Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 3. september 2009

Las jääda ükski puu alles...

Kuidas küll sellised mõtted tekivad ja miks?
Peatoimetaja tormab kabinetti ja ahastab: " Meie ostujuht tellis kogemata topeltkoguse punast paberit, mis oleks vaja kiiresti ära kasutada, sest muidu ähvardavad meid koledad trahvid! Me peame ruttu ühe ajalehe juurde tegema!!"
Või.
Peatoimetaja tormab kabinetti: "Minu sõber otsepostitusfirmast on pankrotti minemas. Teeme talle kiiresti ühe ajalehe, mida ta saaks postitada!!..."
Või
Heliseb telefon. Helistab peatoimetaja sõber firmaomanik. "Kuule, mul on kõvasti raha üle, aga majanduskriisi tingimustes ei taha reklaamida. Äkki konkurendid näevad. Tee mulle selline ajaleht, kus on palju reklaame koos, nii et minu oma silma ei paistaks"...

12 lehte A3 formaadis. Sellest 1 leht teksti, 1 leht fotosid ning ülejäänud reklaam. Miks küll antakse välja Äripäeva Kaubanduse ja Media Planeti taolisis üllitisi?
Kivi muidugi ka reklaamiostjate kapsaaeda, kes on valmis ostma pinda "sedeliuudistes". Töötab hästi see reklaam, või?

1 kommentaar :

  1. Olen märganud, et reklaampahna on jälle postkasti rohkem hakanud tekkima. Elu on taas tõusuteel või mis? Lootsin, et see otsepostituste-vaba aeg kauem kestab. Peab vist ikka selle "ei taha reklaami" sildi oma postkastile panema.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!