Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 12. aprill 2010

Rimi lihasõjast

Tegelikult olen ma sel teemal juba kirjutanud.
Aga ajaloo huvides siis paar rida veel.
Sel lool on mitu tasandit (nagu ikka). Üks neist kommunikatsiooniämber, mida selle ala gurud on juba risti-põiki lahanud. Iseenesest olen ma hämmingus. Mäletate "piimasõja" sõnnikuhunnikut, mille kett R elegantselt konkurendi hoovi mängis...Et peaks ju oskama küll:)
Teine- põhjus. Miks see asi tegelikult toimub. Ma ausalt öeldes tahaksin Rimi kommentaaride asemel lugeda Rakvere või Atria kommentaare. Kas nn sotsiaalne surve aitas hinnaläbirääkimistele kaasa, või on nad endiselt nurgas.

Tegelikult pole selles ju midagi ebatavalist. Igal aastal, lepingute sõlmimise aegu, pole X kaubandusketis mõnda aega müügil Pauligi, Rakvere, Unileveri... tooteid. Coca on vast ainus, kellega mängida ei juleta. Me lihtsalt ei märka seda. Kurvastame-pahandame kui lemmikbrändi müügil pole. Aga seejärel kehitame õlgu ning läheme kas teise poodi või ostame alternatiivtoote.
See, kuidas jaeketid dikteerivad meie valikuid on tegelikult igapäevane ja järjest süvenev.

Samas peaks vist ütlema õnneks. Õnneks pole me veel niikaugel a la Walmart, kes loeb ka ajakirja sisu enne avaldamist üle. Õnneks pole meie olukord selline nagu Leedus või Põhjamaades. Kaja kirjutab, kuidas Soomes asi käib, jättes kõrvale pisikese nüansi- see on just nimelt Soomest vaadatuna. Mida arvas asjast Arla, ja mida mõtlevad näiteks täna kõik Eesti tootjad, kes oma tooteid Soome kettidesse sisse ei saa... Igal asjal mitu külge, eks.

Meil kontrollivad 2 ketti poolt jaeturust. Aga neile lisaks on veel 3 suurt, tugevat ja arenevat. Meie tootjatel-müüjatel-vahendajatel on veel võimalus.  Ma tean mitut, kes on  loobunud müümast oma kaupa ketis R, sest makstavad kulud (sortimendi haldustasud, boonused, turundustasud jne jne jne ) ületavad saadava tulu. Ning täna veel (õnneks) pole see traagika. Müüvad lihtsalt mujal.

Teine, mis mind mõtlema paneb on kogu selle "skandaali" näilisus. Protestivad ministrid, ajakirjanikud, sotsiaalmeedia... ja siis lähete te poodi ja ostate südamerahus näiteks Poola liha edasi. Ma tean seda, sest seda näitab müügistatistika, turuuuringud. (Meenutagem aktsiooni Eesti Piim. Olgu muld talle kerge).
Kas see, et me protestime annab meile mingikl viisil lunastuse või on seekord inimestel tõepoolest tõsi taga? Elame näeme...

Samal teemal veel siin ja siin

1 kommentaar :

  1. Eile oli sellest Valio-kaasusest pikem saade Yles. Eks selgus, et sealgi on "soomlastele tööd andva" Valio maasikakissellis Poola päritolu, ilmselt ka poolakate kätega korjatud maasikad. Samas sellesama Arla Ingmani piim tuleb tegelikult Soomest, aga hirmsa rootsi nimega saab palju vahtu üles lüüa. Ja sealgi ütles ju Vanhanen sõna sekka, nõudlikult pärides, miks tema kodupoest head kodumaist Valio-piima ei saa, kuigi nagu selgus, oli Valio seal ketis ainult üheks aastaks jala ukse vahele saanud, hinda nii alla lüües, et Arlal polnud võimalust. Tehniliselt võttes on nüüd siis Valiol oskuslik PR, sisuliselt...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!