Ja no muidugi, pidin ma taas pettuma. Minu jaoks sobivat tööd polegi olemas... Kõige lähemal olen ma / (ja väidetavalt võiks mulle sobida) kirjanikele, veterinaaridele, teadlastele, kohtunikele-advokaatidele (mis on küll väga vale). Kõigeks hilja. Ja/või nõuavad omadusi- andeid, mida mul lihtsalt olemaski pole.
Tõsi. Ühe valikuna oli kirjas kõrgkooliõppejõud. NB! mitte laste õpetaja.
Aga mitte ühtegi teist mu praegustest ametitest polnud isegi mainitud.
midagi on neis küsimustes valesti või on mu enesepilt täiesti vale. Sest see muster- soovitused vs mu enese valikud on kutsesobivustestist -testi alati olnud kõvasti nihkes.
Viimasel koolitusel, kus ma käisin, tehti meile nn mini-Belbinit. Et metoodikat ja loogikat tutvustada. Me olime selleks hetkeks koos olnud ca 12 tundi, varasemalt ei tundnud. Ja pilt mina vs teised minust tuli väga adekvaatne.
Või on kõik see, mida ma olen ca 30 aastat teinud üks äraõpitud käitumismudel? Olen mingil hetkel teinud täiesti vale valiku? Ja maha maganud oma õnne?