esmaspäev, 2. veebruar 2015

Kohukese väga keerulisest elust

Ma olen olnud oma pika elu jooksul nii asjalik brünett, seksikas punapea ja ka naiivne blond. Usun, et kõik, kes on juuksevärvieksperimente teinud, võivad kinnitada. Sellel, mis värvi on su juuksed, on mõju. Sa ise oled natuke teistsugune ja ka ümbritsevad suhtuvad erineva soenguga naisterahvasse erinevalt.
Kuna kõik mu naiskolleegid on blondeeritud, siis olin ma sunnitud viimased aastad olema pigem tumedapäine. Ma lihtsalt pean teistest erinema.
Selle aasta alguses aga tundsin, et ei. Aitab. Enam ei saa. Mu sisemine mina on siiski hele. Mitte päris linalakk, aga pigem selline pestud "Ando".

Läksin juuksurisse ja tellisin "heledamaks". Absoluutselt alati näitab juuksur mulle värvi, milline võiks olla oodatav tulemus. sel korral millegipärast mitte.
Kui juuksed olid lõpuks kuivad, sain šoki. Ma olin TUMEDAM, kui varem. Mossitasin, aga skandaali ei teinud.
Oleks pidanud.


Paar päeva vaatasin end peeglist ja üritasin leppida. Aga mind ümbritsev karm maailm lihtsalt sundis mind varju otsima pehmema blondi imago varjust. Ostsin poest värvi. Kuna mu juuksed olid päris tumedad, pöörasin erilist tähelepanu tabelile " enne ja pärast". Kergelt veel muretsedes, et ega ma äkki üle ei pinguta, Päris valgeks ikka ei taha.


Juuksed kuivatatud.
Vaadake, palun.
Kas teile tunduvad need juuksed parempoolsel pildil, heledad?
Või natukenegi sarnased vasakul pildil lubatud tooniga?


Mulle mitte.

Asi muutus põhimõtteliseks. Järgmiseks ostsin 3 korda kallima värvi.

Kui lõpuks juuksed ära loputasin, sain šoki.
Mu peas oli nüüd maisitõlvik. Või kui vaadata asja positiivselt, siis päike.
Kuivatasin juuksed, surusin mütsi sügavalt pähe ja
tormasin poodi, sest selline ei suutnud ma olla mitte minutitki...

Hea uudis oli nüüd see, et ma ei pidanud enam blondeerima. Nüüd oli eesmärgiks saada tagasi tumedaks. Selles ju lihtsalt ei saa ebaõnnestuda? Või saab?

Tuleb välja, et saab. Minust sai tume pesemata kartul, millesse keegi on täksinud koore sisse kollendavad augud. Mis valemiga õnnestus mul oma olematut karvastikku ebaühtlaselt värviga katta... jääbki arusaamatuks.

Järgmine, auke lappiv värv muutis mind suht samasuguseks nagu olin juuksurist tulles. Ju see on mu saatus...

Mida ma sellest õppisin. Seda, et ma ei õpi mitte kunagi oma vigadest.
Ma olen seda sada korda teinud ja ei õpi- ei tohi ise oma juukseid värvida.

Oli sisukas nädalavahetus.

5 kommentaari :

  1. Ma olen loomulikult tumepruun ja tahtsin ka veidi heledamaks. Ega ma ei uskunud, et poevärvid seda suudaksid, aga ostsin Loreali vahtvärvi (muudmoodi ei oska ma peale kanda) helepruuni tooni ja see täitsa töötas. Jäigi pmst selline nagu sul seal paki peal kõige alumine variant. Mul oli muidugi all täiesti naturaalne juus, mitte värvitud, ehk see hõlbustas asja.

    VastaKustuta
  2. Tegelikult oli kogu jamas süüdi see juuksur, kes valesti värvis. Kogu ülejäänud jama oli suht ennustamatu. Ma olen terve igaviku omi juukseid ise värvinud ja ainult esimest blondeerimist olen juuksuri juures tegemas känud, aga ma pole kunagi järjest mitme erineva värviga värvida julgenud. See on ikka hull eksperiment, mis sa korraldasid, julge tüdruk!

    VastaKustuta
  3. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  4. Veerand sajandi tagune elu õudseim juuksurielamus meenus. Tegin kodus loomkatseid ja proovisin oma tumepruune juukseid lumivalgeks värvida. Kollakaspunast tulemust mütsiga varjates sõitsin suures hädas toonasesse Teenindusmajja. Kui juuksuritoolis mütsi peast võtsin, hakkas kaks järjekorras oodanud tädikest mind vaadates narma. Ja mina, gümnaasiumiplika, puhkesin samas nutma.
    Aga jah, värvitud juuste ülevärvimine on võimalus end üllatada.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!