kolmapäev, 25. jaanuar 2017

Eesti otsib tööraamatut

Sain kätte oma tööraamatu.
ja sain teada, et... mul on 30 aastat tööstaaži !!!
Ja mina veel imestan, et miks nii kangesti pensionile kipun. Kõvasti ju tööl käidud. Ma pole isegi lapsehooldupuhkusel olnud, ikka tööl.

Ma läksin tööle keskkoolis. Käis ringi legend, et ilma tööstaažita ülikooli ei pääse. Ja nii ma sebisin end koristajaks.
Käisin süvaõppega klassis, trennis, ÕTKs ja tööl. Kes mind ära jõuab kiita, eks.

Raamatu vahel oli üks iidvana passipilt. Inimene ikka ei usu, kui talle öeldakse. Et praegune nõme pilt on 10 aasta pärast täitsa okei ja 20 aastat pärast lausa ilus. Oli küll ilus.
Olin küll ilus. Noorus ei tule iial tagasi.. njuts...

Vaadates seda tööraamatut, hakkasin paratamatult mõtlema sellele, kui kiiresti on ajad muutunud. Tegelikult on see olnud õnn ja privileeg, näha nii palju oma lühikese elu jooksul.

Tööraamatus on kirjas mu isanimi, algab kõik pihta venekeelsete lehtedega, pitsatid all.
Me jäime ilma kollastest kaartidest, riigipoolsest töökohast, praktikast, korterist... aga meil oli võimalik võtta kahekohalise protsendiga laenu ja saada olematut lastetoetust.


Viimasel ajal ma järjest ja järjest imestan, kui lühike on inimeste mälu.
Vaid viis aastat nooremad.
Ja juba nad õhkavad siiralt, et jumal tänatud rukkilillede ja pääsukeste kadumise eest.  Et defineerida end eestlasena on fašism ja natsionalism.
Nad ei mäleta Gorbatsovi ja mis sellest alkoholipoliitikast sai.
Nad ei mäleta venestamist ja räägivad täiesti tõsiselt sellest, et praegune kord, kus vene keel on mitteametlik riigikeel on okei ja peaks veel rohkemat olema.
Nad ei mäleta, et alles hiljuti ei olnud me trendi pärast veganid, vaid et liha polnud ja või veeti Venemaale. Ja meie praadisime veega kartuleid ja sõime kapsast.
Nad ei mäleta, et hiljuti olime me kõik vaktsineeritud ja meie emade-isade põlvkonnad kannatasid ilma vaktsiinita lastehalvatuse käes.
Nad ei mäleta, et hiljuti oligi toit naturaalne ja me kogusime vanapaberit, vanaruda, ravimtaimi ja taaskasutasime oma riideid rohkem kui kord.

Nad tahavad et riik reguleeriks ja ütleks kuidas elama peab. Nad tahavad sotsialismi. Ja kontrolli ja kõva kätt ja et rikkad ja edukad oleks kuss. Mina ei taha.

Mõni päev tagasi nägin dokfilmi Trumpist. See oli õudne. Isegi mitte niiväga Trump ise. Vaid Ameerika. Andke mulle andeks ( meedia on ju kallutatud jne), aga see maa on omadega ikka täiesti pekkis.
Nii nagu moslemid, kel Koraan ei pea ausust oluliseks. Nii ka ameeriklased Jumala nimel. Manipuleerivad, valetavad, vihkavad. Raha maksab. Üle laipade. Oleme rõõmsad. Kõike  võimendab veel mitmekordselt meedia. Kohutav.
Kohutav, kuidas on võimalik masse mõjutada. Ja kui kohutav võib olla kapitalism.

Minu meelest on meil praegu väga hea ja täpselt paras. Eesti on piisavalt egalitaarne ja piisavalt liberaalne. Nii võiks jääda.
Kui tohiks paluda.

16 kommentaari :

  1. Jaaa!!

    Tööpiletite kohta. Arheoloogide teenused lähevad varsti väga kalliks. Kõik prügilad, nii majatagused kui Pääsküla rekreatsioonialaks muudetud, kaevatakse üles. "Kalevipoja parteipileti otsimise" nali ei tundu enam naljakas.

    VastaKustuta
  2. ma ei tea kus mu tööraamat on, pole aimugi sellest rääkida ka ei taha.

    aga ma sain kollase kaardi ja riigipoolse töökoha, mille ma pidin siiski ise otsima, sest mu juhtus nii. ma sain nõuka ajal kaubanduses töötada, vot see oli pidu ja privileeg! seega on mul võimalik rääkida seda, mida sina endast 5 aastat noorematele, et nad ei mäleta kõike. gorbatsov ei tegelenud viinapoliitikaga, see oli andropov, kes tegi kuiva poliitikat, kus pidudel joodi viina lausa morsikannust, kuna pudel polnud lubatud. aga natsionalistiks pidamisel pole mäluga mingit seost, puhtalt maailmavaate küsimus :P

    VastaKustuta
  3. Andropov alustas, Gorba süvendas. Rahva mällu on see jäänud ikka Gorba kuiva seadusena. Ütleb internet. Aga ma võin eksida, olin sel ajal alles laps ja peensusi ei mäleta. Ainult seda mäletan, kuidas Gorbat ja tema seadust kiruti.

    Mina mäletan sellest ajast siiski küllalt palju, üleminekuajal olin juba ametikoolis. Kollaseid kaarte sain 3000.- väärtuses, mille eest ei saanud lõpuks peaaegu mitte midagi. Olen kogunud ravimtaimi ja vanapaberit. Olen kandnud suuremalt osalt oma õe vanu riideid, endale uusi sain väga harva. Mäletan aega, kui poest ei olnud mitte midagi saada. Šokolaadi ei olnud, isegi kamatahvlit ei olnud. Oli vahetevahel mingit jõledat magusat tahvlit, mis ei olnud šokolaadiga isegi kaugelt sugulane. Peedikõplamist ja peedivõtutalguid mäletan. Katkisi saapaid mäletan ja seda, et saapaid ei olnud saada ja need mis olid müügis, olid nii kohutavalt kallid, et ma käisin terve ühe talve selliste õudustega, mis üldse vett ei pidanud ja mille kontsast ulatusid kanna alla naelateravikud. Paks ajalehepaberi kiht iga hommik kanna alla, jalg kilekotti ja kooli poole minema.

    Olen oma lastele kõigest sellest rääkinud. Palju nad tegelikult mõistavad, ei tea.

    VastaKustuta
  4. Aeg muidugi kuldab mälestusi, aga korteri üüri peale ei läinud poolt palgast, jäid haigeks kutsusid arsti koju või kohaleminnes said samal päeval ette - tasuta. Rohud maksid kopikaid. Koolid ülikoolini olid tasuta, samuti huvialaringid ja ülikoolis sai stippi. Töökohti oli jalaga segada.

    Näiteks meil Tampere piirkonnas on 30 000 töötu kohta 3 000 kohta. On muidugi töötuabirahad ja kõik, aga inimene, kes ei tee tööd tahestahtmata mandub. Halvemal juhul tuleb temast kurjategija. Igavusest, nördimusest, protestist.

    Vabandust kui jutt liiga vasakpoolselt kõlab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis perioodist käib jutt? Ma töötasin ülikooli aja õhtuti raamatukogus ja pea kogu palk läks ühe toa rendile (pensionäri kolmetoaline, kus ma üürisin ühte tuba Tallinnas). Lõunat ei söönud, tööl sai teha kohvi ja selle eest panime kassasse muskise summa, et hiljem saaks osta uue kohvipaki. Võileib või kohvikust pisike saiake oli sageli peale hommikusööki ainus söögikord väljaspool kodu. 90ndate I pool.
      Mäletan lõputuid makarone ja praekartuleid, tangaineid ja piimasuppe. Ema aitas vahel riideid osta aga põhiliselt oli üks komplekt, millega tööl ja koolis käisin.
      Õudne aeg oli. Trennis olid juba siis tasulised, hambaravi ka. Perearstile võis ju pääsesa aga ma olen terve ja arstile satun harva.
      (KK)

      Kustuta
    2. Ma arvan, et Sa ei peaks kindlasti oma vaadete eest vabandama. See on Sinu õigus.

      KK on ka õigus- see periood oli pikk ja selle jooksul juhtus nii üht kui teist ja väga palju mõjutas see kus ja kuidas elasid, aga ka see, kui vana mingis eluetapis olid. 5 aastane hinda teisi väärtusi, kui 15, 25 või 55. KUigi nad kõik elasid nt 87 aastal, mäletavad erinevaid asju.

      Kustuta
    3. Meditsiinist. Arstitöö oli siis orjatöö. Hommikul läksid tööle ja lasid kuni patsiente jätkus, niimoodi lõpmatuseni. Seal kus mina elasin, olid umbkeelsed arstid, juba lapsena pidid kõik vene keeles suhtlema.Elasin Tallinnas.Meditsiini tase oli väga madal, mis siis et arstile kohe said.

      Kustuta
    4. Vanus muidugi mõjutas ja taust, eks igaüks otsustab ikka oma vaatenurgast ja taustast lähtuvalt.

      Kustuta
  5. (KK) : mul staaži 28a ja riik töökohta ei andnud, sugulane soovitas :)
    Aga minul oli kollane kaart, minu meelest ülikooli eest sai ka. Mõttetu arv aastaid, me kandsime kõik kokku - minu, ema ja vanaema omad. Erastada midagi ei olnud, elasime vanaema maamajas. Müüsime siis kui hind oli madal, sest kogu aeg ähvardati, et kustutatakse. Raha sai nii palju, et ma ostsin esimest korda elus rätsepajaki ja käisin sellega aastaid.
    Kui nüüd panna kõrvale see, linnaonu erastas oma korteri ja see pani omakorda aluse tema laste korteritele ja maakodule, on see elu ikka ebaõiglane. Korter anti talle masinaehitustehases eeskujuliku töö eest :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. äkki siis ikka oligi, ja ma ei mäleta, kuna andsin vanematele näiteks?
      Meie ostsime oma korteri ise, ilma riigi abita.

      Kustuta
    2. Jah, kooperatiivkortereid oli ka aga linnas peamiselt. Maal elati ikka kas oma majas, mitu põlvkonda koos või siis andis töökoht/sohvoos-kolhoos korteri nt. Me olime aastaid oma korteri järjekorras. Maja ehitati lõpuks küll üles aga enne kui sisetööd algasid, lagunes riik ja tellingutes maja seisis aastaid tühjana. Lõpuks ostis üks vennastepaar ära, ehitas korteriteks ja müüs kalli hinnaga maha :)

      Kustuta
  6. Ikka Gorba oli see, kelle ajal karskus ausse tõsteti, paari aastaga langes NLiidus tarbimine poole võrra. Langetas Moldaavia viinamarjavälju jne. Üleliidulise karskuskampaania stardipauguks sai NLKP keskkomitee 7. mai
    1985 otsus “Abinõudest joomarlusest ja alkoholismist jagusaamiseks”. Andropovi ajal aeti taga töö ajal kaupsis kolajaid ja muudeti alkokaupluste avamise aega.
    Tööraamatud korjasin šeifist üles juba eelmisel aastal seoses ühe töölise pensiea saabumisega ja need pikutavad kenasti töölaua sahtlis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vot. Ka Antropovilt saaks praegune valitsus inspiratsiooni. Miks vaid autosid märgistada. Kui saab spordiklubis nt passe kontrollida ;)

      Kustuta
  7. Minu arusaam USA probleemidest on aastaid olnud, et absoluutselt KÕIK SEALSED HÄDAD, SÕLTUMATA OSAPOOLEST JA IDEOLOOGIAST, SAAVAD ALGUSE PEALISKAUDSUSEST, MÕTLEMISELE AJA MITTE-KULUTAMISEST.

    Rõhutan: SÕLTUMATA IDEOLOOGIAST, SÕLTUMATA OSAPOOLEST.

    Tõesti, kui vaadata kasvõi neid usuhulle. No, pagan võtaks, kui tahad olla korralik usuhull, siis võta ja tee korralikult ja põhjalikult. Põhjus, miks globaalses folklooris just Natsid kurjuse kehastuseks on, mitte vene kommunistid, hiina kommunistid, aafrika mõrtsuk-kindralid, seisneb just täpselt selles, et saksa natsid TEGID ASJU KORRALIKULT JA PÕHJALIKULT. Kuni selleni välja, et näiteks kunagine, praeguseks surnud, staar-laulja David Bowie, olevat kõva kriitika alla sattunud, kui ütles, et talle meeldivad natsi-mundrid, sest need on stiililiselt väga ilusti tehtud. Ja on jah, ilusti tehtud. Kui ikka vaadata, millise kotaka jamaga või käkiga punaarmee sõdalased ringi käisid või hiina sõdurid, siis ilmselgelt sakslased võidavad moedemonstratsiooni. Natsid olid roomlastelt/itaallastelt ikka tublilt ja hoolsalt õppinud. Ameerika usuhulludel käib aga üks susserdamine, selle asemel, et kui juba nii kui nii sisuliselt ususõda peetakse, võtta kätte ja põhjalikult oma vaenlane maha tappa, alustades Lähis-Ida islamistlike usuhullude tapmisest. Tuumapommid ju Ameerika usuhulludel on ja nad on ka veendunud, et Islamistlikel usuhulludel tuumapomme pole. Aga ei, vaja susserdad ja vähemalt 2 sõda kaotada (Iraak ja Afganistan.) Kusjuures piinamise organiseaatoritena ja prantslaste Doctors Without Borders haigla teadliku ja sihipärase rusudeks pommitamisega (koos prantsuse laipade tekitamisega) mingi inimõiguste teema ja "headus" küll neil enam argumendiks olla ei saa. Et, kui juba, siis pigem juba, aga ei, neil vaja susserdada ja kaotada.


    Sama teema USA mitte-usuhullude poolega. No ei ole põhjalikkust, süstematiseeritust, rahulikku planeerimist, rahulikku strateegilist mõtlemist. Nagu mingi lasteaia väikelaste kari, kus toimub karjuvate, kiljuvate või röökivate, sõltuvalt häälitseja tujust, laste ringi-jooksmine, karjumine, teistele mängukarudega, viletsamal juhul millegi kõvemaga, pähe tagumine ja kuskil nurgas keegi natuke isegi mängib rahulikult. Ainult et seda kõike täiskasvanute korral, kellest mingi osa profipoliitikuid on USA parlamendi-palgal mitte-midagi tegemisega tegelenud kauem kui mina 2017 seisuga üldse elanud olen. (Olen hetkel 35-aastane, sündisin 1981, augustis saan 36). Minu silmis supermafiad, peenemalt öeldes "valitsused", on sisuliselt kirikud, kes pakuvad lollimatele "lihtsaid vastuseid", mitte lahendusi, vaid just vastuseid, selgitusi. Kõlab ju tuttavalt: "Valitsust on igas ühiskonnas vaja, sest on vaja, et keegi organiseeriks meie eest.... ja annaks pättidele peksa ja ... reguleeriks..." Eriti kontrastne nende Ameerika usuhullude korral on vastuolu, kus "Ameerika kultuur" ja "parempoolsus" propageerib detsentraliseeritust, Wahsingtonist mitte-sõltumist, "võimule mitte-allumist", aga siis läheb see sama "parempoolne" usuhullude seltskond pühapäeviti kirikusse ja tõsimeeli räägib, kuidas ikka üks korralik kristlane peab teenima diktaatorlikku Jumalat ja elab vaid Jumala armust ja on Jumalale kõik võlgu.


    Mis Trump'i puutub, siis ma kirjutasin tema teemal oma ajaveebi artikli pealkirjaga: "My 2017_01 Prediction About the American Industrialization Project of the Donald Trump"

    http://martin.softf1.com/g/yellow_soap_opera_blog/my-2017_01-prediction-about-the-american-industrialization-project-of-the-donald-trump

    Tänan lugemast :-)

    VastaKustuta
  8. Minu meelest peaksid Sina meie presidendile kõnesid kirjutama. Ausalt! Väga hea!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Näib et leidsin oma kutsumuse :D
      Tänan!

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!