sambasse kogunenud trahast.

    Mina ise alustasin 18 aastat tagasi 3.pensionisamba maksetega ja minu fond tagas 4% tootluse. Lubadus oli, et kui fondi tulud on suuremad, saan ka mina rohkem. Seda rohkemat tootlust sain vast paar aastat, aga ka 4% on tänases situatsioonis, kus hoiuseintress on 0,0... %, ikka kõva tegija. Praegu saan sellest sambast 160 eurot kuus lisapensioni (10 aasta jooksul). Selle isikliku kogemuse pealt tahaks küll soovitada, et 2.samba raha ei tuleks laiali jagada, vaid anda võimalus paigutada mõnda 3.samba fondi, kus tõesti tootlikkust on. Sest kuna 2.pensionisamba fondide kliendid tulid sunniga, ei pidanud fondihaldurid eriti pingutama. Aga vabatahtliku, 3. samba fondid pidid klienti veenma tulemusega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ma olen Sinuga nõus. Tuleks 2. sammas üle vaadat ja lasta reeglid vabamaks (mida väidetavalt on ka tehtud), et tootlust oleks võimalik maksimeerida.

      Kustuta
    2. Ma saan nii aru, et see konservatiivsus tuleneb II sambaga seotud seadusandlusest ja riigipoolsetest ettekirjutustest. Võibolla ma eksin.

      Kustuta
  9. Päeva lõpuks jäävad rikkad rikastes ja vaesed vaeseks. See, et vaestel on rikkaid vaja, on rikaste loodud illusioon. Selleks, et rikas olla, on vaja vaeseid, kelle arvelt rikastuda ja seda nii indiviidi kui ka kühiskonna tasandil. Vaestel seevastu, ei ole rikkaid vaja. Jah, ollakse harjunud sellega, et just jõukad on meid n-ö tänapäeva toonud - areng ja kõik säärane. Aga samas, kas pole kurb, et sisuliselt oleme ka aastal 2019 võimu ja egode võitluses. Endiselt on meil nn kõrgklass ja nende alamad. Ehk siis sisulist arengut ju pole. See võimas väline areng aga näib olevat vaid selleks, et õigustada sisemist arengupeetust. Ja selles valguses ongi normaalne, et pankur räägib rahvale kuidas aktsiatega tegutseda... Kuidas Eesti riik õhutab kasumit koguma rikkamale Rootsile jne. Muidugi saab siis öelda nagu demokraatia puhul - kehvadest parim valik. Aga kas mitte ka see pole osa illusioonist?
    Keegi kuskil ütles ja nüüd on see korraga tõde? Eriti ilmekalt kerkib selle kõikvõimsa demokraatia vigasid esile viimasel ajal(Trump, EKRE jms). Korraga on nagu midagi valesti - ometi enne valimisi korrutatakse nõrkemiseni, et kes ei vali on loom :). Nüüd siis kui valiti, ja see tulem pole sobiv võimuritele, on nagu maailm katki. Mõistan, et meil inimestena ongi jube keeruline olla normaalsed ise endi loodud ebanormaalsuses, aga äkki siiski prooviks ;) unustaks hetkeks need pähe tambitud surnud tarkused, mis meid tänasesse päeva on toonud ja oleks lihtsalt hea :)

    VastaKustuta
  10. Heh, ei ole riiki, kus kõik oleksid rikkad. Aga on riike, kus kõik on vaesed. Selles mõttes ei ole vaja lasta poliitikutel end petta ometigi. Vastandamine on alati libe tee. Kõik on siin ilmas suhteline.

    VastaKustuta
  11. Oeh, ma ei oskagi kohe midagi selle poliitilise jaburuse peale öelda. Iga päev mõtlen, et enam ei saa mind küll miski üllatada ja siis tuleb selline tsitaat. Nagu kammoon! Samas mees mul arvab, et mäng läheb samamoodi edasi, reaalselt ei muutu ekre-ike koalitsiooni tõttu midagi. Meile jäävad alati vaesed, meile jääb heaoluühiskond, meile jäävad olulistele töökohtadele kehvad palgad. Mäng läheb ikka samamoodi edasi, las nukud tantsivad. Samas äkki polegi muutmine valitsuse ülesanne. Ehk peaksime meie inimestena rohkem panustama? Näiteks kui iga lapsevanem annaks iga kuu paar eurot koolile lisaks, siis arvestades laste arvu, saaks õpetajate palka veidikegi tõsta, kasvõi kooli tasandil. Või meie vananev rahvastik... garanteerime ise inimestena, et meie vanematel ja meil endil oleks vanaduspõlves mingisugunegi finantsvaru! PS. Neivelti kommentaar indeksfondide ja kinnisvara kohta... lihtne on öelda, et investeeri, aga kui ei ole mida investeerida... oeh rumal inimene. Igatahes, mina innustan igat inimest ise muudatusele. Astu samm selle suunas, et vähemalt endal oleks parem olla. Ära osta nii palju kola kokku, lapsel ei pea olema miljon erinevat mänguasja. Pole vaja iga kord seda kohvitopsi Statist osta. Need mõned eurod iga kuu on juba üsna suur sääst. Selle rahaga saab palju parematki teha. Näiteks kogu ja leia endale kaunis kodu väljaspool pealinna hullust. Või kui peadki kingitusi kellelegi tegema, siis ära osta kola kokku. Lapsed, mehed, vanemad. Isegi emadepäevaks kingi parem ühist aega ning vii oma kallis ema näiteks jalutama või tehke koos midagi toredat, mis jääb eluks ajaks meelde. Mina plaanin midagi siit vaadata: https://www.kingitus.ee/emadepaeva-kingitus. Loodan, et talle meeldib. Püüan ka edaspidi kinkida pigem ühiseid elamusi. Ja raha raisata asjadele, mis on seda tõesti väärt. Ei ükski disainerhilp või lapse mänguvidin ei kaalu üles kindlustatud tulevikku ning võimekust ise toime tulla. Nii et kallid inimesed, muutus peaks algama teist endist!

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!