Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 18. oktoober 2016

Ja maailm ongi muutunud

ainult aastaga on Pariisist saanud politseilinn.
Linnas patrullivad relvade ja nuiadega politseinikud. Ja neid on palju.
Iga turismiobjekti ette on loodud vaheala, kus otsitakse läbi su kott ja libistatakse sind üle metalliotsijaga.
Suure rahvusvahelise messi tuhanded osalejad ootavad sabades, et samuti ette näidata oma taskute ja kottide sisu.
Peatänava toidupoodi ei pääse end paljastamata...

Peaks olema rahul, et sinu turvalisuse eest on hoolt kantud. Peaks olema rahul, et ei pea muretsema.

Aga tegelikult on kurb. Ja kahju,
Need miljonid kotid vaadatakse läbi pealiskaudselt. Kes tahab saab läbi.

Ja kõige rohkem on kahju, et tegelikult on maailm muutunud.

Inglased peksavad usinaid katoliiklasi. Ma ei saa sellest aru, sest lähis-ida ning aafrika tüüpidel oleme me lasknud kehtestada nende reeglid.  Nad ütlevad: kartke ja olge valmis. Ja meie oleme.
Ei ole vaja kaevikuid ja granaate.
Piisab, kui su elu on ebamugav. Piisab, kui tunned end erandina ja teistsugusena. Piisab, et sa ei saa usaldada ja sind ei usaldata.
Ongi sõda.


25 kommentaari :

  1. Ma ei tea, kes on see "meie", kellest sa räägid, aga Prantsusmaa puhul on paradoksaalne see, et Prantsusmaa on muudes valdkondades ise oma vähemustele väga jõuliselt oma reegleid peale surunud. Sinnamaani, mida Eestis praegu veel tajutaks põhivabaduste rikkumisena. Võta või ususümbolite kandmise keeld avalikus ruumis, mille alla lähevad ka moslemite pearätikud.

    Seda jõulist Prantsuse-Belgia riiklikku sekulaarsust peetakse muide üheks põhjuseks, miks just seal nii palju terroriste võrsub - vt nt põhjalikku artiklit New Yorkeris, kus arutatakse, mida USA saaks teha, et neil ei läheks sama halvasit kui Prantsusmaal, ja mh viidatakse, et "[t]he most powerful variable by far in predicting how many jihadis a country would produce was whether the people in that country spoke French."

    See tsentraalsurve on seal kusjuures üldisem ja ei avaldu ainult uutele vähemustele - kuigi teisalt, kui mõelda, et Prantsusmaa on olnud koloniaalimpeerium ja teatav koloniaalne hõng on nende riiklikus mentaliteedis siiani olemas (vt näiteks kiirust, millega nad Liibüasse - või Malisse - sõdima läksid. nad näevad põhjapoolset Aafrikat endiselt enda mõjusfäärina (vrd Venemaa ja tema "lähivälismaa"), kusjuures aafriklased ise suhtuvad sellesse eri kohtades erinevalt, Malis võeti neid lilledega vastu, Liibüas pigem vihatakse - aga kahtlemata suurendab selline aktiivne sõdimine tõenäosust, et rünnaku sihtmärgiks valitakse just nemad), siis kui uued nemadki on -, vaid ka vanadele vähemustele - kas sa tead, et näiteks bretoonid ei saa riiklikus süsteemis emakeelset haridust? ja eks Prantsusmaal olegi ka mitu kodumaist, põlisvähemustest pärit terroriorganisatsiooni.

    Järgmised, keda sa "meie" esindajana kirjeldad, nimelt inglased - noh, need inglaskonna esindajad, kes poolakaid peksavad, peksavad ka mis iganes muid vähemusi, keda nad sellena märkavad, olgu keele või välimuse pärast. See läbipekstud rase, kellel nurisünnitus tuli, oli näiteks "Lähis-Ida välimusega". Isegi waleslasi on Walesis tülitatud, sest keskmine inglise chav ei tunne walesi keelt ära. Ja nad ei ole ka selles mõttes valivad, et ründaks ainult rahvusvähemusi, geid sobivad samuti sihtmärgiks.

    Tglt tahan ma peamiselt seda öelda, et isegi Inglismaa ja Prantsusmaa, kuigi mõlemad vanad koloniaalimpeeriumid, on oma vähemustepoliitika poolest - ja selle poolest, kuidas kunagiste kolooniate põliselanikud koloniseerijasse suhtuvad (alžeerlased on AFAIK prantslaste vastu palju suurema vimmaga kui näiteks pakistanlased inglaste vastu) üsna erinevad, rääkimata neist riikidest, mis ei ole erilised koloniaalmaad olnud (ja kus on samuti väga erinevaid lähenemisi). Ma ei näe siin väga ühtset "meid", kes kõik mingit ühtmoodi liini järgiks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (üks asi, mis su kirjelduse peale pähe tuli, oli et huvitav, kas saaks öelda, et Prantsusmaa on nüüd justkui kuuekümnendates tagasi. a ma tean sellest liiga vähe, et seda põhjapanevalt väita.)

      Kustuta
    2. Samamoodi ei saa öelda, et oleks mingid ühtsed "nemad". Malis "võeti vastu" sellele justkui vihjaks, aga sealgi on kaklevad pooled, kellest ühele on prantsuse sekkumine kui päästeingel ja teisele nagu võõrvõim ikka.

      Aga üldiselt on Indigoaalasel ju õigus? Et avalikus ruumis olemise / liikumise tunne on muutunud?

      Kustuta
    3. Maliga oli keerulisemgi - algsete poolte vahele olid jõudnud ilmuda välisvõitlejad (pmst ISISe eelkäijad), kes olid suutnud juba kõik kohalikud välja vihastada, isegi need, kelle toetuseks nad nominaalselt olid ilmunud.

      Muidu - õigus kindlasti, et seal on see tunne muutunud. Ilmselt samamoodi, nagu USAs muutus turvalisuse-vabaduse tasakaal pärast 9/11.

      Üks, mis mul kripeldama jäi, oli Inglismaa-märkus ja ma tulin osalt otsima kinnitust, et "sa ei mõelnud ju nii, et oleks parem, kui inglased igasuguseid tõmmusid tüüpe rohkem peksaks." (ja peksavad-peksavad ka neid).

      Ja teine ikkagi see "meie". Tõsi muidugi, et terroriaktidele reageeritaks igal pool kardetavasti sarnaselt - abinõudega, mis teevad tavalisel inimesel elu keerulisemaks, aga millest tegelik ründaja suudaks läbi tungida. Aga ma mõtlen näiteks sellele, kuidas eri Euroopa riigid on radikaliseerumisohule üldiselt reageerinud. Siin on väga suuri erinevusi. Ja väga erinevaid tulemusi ka.

      Kustuta
  2. Ma ei teagi, kas nüüd kurvastada või rõõmustada, et mu lihtsast emotsioonist- tänu Pariisis toimunud sündmustele on juurde loodud tuhandeid politseinike töökohti ja mind ja mu asju on läbi otsitud paari päeva jooksul rohkem, kui varasema elu jooksul kokku. Ja ma käisin kõigest poes ja tööreisil...
    on võimalik nii palju välja lugeda :)
    Eks ma pean oma väljendusoskust parandama :)

    Te mõlemad olete mu püsilugejad ja teate, et ma olen rassist. Kaks linna- Pariis on mu meelest liiga mustanahaline ning Amsterdamis tunnen ma end rätikuta alasti. Nii on need kõik need aastad olnud. Sel on omad põhjused ja kui nende linnade elanikele nii meeldib, siis mis minul öelda. Elagu nii nagu tahavad.

    Aga täna ma tunnetan reaalset muudatust. Linnapilt on endiselt värviline, aga see pole lihtsalt sagiv linn, koos turistide ja põliselanikega. See on linn, kuhu on ehitatud aedikud, tarad, läbiotsimispunktid.
    Ja selle pärast on väga kurb.

    Ning mina Malisse ja Liibanoni ei vaata. Mina näen reaalseid tüüpe, kes panid pommi ühte ja teise kohta ning sõitsid autoga kolmandasse.
    Põhjus. Tagajärg, Tegijatel oli om aagenda. Ja meie st ma pean silmas selle linna/riigi elanikke, võtsime selle väljakutse vastu. reageerisime nii, nagu nende tegude toimepanijad eeldasid ja ootasid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. a huvitav, et sa Inglismaa sellesse valemisse "meie" poole lisasid.

      Seal on põhiline väljakutse viimasel ajal hoopis võõraviha (kõigi teiste hulgas "meie" kui idaeurooplaste vastu). Radikaliseerumisoht hoopis kodupinnast. Kusjuures ma mõtlen, et ega nende eri radikaliseerumiste oht ei ole isegi põhjustelt nii väga erinev. Lähtub inimestelt, kes tunnevad, et neid ei võeta arvesse, ja kes näevad vägivallas narratiivi, kus neil oleks tähtsus ja mõte.

      Ilmselt on ka UKs oma probleemiga keeruline tegeleda, nii et asi hullemaks ei läheks. Avaldad survet - radikaliseeruvad veelgi. Ei võta küllalt tõsiselt - ja välismaalased hakkavad põgenema. Ja näiteks Londonis tähendaks see, kui kõikvõimalikud mitteinglased sealt kaoksid, ise seda, et maailm on muutunud. Ei oleks enam seesama sagiv metropol.

      Rääkimata sellest, et mõnikord avaldub võõraviha halduslikul tasemel, millele on keerulisem reageerida - vt May püüd kehtestada firmadele kohustust võõramaalastest töötajate nimekirju koostada - ja seda UK-s, kus traditsiooniliselt suhtutakse riigipoolsesse jälgimisse väga halvasti, nii halvasti, et nad pole olnud nõus ID-kaartigi tegema.

      Kustuta
    2. Ei olnud ju inglased meie.
      Ma ei paigutagi nn poolteks. Lihtsalt veider on et sarnase kultuuritausta suhtes on nad agressiivsed, aga võõra kultuuriga on rahulikult lepitud. Mitte- eurooplasi ei võeta tõsiste konkurentidena?

      Kustuta
    3. Ja peksma ei peaks kedagi. Usutavasti head lahendust polegi. Ongi maailm muutunud ja tänane reaalsus on lahtiriietumine lisaks lennujaamale ka toidupoe uksel.

      Kustuta
    4. Ja peksma ei peaks kedagi. Usutavasti head lahendust polegi. Ongi maailm muutunud ja tänane reaalsus on lahtiriietumine lisaks lennujaamale ka toidupoe uksel.

      Kustuta
    5. Üks asi, et kultuuritausta sarnasus ja võõrus on ise keeruline teema. Briti pilguga vaadates võib võtta ka nii, et pakistanlane või indialane on kunagine briti alam ja Commonwealthi liige ja selles mõttes rohkem oma kui mingi kahtlane idaeurooplane, kes on nagunii kõik natsid või kommunistid.

      Aga need, kes tegelikult poolakaid peksavad, on olnud kogu aeg agressiivsed ka nendesamade pakistanlaste ja bangladeshlaste vastu. ei lepi nad midagi rahulikult, nad lihtsalt ei tee erilist vahet, kas keegi näeb teistsugune välja või räägib teistmoodi. niikuinii "tulevad siia kõik meie töökohti ära võtma". ja siis saavad oma jao nii pakistani medõed kui poola ehitustöölised.

      Kustuta
    6. ma jäin vahepeal mõtlema, et kultuuritausta sarnasus ei tähenda nagunii suuremat ohutust, kui mingi vähemusgrupp on piisavalt suur ja ühtne ja tunneb end marginaliseerituna või tajub mingit ülekohut. Terrorismist rääkides võta näiteks baskid või iirlased.

      veel vähem tähendab kultuuriline sarnasus ja pikk ühine ajalugu seda, et omavahel ei tahetaks sõdida või üksteist ei vihataks. vt näiteks Balkan.

      Kustuta
    7. aga OK, sa ei rääkinudki mitte sellest, kes on inglastele kui ohtlikud, vaid sellest, kelle peale nad oma võõraviha eelistavad suunata.

      Ma arvan, et selle jaoks sobib lihtsalt iga grupp, kes on kuidagi selgesti määratletav ja grupina mõnevõrra nõrgemal positsioonil, nii et satub hästi löögi alla. Euroopa ajaloos on selles rollis tüüpiliselt olnud juudid, aga mitte ainult. Nõiajahi ajal näiteks vanad naised (kes ometi kindlasti endast suurimat sotsiaalset probleemi ei kujutanud).

      Kustuta
    8. apropoo Pariis: huvitav, kui palju võis politsei kohalolekut suurendada see, et just hiljuti rööviti seal Kim Kardashianilt kümne miljoni väärtuses ehteid? kui nii, siis on asi eriti irooniline, sest röövlid olid maskeeritud politseinikeks. ma ei tea, millal sa seal täpselt käisid, aga oktoobri alguses käis küll suur aktsioon ja röövleid üritati kangesti kätte saada, skandaalne lugu ju.

      Kustuta
    9. Nagu tõsiselt? :)
      Ma tegelikult kohapeal guugeldasin, kuna asi tundus kahtlane- et äkki on mingi tippkohtumine vms. aga ei leidnud.
      Kimi peale ma ei tulnudki :)

      Kustuta
  3. Maailma muutumist tajun ma muidu ise ka, lihtsalt teise nurga alt - olen mõelnud, kas ma ikka julgen Kesk-Euroopasse hääletama minna, arvestades, mis näiteks Ungaris toimub. Et äkki saan peksa, sest välismaalane, mingi kahtlane pealegi, hääletab teeveeres. Kuigi seal käinud tuttavad teavad õnneks rääkida, et rohujuuretasandil ei ole inimeste käitumine nii palju muutunud, kui Orbàni retoorika lubaks arvata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... ja tuttavad eestlased tunnevad end Inglismaal kõhedalt ja mõtlevad, et äkki peaks ära tulema.

      Kustuta
    2. Ma ei teagi. Kas parem on selge signaal- ärge tulge. Või kahtlustamine ja läbiotsimised.

      Kustuta
    3. no minu jaoks läks Ungari kõhedaks juba enne pagulaskriisi, nii et "ärge tulge" ei puutu selles mõttes asjasse. Siis kui seal kodutus kriminaliseeriti - tegelikult muidugi mustlaste kiusamiseks, aga seda ei saanud (õnneks) niiviisi sõnastada. ma olen hääletades üsna kodutu moodi, eriti kui ma põõsa all magada tahan.

      pluss surve kunstnikele patriootlikku kunsti teha ja...

      Kustuta
  4. Meie välismaa sõbrad ei julge jälle Eestisse külla tulla, sest kardavad siin peksa saada. Neil nahk natuke tumedam kui eestlastel. Selles mõttes ei ole siin Eestis küll maailm kuidagi muutunud.

    VastaKustuta
  5. Isegi tumedamat nahka pole vaja, ühel mu tuttaval on mees, kes läheks pealtnäha täitsa eestlase pähe läbi, aga tal on kaaslasega inglise keele rääkimise pärast probleeme tekkinud. no nagu neil, kes Inglismaal oma mitteinglise emakeelt räägivad.

    Tumedama nahaga on muidugi hullem, mul on ka tuttava tuttav Indiast pärit doktorant, kelle peale tänaval sülitati. ta on haige jalaga ega jaksa tülinorijatel kuigi kiiresti eest ära minna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuigi ma kardan küll, et siin ON see asi natuke muutunud ja halvemuse poole. Vähemalt kui inimõiguste keskust uskuda.
      http://uudised.err.ee/v/eesti/09869517-4f34-47e3-89cb-98362092277c/eesti-inimoiguste-keskus-rassismi-ja-afrofoobia-ilmingud-on-suvega-margatavalt-kasvanud

      Ma ei usu küll, et see näitaks muutuud hoiakuid. Pigem seda, et on muutunud "salongikõlblikumaks" sõpradega saunas lobisemise asemel neid hoiakuid praktikasse viia. ehk inimesi rünnata.

      Jälle näide sellest, et ründama hakatakse kedagi, kes on selgelt Teisena defineeritav ja tõenäoliselt haavatavamal positsioonil (= ohutu rünnata).

      Kustuta
    2. On ikka muutunud. Nii avalikult rassistlikke avaldusi vanasti nagu ei tehtud. Okupante kiruti küll... Äkki oligi liiga pikalt vaakum ja polnud kelle suhtes jõmm oleks saanud polariseeruda?
      Meil on suur suguvõsa ja sageli mitu põlve koos järjekordset juubelit tähistamas. Selliseid teemasid nagu nüüd üles võetakse, mina oma 40+ elu jooksul ei mäleta. Kusjuures mehed oleks nagu kurjemad isegi kui naised. Lihtsalt minu tähelepanek elust.

      Kustuta
  6. lohutuseks ja meelelahutuseks - aga ühtlasi meenutuseks, et turvanõuded ei ole kunagi eriti ohust endast sõltunud, vaid rohkem avaliku arvamuse nõudlusest nende järele - vt Sterne'i "Tundelist teekonda". Minategelane ehk Sterne ise või tema fiktsionaliseeritud versioon läheb Prantsusmaale huvireisima. Poole reisi peal avastab ta äkitselt, et tal ei ole passi kaasas (võib-olla polnud ta endale passi isegi teinud) ja muutub natuke murelikuks, et äkki võib tal pahandusi tulla - sellise pisiasja tõttu, et Prantsusmaa ja Inglismaa sõdivad parajasti omavahel - noh, et peetakse järsku spiooniks või midagi. Õnneks on ta sõbrunenud ühe kohaliku härrasmehega, kes aitab tal formaalsused ära klaarida.

    See oli muidugi aeg, kus elamine oli üleüldiselt ohtlikum.

    VastaKustuta
  7. KOMMENTAARI OSA 1:

    Arvan, et tehniliselt leidub küll lahendusi, kuidas inimeste järgi nuhkimata ja kotte läbi otsimata statistiliselt tulemust andvat "piirikontrolli" kehtestada ja seda isegi viisil, et kontrollpunktis järjekorda ei teki, aga kui väide, et neid politseinikke on sinna kotte läbi otsima vaja selleks, et Avalike Suhete jaoks šõud teha, tõele vastab, siis pole tehnilisi lahendusi mõtet vaadelda.

    Tehniline lahendus oleks, et inimesed autendivad end kaamera ja BlueTooth'põhise ID-kaardi-analoogiga ning siis statistilise analüüsi alusel antakse inimestele eri tüüpi läbipääsuload. Näiteks kohalikud, kes seal piirkonnas kauem on töötanud ja elanud, pääsevad ilma kontrollita. Valgenahalised põlisprantslased ja need mustanahalised, kes on väiksest saadik prantsuse koolis käinud ja sisuliselt prantslasena üles kasvanud, pääsevad ka kontrollita, eeldusel, et nende riskipunktisumma, mis arvutatakse seadusrikkumistega vahelejäämise andmestikust ja muudest riskifaktoritest, piisavalt väike on. Soome ja Rootsi ja baltikumi PÕLISKODANIKUD, mitte immigrndina kodakontsuse saanud, pääsevad ka kontrollita. Venemaa kodanikud, kes on paarikümne aasta jooksul Euroopas turistina korduvalt käinud ja pole terroriseerimisega vahele jäänud, pääsevad ka kontrollita, kusjuures selliseks analüüsiks pole üldse tarvis usaldada Venemaa ligadi-logadi-riigiaparaati. Ameerika turistid saavad kõik täis-kontrolli, kasvõi ainuüksi selle eest, et neid koheldaks Euroopas nii nagu Eurooplasi Ameerikas koheldakse, kuigi tegelik sisuline põhjus on seotud USA enda kodanike tulistamistega USA-s ja USA riigiasutuste töökvaliteedi üliviletsa tasemega enam-vähem absoluutselt igas valdkonnas ja igal hierarhiatasandil.

    Oma praeguse kommentaari vürtsitamiseks lisan, et 911 käigus tappis CIA/HRLaaaaaden ära vaid 2 pilvelõhkuja täit, umbes 3000, AMEERIKLAST, kuid nonde 3000 AMEERIKLASE tapmise kättemaksuks saatis G.W.Bush surma veel vähemalt 4000 AMEERIKLAST, kelleks olid Iraagi Sõjas hukkunud USA sõdurid. Seega G.W.Bush tappis rohkem ameeriklasi ära kui CIA/HRLaaaaaden. Ja need on vaid Washingtoni enda poolt _ametlikult_ tunnistatavad arvud. Tegelik ameeriklaste hukkumise arv on palju suurem ning kui mõelda, et eestlasi on lihtsustatult öeldult umbes 1,5 miljonit ja Iraagi sõja käigus tapeti/hukkus umbes 1 miljon iraaklast, kellest osa tsiviile tapeti ära Fallujah'is USA poolt USA keemiarelvadega (valge fosfori pommidega, mis sõna otseses mõttes liha kontidelt kiiresti maha põletab, Guugeldate jubedaid pilte ise) siis väidetavalt BLaaaadeni poolt loodud laibahunnik (kahtlustan, et CIA leidis lihtsalt usuhullust napaka tankisti) on palju väiksem kui Washington'i enda loodud laibahunnik, nii ameeriklaste kui mitte-ameeriklaste mõõdupuu järgi.

    VastaKustuta
  8. KOMMENTAARI OSA 2:

    Ma näen siin paralleeli bioloogiaga, kus tegelikult on vereringes pidevalt mingeid haigusetekitajaid, kuid immuunsüsteem hoiab nende arvu piisavalt all, tasakaalus, nii et sümptomeid ei teki, kuid samal ajal võib mõni süütu vaktsiin esile kutsuda allergiareaktsiooni, kus inimese enda immuunsüsteem reageerib üle ja halvimal juhul hakkab inimese enda terveid rakke hävitama. Samas, vähi keemiaravi idee seisneb selles, nii vähe kui mina asjast aru olen saanud, et kiiresti-paljunevate rakkude paljunemist pärsitakse (millest ka siis juukste välja-langemine), lootuses, et vähirakud kui kiiresti paljunevad rakud surevad oma loomulikku vanadusse ja immuunsüsteem jõuab vähirakke kiiremini hävitada kui vähirakud paljuneda jõuavad. Sama idee tegelt anti-biootikumidega, mis pärsivad bakterite paljunemist, võimaldades immuunsüsteemil tegutseda tingimustes, kus hävitatavate bakterite populatsioon ei jõua nii kiiresti suureneda. (Ma ei tea, kas seda nii tehakse, aga oletan, et kemoteraapiat saavatele patsientidele nende endi vähivabasid valgeliblesid kloonides ja sisse-süstides võiks olla ravi tulemuslikum, sest verelibled peaks vist ju ka nonde kiiresti paljunevate/loodavate rakkude hulka kuuluma, mille tootmist kemoteraapia ravim pärsib. Näiteks, et inimesed tervena, nooremana, panevad kuhugi spermapanga-analoogi natuke oma verd ja muid koe-proove, millest vanaduses või radiatsiooni-ohvriks langedes terve genoomiga variante kloonida saab.)

    Tänan lugemast.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!