Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 25. mai 2009

Storming, forming ja norming...

Sain hiljuti oma postkasti kutse juhtimis-ja motivatsioonikoolitusele.
Ausalt öeldes olin ma isegi üllatunud, milliseid reaktsioone see minus tekitas. Kas tõesti on võimalik küllastuda õppimisest.
Tegelikult, olen ma juba aasta töötanud firmas, kus EI koolitata (ma pole muidugi küsinud), aga see negatiivne eelhoiak on endiselt tugevalt sees.
Kõik need Joharid, Maslowd, swotid, smardid, aidad... neid on saanud minu jaoks liiga palju.
Tõde on see, et ma pole tükil ajal käinud seminaril-konverentsil-koolitusel, kus ma oleksin kuulnud midagi täiesti uut, revolutsioonilist- või siis praktilist. Midagi, mida saaksin homme hommikul oma töös kasutada. Näiteks.
Pole vist möödunud seminari, kus poleks räägitud Web 2-st. See on ka üks põhjuseid, miks ma seda blogi alustasin. Mind tõepoolest huvitab.
Ok- Usas- arusaadav. Aga Eestis??? Ilmselt on mul vilets kujutlusvõime, aga ma tõesti ei suuda ette kujutada inimest, kes lambist oma vabal ajal erinevate firmade kodulehtedel surfab ning nende ettevõtete foorumeid/blogisid jms loeb. Milleks?
Ok- kui firma turundusjuht on oma loomult kirjutaja-tüüpi, ja tal pole mitte midagi muud tarka oma tööpäevaga teha- no las siis olla see leht. Aga hoida selleks spetsiaalselt inimest tööl, et paar-kolm tuhat inimest sinu firma kohta midagi loeksid. Ma ei tea.
Nõus, kui asi on ühe osana PR tegevusest, ehk siis suvaliste loetumate blogide sisus mainib kirjutaja "kogemata"sinu firmat. Aga muidu. Ma ei tea.

Või siis brandimanuaalid. Olen agentuuri survel ikka päris mitu kinni maksnud. Ja sinnapaika on nad jäänud. Esiteks- elu muutub nii kiiresti- tuleb uus omanik, ülemus ja kogu korporatiivne identiteet vaadatakse taaskord üle.

Sihtgruppide segmentimine on teine "tore" teema. Ma hoian ennast füüsiliselt tagasi iga kord, kui alustan koostööd mõne uue projektijuhiga, kes seda siiralt küsib. Sest koolis ju õpetati.
Mu eelmises äris oli vajalik, et vähemalt 3000 inimest käisid IGA päev igas meie poes. Tänases äris on vaja, et iga toodet ostetakse kuus vähemalt 75 000 tk. Kui me nüüd teeme arvutuse näppudel, siis saame tulemuseks, et Eestis pole sellist demograafilist- ja/või huvigruppi mis vähemalt neid ärisid suudaksid elus hoida.

Töökoha vahetus oli õige otsus. Jättes hetkel kõrvale kõik muud aspektid, siis tunnen ma täielikku vabanemist- pole Power Point slaide, pole team buildinguid ja workshoppe- kas ma hakkan kunagi sellest puudust tundma?

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!