Lubage vaielda.
Kes meist poleks umbes sada korda kuulnud sellest, kuidas meie isad läksid viieaastaselt karja. Ise sai alustatud kümneaastaselt kolhoosipõllul peete kõblates.
Tänane noor võib tööd hakata kaugelt vaatama alles 13 aastaselt ja päriselt midagi tegema 16 eluaasta paiku. Ehk siis, nad on laisemad ja nõrgemad. Okei, ma tean, et tegelikult on õige sõna "hoitumad", aga see ei muuda mu tõestuse sisu.
Et olla vaimse poole hindamisel erapooletu ja objektiivne, ärgem lähtugem oma kogemustest vaid võtame appi värvika (popp)kultuuriloo, mis kajastab halastamatult ning väga täpselt tegelikkust, kas pole:)
Sadade laulukirjutajate lemmikvanuseks on 17, no ilmselt eelkõige seepärast, et silbitub kenasti ja sobitub teksti, mitte et see vanus kuidagi oluliselt teistsugusem oleks kui ülejäänud teisme-aastad. Mõni sotsiaal-antropoloog võiks sel teemal ilmselt magistritöö teha, piirdugem vaid kolme näitega.
Rodgers ja Hammerstein kujutasid 1959 aastal sõjaeelset aega ning Heliseva muusika laulus "Sixteen going on seventeen" on 17-seks saav tüdruk "puhas süütu ja rikkumata leht, kes vajab kindlasti vanema noormehe abi, et aru saada mis on õige ja vale ning karidest eemale hoida".
Kümme aastat hiljem The Beatles laulus " I saw her standing there" juletakse 17-aastasel neiul käest juba kinni hoida ning veeta terve öö lähestikku koos ja tantsides.
Ja 2007 lajatab Terminaator Carmenis tegeliku tõega "hängib pubides, klubides. Pidu käib taevani, klaasis on viski ja voodist on läbi käinud nii mõnigi mees...."
Ehk siis, hoopis vaimne areng on see, mis teeb suurte hüpetega meile silmad ette. Samal ajal füüsiline järjest kängub....:)
M.O:T:T:
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!