2022 Kiri Jõuluvanale

Kallis jõuluvana.

Saadan selle kirja natuke hiljem, kui Sul peaks suur kiire juba möödas olema. 

Ma ei saa öelda, et kirjutan Sulle esimest korda.(Või Näärivana ei loe? Siis kirjutan. ) Ja ma ei kirjuta samuti üle pika aja esimest korda- vastupidi, sel aastal olen kirjutanud ikka väga mitu korda. Ma arvan, et kiri armsale Cranberryle oli üks kõige raskemaid asju sel aastal (teisel kohal oli relvaga roomamine, nii et pea pole näha). Nii pikka teksti pole paberile ja pastakaga vist aasta(kümne)id kirjutanud... käsi oli täiesti krampis, aga veel suuremaks väljakutseks sai postkasti leidmine.. aga lahe kogemus oli :) Tänan!

Lisaks keirjutasin ma sel aastal päris mitmele ametkonnale. Ilmselt olen jõudnud sellesse ikka. Khm. Sina, vanema taadina ju mõistad mind, eks. ( kus viga näed laita jne)

Me oleme, muuseas, varem kohtunud. Sa kohtud ilmselt miljonitega- tea, kas Sa ikka mäletad. Me käisime tükk aastaid tagasi Sul külas. See pisike tüdruk, kes jättis sulle tookord oma luti, on tänaseks suur. Ja täiskasvanud.

Igatahes. Inga Lunge soovitas raadios, et me kõik peaksime veel uskuma Jõuluvanadesse ning talle kirjutama. Ma siis proovin.

Mulle tegelikult meeldib eestlaste komme, et millegi saamiseks, tuleb natuke pingutada. Et Jõuluvana tooks kinke, peab olema hea laps. Enne töö, siis lõbu. Näe vaeva, siis tuleb armastus. Kuidas sina külale, nii küla sulle. Kuidas töö, nõnda palk....See on aus kaup. Sa tead, mis on oodata ning mida oled väärt. No ilmselgelt mina hea laps polnud..:)

Targad

Kass jalutas ja pikutas klaviatuuril ning ühtäkki hakkas meeldiv naisehääl mulle selges eesti keeles ette lugema ekraanil lahtiolevat meili.
Kass ei nõustu enam tehtut kordama ja ma ei suuda iseseisvalt välja nuputada mis funktsioon see oli ja kuidas see tööle läks.

Põrnitsesin Vikerraadio aastavahetuslaulude top 100, suutsin sealt positiivselt märkida vaid 5 ning tänasin õnne, et raadios on muusikatoimetajad. Kui tulekski vaid kuulajate valik, siis oleks see  retrofm? starfm? mis pole ju ka paha. Aga mul endal on  pisut teistsugune arusaam. Ma isiklikult aastavahetusel suvelugusid ja 80-date poppi ei kuulaks.

Mu selle aasta kõige loetum ja kommenteeritum postitus rääkis haridusest. Täna oli LPs artikkel, kuidas Reaalkool sunnib lapsi õppima ja pingutama. Muidu oleks võinud olla nagu on, aga konteksti andis see, et ajakirjanik oli võtnud lisakommentaari psühholoogilt, kes nõustus, et pingutamine võib kaasa tuua psüühikahäireid. Ju toobki. Aga miks tänapäeva lapsed nii vähe jaksavad? Selle küsimusele ma vastust pole saanud.

Head pühadeaega ja ärge siis üle pingutage ! :)

2022 raamatud

Oi, kui närb lugemisaasta oli. Poole vähem, kui eelmisel aastal. Ja õigustuseks polegi midagi öelda. Lihtsalt nii oli.
Keskmine hinne oli 3,7 ja vaid 7 loetust olid eestikeelsed. 

Piisavalt mõtlemisainet, et teha ka postitus, pakkusid Piper Kerman "Orange is The New Black"
ja Waal "Different"., mis rääkis ahvidest ning sellest, kas ja kuidas me saame nende käitumismustreid üle kanda inimestele. "Different" oli ka üks raamatutest, mis vääris 5 punkti.

Kui ma vaatan loetut, siis mis meeles on ja mida ma soovitaksin.
Loomulikult on meeles viimased- 
Mytting- The 16 Trees of The Somme" Mingil põhjusel oli mul tunne, et ma olen seda varem lugenud, aga pole. Ju siis midagi varasemalt loetust oli ka selles raamatus.
Flecheri Poiss ja tema koer maailma lõpus. See raamat oleks saanud 5 punkti, kui toimetajad oleks maha tõmmanud laused ,,, ja siis ma veel ei teadnud, et tunni pärast..." Milleks sellised tulevikuvihjed??? Muidu, kuigi nunnu ja natuke naiivne, tõeline page-turner . Põnev ja lõpus oli hea pööre ka.

Huvitava kolmiku- unest ja leinast, moodustasid järjest juhuslikult loetud raamatud, mis kokku moodustasid kummalise terviku- Bohjalian " Uneskõndija", Stewart " The Goodbye Storm" ja Erskine " Sleeperś Castle". Kõik moel või teisel rääkimas nn unes kõndimisest või unes liikumisest teise aega, teise kohta. Kuidas tõelisus ja uni võivad minna segamini.

Lumine laul

 Hei, ega sul pole juhuslikult Kikerpuu " Laulge kaasa" laulikut? Kas saaksid mulle, palun, sealt öelda "Lumise laulu" duurid? Ma ei saa kolmandaid ridasid paika. Septakord?

Tänutäheks soovitan väga head vanakooli piparkoogitaigent ( kõige lõpus Priidu vanaema oma). Jäävad mõnusalt krõbedad ja mitte väga magusad.
Pane tähele, et retseptis pole ingverit!

Sportimine on keeruline vol 100

Sama kindlalt, kui talv tuleb KOVile ootamatult ning Riikoja pole valitsusega rahul, sama kindlalt kirjutan (või vähemalt mõtlen kirjutada) teemal, kui keeruliseks on tänapäeval muudetud sportimine.

Vaatasin just, et esimene sama pealkirjaga ilmus blogis 2014.

Ma olen täiesti nõus, et hea varustus muudab liigutamise lihtsamaks. Mu õde on isegi resoluutsem, kui mu mees. tema pakub, et lausa 2/3 powerist tuleb õigest määrdest.

Aga nagu näha, siis ma ikkagi ei jaksa ei suuda ei viitsi. 
teie, kes te ei ela Tallinnas, ja kellel pole autot. Kas te nagu päriselt ka. Võtate suusad sülle ja viite need- kuhu? Sõidategi bussiga sinna kuhugi, kus profid teevad teie suuskadega midagi ning te teate vastust, kas eelistate klassikat või vabastiili.

Olles esimese selleaastase mõttevahetuse. Võiks ikkagi minna poodi ja osta suusamääret. Ma võin sulle tuua- kumba sul vaja on kas libisemist või pidamist? Ma ei tea? Kumba stiili sa sõidad? seda, milline rada parasjagu on...

Lõin käega ja läksin õue.

Mu suusatamiskiirus on umbes 3 km/tunnis. Ja see kolm on ka umbes mu piir, kaua ma üldse jaksan. Kõigepealt kulub veerandtund, et klambrid kinnitada. Siis selgub, et nina on tatine. Pühin nina. Suusatan. Esimesel ringil korjan rajalt ära oksi ja prahti Nina läheb tatiseks. peatun. Sõidan edasi ja märkan, et kui rada natuke õgvendada, saaks mäest alla sõita. Algab kõige meeldivam osa- uue raja tegemine...
Hakkab palav. Peatun ja kisun lukke lahti. Suusatan. Selgub, et ring polegi ring vaid ruut ja iga külje otsas tuleb end uuesti rajale sättida. Silmad jooksevad tuulest vett. peatun. Jne jne jne.

Ma tahaks küll, et peaks vähem pingutama. Et suusad libiseksid ise ja 3 asemel suudaks ma siis nt 12. Kas tõesti on vaja selle kahe nädala pärast, mil Eestis üleüldse lund on, kulutada ressursse et minna kuhugi, kus keegi teeb suuskadega midagi.   
Ma tahaks minna veebilehele ja vajutada klikk, klikk ning määre saabub koju. Ma tegingi seda ja panin lehe uuesti kinni, sest valik oli liiga suur... ma ei osanud valida.

Ja nii ta läheb.

Eks ma järgmisel aastal küsin jälle.

Miks sportimine peab olema nii keeruline...

Kirjanditeemad

Kuna järjest loen, et inimesed ei leia teemasid, millel kirjutada, siis palun. Koogi kõrvale räägitud teemad, millele oleks vaja vastuseid.

Miks meeste poolt disainitud meestele mõeldud haridussüsteem ei sobi ( väidetavalt) kaasaegsetele meestele/poistele?

Miks sõltumata/sõltudes sellest ( ja ka muu maailma vt islamiriigid), muudab haridussüsteem naised liberaalsemaks ja mehed pigem konservatiivsemateks?

Miks on kadunud " naised- lapsed enne"? ( viide ühele saatele, kus ema ja vanaema rääkisid, et liitusid kaitseliiduga, et kaista oma poegi/lapselapsi. Poisid olid 20 + ja naiste plaan oli, et lapsed saavad siis rahulikult põgeneda, nemad astuvad vaenlasele vastu)

Maailmamurede edetabel

Kui midagi muud, siis blogilugejad on õpetanud mulle kolme sõna õigekirja. Privilegeeritud. Rüüs. Puänt. Esimesega nõustun, aga kahe viimase suhtes jään endiselt eriarvamusele. Õigekiri ei anna edasi sõnade püänt ja rüüz tegelikku jõudu. Jääb minu versioon.

Neljapäeval pidin tööl võõrustama tähtsaid külalisi. Reedel mõjuma koosolekul väga enesekindla ja veenvana. Pühapäeval käsime Nurri pannkoogibuffeel realiseerimas mu kinkekaarti. Eile oli ansambliproov ja osalesin ühel uuringul. Homme on inventuur. Neljapäeval tähtis üritus ja esinemine. Reedel firma jõulupidu.
Ja nominent nr.1 Millal ma juukseid pesen???  Mu inseneridiplom on selle algoritmi väljamõtlemisel täiesti kasutu. Viimati lasin juuksed tsipa liiga lühikeseks lõigata- kinni pannes ei jää hästi. Teine päev on teine päev. Niisiis. Ma pean see nädal pesema juukseid ( kõik maailma vandesõnad) iga päev. No kes korraldab sellist elu. Neil hetkedel kadestan ma moslemitüdrukuid.

Nominent nr.2.  Mida selga panna??? Tähtsa ürituse raames saadeti meile pikkpikk lugu sellest, mis on sobilik ja mitte. Lugesin ja olen täiesti nõutu. Ilmselt ma mõtlen üle, aga esimene kord ja tahaks olla siis ju püüdlik ja teha õigesti. Kõik mu peokleidid tunduvad liiga sädelevad või paljastavad. Kaevusin kapisügavustesse ja leidsin ühe vana kontorikleidi, mis tundus piisavalt siivas. Sikutasin selga. 
Mu kaalul pole olnud patareisid mingi aasta. Nagu Prantslannade raamatus öeldi- polegi vaja iga päev kaaluda. Su seelikuvöö näitab halastamatult, kui piir on ületatud. Piir on ületatud. Lukk läks kinni aga hingata ei saa. 
Aga põhimõtteliselt ei osta uut kleiti. Ma kannatan need kaks tundi ära. Eksju.

See ei ole nostalgia

 

Aga ma tahaks olla Intsikurmu metsas. Ma olen alla 9, sest pärast seda me kolisime ära. Ma sumpan suuskadega lumes ja seal on põder...ma vaatan teda ja ei julge hingata...Tema vaatab mind. Pöörab rahulikult minekule. 

Ja siis on suvi.Ma kõnnin raja lõppu. Keeran vasakule, mäest alla, oja äärde Seal on kõrge rohi. Kullerkupud. ämblikuvõrk sätendab taimedel.  Ritsikad. Päike.

Ma söön tädi Eili biskviiti moosiga.Seda tehakse teisiti kui mu mulgi sugulaste juures. See on nagu plaadikook. Moosiga. Ma olen ühes suvenajas. Siin palju vanu Pioneere. Ma loen Toomas Linnupoega.. ja siis palub Tädi Eili, et ma tooksin lehmad karjamaalt. Ma sikutan, aga lehmad ei liigu paigast. Nad  ammuvad ja tahavad koju  aga ei usalda mind. Ma olen väike tüdruk ja ei oska midagi teha. Üritan neid veenda, aga see ei õnnestu....

Ja siis ma lähen kooli. Roland liitub viiekorruseliste juures. Me möödume majast. Kus elas Asta. Asta ansambel laulis laulu Lehesadu....... Ta suri rinnavähki. Temast jäid maha kaksikud. 9 aastased. Või olid nad veel nooremad....

Ja siis me vaatame aknast välja. Üritus on lõppenud. Jaaniuss. Ütleb mu vanaema. Need on autod, mis liiguvad Intsikurmust koju.

koju...

Või kuidas me vanaemaga kõndisime mööda tolmust kruusateed, sinna kuhu jalad viivad... Ta oli mõni aasta vanem kui mina praegu. Aga tundus mega vana .

See pole nostalgia. See on vein.

Naised vanglas

Oluline: Ma ei tea mitte midagi, ja ausalt öeldes ei tahagi teada, ei Eesti, Ameerika, ega ka Hispaania vanglasüsteemist. Ma elan niivõrd privilegeeritud elu, et ei tea kedagi, kel on mingigi side narkootikumidega, vanglatega. Samuti on mul väga raske uskuda, et Eestis on aastal 2022 lapsi, kelle ainsateks sunnitud karjäärivalikuteks on narko ja/või prostitutsioon.
Kõik üldistused ning järeldused põhinevad meedial. Ja mu postitus sisaldab spoilereid.
Raamatust välja toodud numbrid on seisuga 2010.

Tänaseks olen ära vaadanud kaks seriaali: Vis a Vis (Locked up)TV Series  Hispaania 2015–2019 ja Orange Is the New Black ( Netflix, TV Series 2013–2019)
Internet väidab, et need seriaalid pole omavahel seotud, Hispaania oma ei põhine päriselul. Aga sünopsis on mõlemal sama. Ilus blond haritud, heast perest pärit tüdruk satub vanglasse. ( ja mõlemas filmis peetakse vanglates kanu :))

Orange põhineb päriselul ning kuna ma tundsin seriaali-Piperiga hingesugulust, siis lugesin ka raamatu läbi. 

Nii nagu Atwoodi " Teenijanna looga", on Netflix ka selle raamatuga väga loominguliselt ümber käinud. Filmis on, erinevalt raamatust, palju lesbiseksi, vägivalda ja mõni hooaeg kiskus lausa komöödiaseriaaliks, kus huumor ületas sarja tegelikult traagilise teema. 
Raamat on pigem Jutustus Tõelisest Inimesest. Piper on- st näeb ennast, kuna tegemist on autobiograafiaga, tubli tüdruk. kes kakleb spinati ja brokoli nimel, õpib möödaminnes elektrikuks ja ehitajaks ning saab kõikidega väga hästi läbi. Kõik ebameeldivused on kirjas vihjamisi. Raamatu järelsõnas ta selgitab, et see on meelega tehtud valik.  

Mõlemas seriaalis saab tublist valgest tüdrukust vajadusel ka maffiapealik, diiler ja negatiivne liider. Seriaali Piper ja Macarena muutuvad. Kaklevad. Kehtestavad.

Filmid on kaasaegselt poliitkorrektsed. Suurem osa valgeid on idioodid. Latiinod ja mustanahalised õilsad, tugevad isiksused, kes on üldjuhul sattunud vangi tänu oludele. Mustanahalised on filmis ka väga vaimukad ja nutikad. Visa Vis ühes osas on mängus ka asiaadid, kes loomulikult on visad ja väga targad. Aga, ega ma ei  tea. Võimalik, et ka see liigitus ongi juba stereotüüp.

Raamatust sain vastuse Orange filmis segaseks jäänud koera-küsimusele. Nimelt oli Ameerika vanglates programm, kus kinnipeetud treenisid koeri.

Minu Spotify 2022

Nii nagu Klari ja Maarja.. ma jumaldan samuti seda kokkuvõtet. Ja taas mul on nii hea meel, et see tehakse enne jõuluperioodi algust. Sest, oh häbi, kui mu top oleks ainult jõululaulud..:)

Selle aasta märksõnad, mis topist vastu vaatavad, on Ukraina- ma olen kuulanud erakordselt palju Ukraina muusikat. Loodetavasti on sellest ( autoritasude näol) ka kasu olnud.  Ema 75 aasta juubel on esitajate toppi toonud nt Kukerpillid. Ma avastasin ägeda plaadi, kus Kukerpillide hitte esitatakse originaalis ja/või inglise keeles. Kes oleks võinud arvata, et ma kuulan kunagi vabatahtlikult kantrit :)
Mõju on avaldanud ka see, et ma vahepeal viitsisin iga päev tantsida- nee lood on kõrgetel kohtadel. Ja võrreldes eelmise aastaga polnud ilmselt piisavalt soe suvi. Sel aastal suvelaulud väga kõrgele ei jõudnud. Vihmalaulud küll...

Üllatus- mu lemmikartist on endiselt Sia, kelle ma pühendasin oma elust 743 minutit. Olge lahked.

Minu playlistis on olnud 559 artisti ja 967 laulu 82 erinevas zanris :)  ( eeelmisel aastal u 600 laulu ca 50s-s zanris) Spotify arvates tähendab, et minu puhul on tegemist nomaadiga.( mida iganes see ei tähendaks :))

Maarja ületab mu muusikakuulamise ligi 3kordselt, vaid 21 368 minutit  veetsin ma muusikat kuulates.

Selle aasta nn avastused olid Odd Nordstoga ja Indila

Aga muidu on mul konservatiivne maitse. Paljud laulud aastast aastsse korduvad korduvad.. aga kuna neid on listis nii palju, siisära ka ei tüdine, Lisaks Eesti popile kuulan ma rohkem Dance Popi, Mellow Goldi ja klassikat. Või vähemalt arvab nii Spotify.

 

  

Ärge küsige, miks.

Mu kolleeg rääkis, et peale laste kodust väljakolimist ta enam tööpäeva õhtutel süüa ei tee. Mul on siiamaani sees, et ma pean vähemalt kord päevas tegema sooja sööki. Isegi kui ma olen üksi kodus. Ma olen varemgi sellest kirjutanud, aga üksinda elades ma sureks ilmselt nälga või läheks hiiglapaksuks.. 
No näiteks üks päev, mees oli komandeeringus. Kõht läks tühjaks. Panin vett ja tatrahelbeid mikrosse. Jäi väheks. Siis tegin tomatileiva. Ilma võita, sest või oli ju külmikus ja kõva. Siis tundus, et valku ju ei saanudki. Sõin ühe jäätise. Õhtuks sõin viinamarju. Ja siis ütles minu sisemine ema- vaja on sooja toitu. Keetsin spagette. Juustu polnud. Spagette sai natuke vähe. Sõin veel natuke viinamarju. Ja paar mandariini. Lõpuks võtsin sprotid tomatkastmes ja sõin need ka ära. #tervisliktoitumine #käigeMuSõnadeJärgi

Nkks on tulemas üks üritus ja sellega seoses uuriti, kas on lauljaid. Et esineks. Meid tuli kokku mingi 20. Täpselt üheks korraks. Nüüd on igas proovis olnud mingi valim. Mina ja Kersti oleme korduvad, teised pidevalt muutuvad. Arumaeisaa, kui raske on öelda konkreetne ei. Võiet, ma olen haige. Või et, ma täna olen tööl vmt. 
Aga mitte sellest ei tahtnud. 2022 kokkuvõttes pean sellest rohkem kirjutama, aga tundub et aasta märksõna on- "mida õpid noores eas, ja kui sa seda pidevalt ei harjuta, siis see ei seisagi sul peas"..
Selgus, et sellest, et oled 30 aastat tagasi pidevalt laulnud ja pilli mänginud polegi kasu. Mul on tunnise proovi lõpuks hääl ära. Ja õhku pole. Õudne. 
Füsioteraapias selgus, et sellest, et ma 30 aastat tagasi käisin 5 korda nädalas trennis pole taas midagi kasu. Ma ei suuda neid harjutusi teha. Õudne.
Õudne on illusioonide purunemine. Arvad, et oled milleski käpp ja siis selgub, et .. ei olegi. 

Inimesed. Mitte rahvas.

See on kummaline, kuidas mingid teemad on õhus. Ja tulevad siis koos, mitmekaupa.

Meil käisid töö juures lapsed, klass, meie tegemistega tutvumas. Neljandikud. Nende hulgas oli üks ukainlane. Pisike, kleenuke prillidega Alissa. Ma olin üleni nagu. Luba, ma kaitsen sind.
Terve selle ürituse hoidis omaette. Täitis kõik korraldused, seega vene keelt ikkagi mõistis. Aga ei lausunud ühtegi sõna, ei vastanud ühelegi küsimusele. Kõikidele ettepanekutele raputas pead. Klassikaaslased vene keelt ei osanud. Kui õpetaja palus paarides midagi teha, siis Alissa jäi viimaseks valikuks. Sest ta ei suhelnud. Sest nad ei osanud omavahel suhelda.   

Hiljem küsisin kolleegidelt. Neil on kõikidel laste klassis mõned ukrainlased. Aga lapsed on erinevad. Üks poiss, rääkis Kai, on keelebarjäärist hoolimata leidnud sõpru ja tegutseb aktiivselt. Kolm tüdrukut, seevastu, hoiavad omaette. Inglise keelt oskavad nad vähem, kui meie samaealised.

Ma arvan endiselt, et nende vene kooli panek on väga väga halb mõte. Aga eesti kooli osas pani see kogemus mind meelt muutma. Kui me kolime välismaale, siis üldjuhul on see kogu perekonna tahe. Minna. Elada mujal. Jääda sinna ja olla kogukonna liige. Ongi lastel raske, aga neil on motivatsioon õppida keelt, saada sõpru.
Ukrainlastel pole. Nad ei tahtnud tulla. Nad tahavad tagasi. Nad usuvad, et lähevad tagasi. Neil on säilinud lootus. 
Ehk peaks nad panema ikkagi kokku, ühte klassi. Õpetama eesti keelt ja ülejäänud aja lasta neil õppida ukraina kooliprogrammi. Kui jäävad, on keel selge, saavad siin edasi liikuda. Kui ei jää. On Ukraina haridus ja üks väärtuslik oskus-  unikaalne keel, juures. Huvitav, kuidas see teistes riikides on lahendatud?

Tõotus #aastanaiskodukaitses

Ma andsin eile tõotuse. 

Selline elu on olnud, et ega ma väga palju kusagil midagi tõotanud pole. Ma olen kuulunud kolme organisatsiooni-  olnud oktoobrilaps ja pioneer ja komnoor. Aga neist kolmest mäletan vaid keskmise tõotust. Esimene ja kolmas läksid kuidagi möödaminnes ja jooksvalt. Kindlasti võis olla mingi tseremoonia, aga kahjuks ilmselt siis mitte piisavalt pidulik, et seda mäletada. Pioneeritõotus on siiani peas.
(ma meelega ei guugeldanud, vaid kirjutan peast. Kes tahab, võib vigu parandada ( ja kui hea harjutus suurte ja väikeste algustähtede harjutamiseks :) :))

Mina,.., astudes  Vladimir Ilits Lenini nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni liikmeks tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees. Palavalt armastada oma kodumaad. Elada, õppida, töötada ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik partei. Täita alati Nõukogude Liidu  pioneeride seadusi .Alati valmis!

Allolev pilt ei ole meie klassi pioneeriksastumisest, vaid natuke hiljem tehtud, kui astusime RSK liikmeteks, Lihtsalt sobib hästi konteksti. Ning ajaleht Säde tegi sellest loo :) 

Huvitav, kui kaua peaks ühte tõotust pidama. Kas ka nüüd, kui ma enam liige ole, peaksin käituma endiselt Lenini õpetuste järgi? Kaitsma nõrgemaid. Olema hoolitsev, tark ja hea. Võtma lapsi sülle ning silitama hellalt pead? Või tühistab järgmine etapp eelmise?

Ja nüüd siis naiskodukaitse. Ma olen olnud liige umbes pool aastat.  Oma toonastest kõhklustest  kirjutasin siin.  Päris ausalt, väga palju on siiani segane. Enda jaoks olen praegu sõnastanud, et naiskodukaitse on (rahu ajal) nagu klubi, millel on kaks nn haru.
Esimene, üritused- alates kontserdipiletitest kuni ellujäämislaagriteni. Teiseks õppimine. Alates eneseväljenduskursustest kuni lasketreeninguteni. 

Esmaabi memo #aastanaiskodukaitses

• 
  taga enda ohutus 
• kõneta
• raputa
• valu
• kas hingab (kontrolli mõne aja pärast uuesti)
• ava hingamisteed
• kui EI 
• 112
• suur verejooks sulgeda
• kas on AED kusagil. Karju appi, et oleks rohkem abilisi
• 30 massaaz+ 2SS ( tuljak)
• LAPSED 5 SS, seejärel 15+2
• kui JAH
• PRILLID!
• kui on tn seljavigastus. ei liiguta, hingamisteed vabad
• suur verejooks kiiresti sulgeda
• hingab korinal
• külili /valib ise mugava asendi/ õhku (atakid, allergia- st põletikule jahe)
• soe alla ja peale 
• ainus ravim, mida sina tohid anda on Epi.
• hingab normaalselt
• tõsta paariks sekundiks jalad kõrgemale- kui lihtsalt minestus, siis toibub kohe
• hingamisteed- külili v valib ise
• soe alla ja peale
• 112

• võõral ei pea SS tegema, siis ainult massaaz, kuni keegi üle võtab või hakkab hingama
• lastel kahe sõrmega või pöidlaga. Kindlasti alustada SS
• ei PUHU, vaid hinga
• joon nibust nibuni

suur verejooks

• rõhkside sobib alati (va muidugi lahtine luumurd, jm terve mõistus)
• haava kohal hakka tegema keerde. fiks paremini ja on ka paksem
• jänkukõrvad- üks side pealaele rippuma, teisega paar tiiru ümber pea, seejärel ümber kõrvade
• veritsev koht võimalusel kõrgemal 
• sokiasend, soe alla ja peale, rahustamine. Veritsevat kohta võib jahutada

diabeetikud. Enne kui midagi manustad, kontrolli. Seisund ei teki järsku. Kui ei tea, taga ainult hingamisteed + 112. Mee määrimine igemetele on ok mõlemal puhul, kuna hüperglük korral ei muuda see enam midagi.

• HÜPOglükeemia- MADAL, nälg, kuiv, tasakaal- anna magusat
• HÜPERglükeemia, KÕRGE, soe, atsetoon, kutsu kiirabi, Taga hingamisteed, 

põletus

• jahuta(vesi)
• geel( kui on. Mitte midagi muud ei tohi kasutada)
• puhas side
• EMO

rästik

• rahu, ei liiguta, lamama
• jahuta, 112

infarkt/valu rinnus + insult

• 0 energiakulu, pikali või mugav asend (isegi rääkida ei tohiks)
• kiiresti 112
• rahusta, insuldi puhul kata soojalt

võõrkeha

• ettepoole kummargil köhida
• 5 lööki abaluude vahele ( max kummargil hoia inimest)
• kui ei aita, ainult siis Heimlich

alajahtumine

• TEADVUSEL 
• võib anda sooja jooki ( mitte alkoholi)
• eemalda märjad riided
• pane müts pähe
• kata KEHA ( eraldades jäsemed) tekkide või termolinaga
• parim soojendus- KEHAsoojus
• liiguta võimalikult vähe, VÄLDI jäsemete kõrgemale tõstmist
• ÄRA hõõru, ega kasuta otsest kuumust

hirmust

Huvitav, miks pannakse parteidele-erakondadele nimesid, mis ei väljenda mitte kuidagi maailmavaadet? Iga kord kui räägitakse nt vabariiklastest-demokraatidest, tekib mul mitmeks minutiks error, et välja mõelda, kummad need head ja kummad pahad olid.
Minu jaoks vabariiklus seostub Prantsusmaaga = Liberté, Égalité, Fraternité = vasakpoolsus.
Demokraatia = Kreeka= seal on pidevalt kommunistid võimul = vasakpoolsed.
Seejärel saan aru, et maailma ühes konservatiivseimas riigis ei saa võimul olla kaks vasakpoolset parteid. 

Mees andis hea nipi. Vabariiklus = respublica, mis liitus Isamaaga = konservatiivsus.

Aga pole vaja minna nii kaugele, siinsamas ja Euroopas. No millist maailmavaadet väljendab ilma konteksti teadmata reformi- või keskerakond, või Uus Ühtsus, Leiboristid, Regioonide Partei, Itaalia Vennad, Viie tähe liikumine jne jne jne jne.
Ma saan aru ja nõustun, et klassikaline parem/vasakpoolsus on minevik. Ma nõustun, et suured peavad olema keskel ja keskel peab püüdma meeldida maksimaalselt kõikidele. Aga  mingi vihje võiks nimi ju ometi anda?

Ma imestan, et endiselt on veel vaatlejaid, kes  söandavad kasutada lubadust- kohe toimub murrang. Läbimurret ei tule. Kardan, et Ukraina reedetakse. Sõjas, mida oleks saanud ennetada. Sõjas, mida oleks saanud kiirelt lõpetada, kui Natol oleks olnud piisavalt julgust. 

On silmi siniseid

Mul on uus hobi..
Ilmselgelt  pöörad tähelepanu sellele, mis on sinu jaoks oluline. Hetkel on selleks rasked silmalaud. Kui ma nüüd oma jalad korda /kontrolli alla saan, siis järgmine projekt on silmad. Esiteks, nägemiskontroll ja vaadata, kas  nägemist korrigeerivat silmaoperatsiooni mulle tehtaks. Prillidest on ikka nii kõrini kui kõrini. Ja teiseks laud. Käisin konsultatsioonil ja sai kinnitust sellele, mida ma kahtlustasin Lõikus teeks paremaks, aga mitte heaks.Sest ma olen, oli vist Mikita liigitus, Uraalide inimene- probleem on laubas, mitte silmades. Kui ma vaatan enda ümber, siis seda on nii nii nii nii paljudel- Anu Säärits , Piret Hartman, Marko Reikop, Rosamund Pike jne jne. Nii et tundub, et tegelikult see vist polegi probleem- pooltel ju on. Laura Prepon on selle lahendanud eriti geniaalselt- prillidega. ülemine raami osa varjab laud ja alumine silmaalused. 

Ühel päeval viskas Fb mulle reklaami face-yogast. Tundus kuidagi loogiline, et kui keha on võimalik trimmida trenniga, miks siis mitte näolihaseid.  Mul klassiõde teeb seda ja ta näeb väga hea välja. Kuigi. Kui järele mõelda, siis ta nägi väga hea välja ka 35 aastat tagasi. Mõnele on antud.

Miski pole nii nagu paistab

Eelmise postituse jätkuks. Naabrid on endiselt kadunud. Lootus jääb.

Ma olen praegu nii õnnelik. Kas teadsite, et arsti juurde määratakse peaaegu loosiga. St sa lähed digiregistratuuri ja kui sul on saateleht, siis sealt pakutakse mis esimesena võimalik. Ja nii sattus üks erakliinik.  Ei tea, oli see era-pärast või oleks ka muidu olnud.
Arst oli vanem proua. Vaatas mu haiguslugu ja imestas. Mis diagnoos? Röntgenit ei tehtudki? Miks sellised naljakad ravimid? Saatis joonelt röntgenisse. Kinnitas oma oletust- et jah, probleem on lülisambas. Soovitas varem väljakirjutatud rohud ära visata, sest need on muuks eesmärgiks. Ja raviks on spetsharjutused füsioterapeudi juures. 
Kuna see on väga tavaline " tõbi", nakkushaigus :), siis lisan veel soovitused. Palju järjest kõndida ei ole hea mõte. Liikuma peab, aga vähehaaval ja jupi kaupa. Asfaldit (pikemal kõndimisel) vältida. Ujumine on hea, raskuste tõstmisega tuleb olla üliettevaatlik. 
Olen lootusrikas. Kui midagi muud. Siis suhtumine, süvenemine, lõi pahviks.

Aga muidu tundub, et aasta 2022 märksõnaks on- mitte miski pole nii, nagu algselt tundus, illusioonide purunemine. Alates maailmas toimuvast, eks. Isiklik elu. Ja kui järele mõelda, siis ka bloginduses.
Kõik on juhtunud sellel aastal. Blogija, keda pidasin kaasaegseks naiseks, avaldas, et naised väärivad vähemat, sest nad on naised. Teine, keda pidasin harituks ja intelligentseks ( ja ta ongi)läks kaasa uhhuuga. Kolmas, keda arvasin liberaaliks,  usaldas kasumile orienteeritud oligarhi ning poliitikuid, kahtluse alla pannes süvariiki. Kui mul oli mõte, et võiks lõpuks ikka blogikokkutulekule tulla, siis nüüd ei saagi. Neljas, kelle muusikamaitse on hindamatu, väitis, et afgaanidel on õigus. Laul ja tants on saatanast .. Mis ma seal kokkutulekul siis üldse teeksin :)
Eelnev lõik oli muidugi naljaga pooleks. Olge sellised nagu olete, ma armastan ja loen teid ikka ja edasi. Probleem pole teis, vaid minus. 

Sa usud midagi. Ja kui siis selgub, et polegi nii, on see kuidagi valus. Ja vale.

Ellujäämistarkused

suhkur + kaaliumpermanganaat 1:1

Kuidas teha tuld.

• vatitupsule u veerand kaaliumpermanganaati. Kalla peale poole vähem glütseriini. Oota ca 2 min
• purusta karamellkomm, kalla peale kaaliumpermanganaati ( vahekorras 1:1) ja hõõru kiirendamiseks puupulgaga
• patarei mõlemad klemmid ühenda kokku keeratud peenikese fooliumiga (nätsupaber), foolium läheb kuumaks ja süütab vatitupsu
• keera vatt või puuvillane riba tihedaks tupsuks. pane kahe laua vahele kruusa/liiva, et oleks suurem hõõrdumine ja hõõru kaht lauatükki omahavahel. (parim lepp, sarapuu, mänd)
• süütepulk ( hädaabi karbis)
• saab ka läätse ja mobiiliakuga (kumbki eraldi), aga pole ise proovinud
• tule kandmiseks- puuseen
  
  

Kaaliumpermanganaat sobib ka vee puhastamiseks. Tilguta vette
( kergelt roosakas), lase seista

filter

Kuidas saada seepi

• pane tuhk veega seisma. u 3-4 tunni pärast tekib veepinnale kollakas leelisekiht nn vedelseep.
• sobib pesta ka lihtsalt leelisega sttuhaga või liivaga
  
  

Filter

• turbasammal, süsi, sammal, liiv, kruus
• vett võib keeta plastpudelis, jahutab piisavalt ning plastik ei sula ära.
• Majapidamispaberist tihe nn voolik. Must vesi kõrgemale.Teine vooliku ots allapoole nõusse. Võtab aega.
• kuna seisev vesi (kanistris) rikneb, siis muretse endale LifeStraw. Suudab läbi filtreerida 3 t vett, ja juua võib sõna otses mõttes lombist
• Big bubbles small troubles ja vastupidi. 

Õues ööbimine

• tõeline elupäästja- sääsevõrk. Keemia tegelikult ei aita. Katsu end füüsiliselt katta

• 

  filter, mis tegelikult aitab  

  ehita varjualune ja vooderda seest- väljast kuuseokste, osjadega, asemeks samuti. Kui on prügikotte, siis plastik on halb soojusjuht + tuulekaitse
• prügikoti sisse kuuseoksi või kuiva heina- sobib nii tekiks, kui magamiskotiks
• cotton kills. Puuvillasega hakkab külm. Vali kas villane või kaasaegne sünteetika
• rõivad on tekiks, mitte seljas. On soojem
• termotekk peale
• peaaegu kõikidel külmetasid jalad- varbad. Tasub panna nt prügikotti
• ja tegelikult. Ei aita kuused ega termotekid, aitab ainult teise inimese soojus, leia sõber, kes kaissu võtab

Hädaabipakk

• paiguta sellisesse metallkarpi, milles kannatab ka vett keeta
• kompass
• vile ja peegel
• nuga, luisk, multitööriist

  

  üleelamiskarp

• traatsaag
• sidumistraat, nöör, 
• pliiats
• õngekomplekt
• õmbluskomplekt, haaknõelad
• süütepulk, piirituspabletid
• tampoonid
• teeküünlad 8 tunnised
• led-lamp
• termokile
• vihmakeep, 250 l prügikotid
• kondoomid ( vee transpordiks, isoleerimiseks jne)
• veepuhastustablett vm analood life straw nt
• sool, puljongikuubikud
• karamelle
• plaastreid, piirituslapid, skalpelliterad

Paar matkatarkust, mida ma varem ei teadnud:

• sipelgad armastavad lõunat- lõuna suunas on pesa lauge või siis on pesa ehitatud objektist lõuna poole
• päikesekell. Üks rusikas = üks tund. Ma olen eluaeg kasutanud metsas liikudes päikest, aga seda nippi ma ei teadnud, et metsa minnes ja umbes teades, kaua oled, on nn tulevane päikese asukoht võimalik välja mõõta

  

  kaev

• ca 1 m sügavusel on Eestis alati + 5 kraadi.

Kuidas töötab Kompass:

• pikem serv liikumise suunas st nool on õiges suunas
• Suunanooled kompassiplaadil peavad näitama liikumissuunda;(noole suunas)
• keera nõelakapslit nii, et kapsli põhjal olevad jooned ja nõelavärav ühtiksid KAARDI põhjasuunaga;
• hoia kompass tasapinnas ja pööra end aeglaselt, kuni kompassinõela punane otsik asub nõelaväravas. 
• Liikumissuuna nooled (kompassi pikem serv) näitavad õiget liikumissuunda. Jälgi, et kompassinõela punane ots asuks kogu liikumise vältel nõelaväravas.
• enne ida ( x telg), siis põhi ( y telg, üles)
• asimuut:
• nool objekti suunas ( kuhu tahad liikuda9
• skaala keera nii, et põhi= värav.

autor: Leena Tammets

ESMAABI 

SÖÖDAVAD TAIMED

Kes tappis Otto Mülleri

ja teisi müstilisi juhtumeid

Ma pean kordama Kalevi-filmi postituses väljaöeldut. Eesti film on järjest parem.
Viaplayst saab vaadata uut eesti krimiseriaali- Kes tappis Otto Mülleri.  Hele-Riinilt vaimustavalt tihe stsenaarium, mille Rene Vilbre on vorminud eba-eestlaslikult köitvaks ja haaravaks filmiks.  Hilje Murel teeb - täitsa lõpp-rolli. Ma olin naerust kõveras.  
(Tõsi, ma olen  ka varem nominatsioone jaganud ning eksinud. Siiani ei saa aru, miks Indrek Sammul pole olnud Aasta Meesnäitleja,  rollide eest Pilvede all ( appi, see tapmisstseen- see peaks olema Eesti Filmimuusumi pjedestaalil) ning Valguses ja varjus. Ning Epp Eespäev Aasta Naisnäitleja - Valguses ja varjus).

Miinuspoolel on see, et lugu on natuke liiga klassikaline- mistõttu me arvasime tapja üsna varakult ära. Aga huvitav oli vaadata, kuidas lahenduseni jõuti ja ega ju kunagi ei tea. Vahel pole nii, nagu näib...Kindlasti annaks veel norida, aga positiivne kaalub üle. Taas väga hea kunstnikutöö, muusika. Näitlejate diktsioon on arusaadav ( Viaplays saab tegelikult ka subtiitreid lisada). Lisaks vanadele kaladele on ka uusi huvitavid nägusid-tegijaid.

Kui võimalik, soovitan vaadata järjest, kuna suur osa sarja võlust ja köitvusest tekib erinevate inimeste vaatenurgast. See, kuidas sama sündmust nähakse erineva vaatenurga alt, erinevate rõhuasetustega.  

Mina kiidan ja soovitan. Aga vana klišee, et elu konkureerib väljamõelduga.

Ma tean, et on olemas lausa test, milles suurem osa inimesi põrub. " Mis värvi on sinu maja välisuks".

Mõtted, millest ei saa postitusi

Ma säästan aega, mis kuluks guugeldamisele ja küsin siit. Kas tänapäeval müüakse veel riidevärve ja mis osakonnas? Mul jopel läks lukk katki. Uued on mingi paarsada ja siis tuli meelde, et suvilas. Ma ju kunagi viisin sinna jope, millest olin tüdinud. Sest kandsin mingi kümme aastat. Iga jumala pildil. Roosa-valge jope. Jaanipäeval. Jõuludel. Aga ta ei läinud katki, ega topiliseks, ega midagi. Ja nii ma saatsin ta puhkusele vanaema juurde maale. Värviks ära. Saaks uued pildid...

Tapjakoera kontekstis räägiti palju, et koerale ei tohi silma vaadata. Kassile vaatan iga päev silma. Need silmad on põhjatud. Sügavad. Neelavad su endasse. Igatahes. Tal pole selle vastu midagi. Mulle pigem tundub, et meie suhtlus käibki läbi pilkude.

Statistikaaamet andis teada, et ma siiski vist olen keskklass. 75% inimestest elavad nagu mina.  Aga nad ei kajastanud, kas neil 75% inimestest on samuti probleem- kuidas ja kus säilitada kurki ja kartulit. Külmikus külmuvad. Laual lähevad pehmeks. Rõdule kõik ka ei mahu. Ja kõikidel ju polegi rõdu.

Nägin välismaal kahte vanemat daami. Õpikunäited " väärikast ja kaunist vananemisest".  Vaatasin neid ja sain aru, et mul pole lootustki. Selleks, et kaunilt vananeda, pead sa olema kaunis keskealine ja kaunis noor. Omama sümmeetrilisi näojooni, pakse juukseid, saledat keha jne. 

Kaks tarkust olen välja mõelnud ja kibelen neid jagama. 

Esiteks. Igal õhtul/hommikul/midaiganes peaks mõtlema headele asjadele, et tasakaalustada halba.  Selles tarkuses on loogikaviga. Eeldus oleks, et head ja halvad asjad on võrdse kaaluga- nii tekiks tasakaal. Aga pole ju. Ühe halva mõtte tasakaaalustamiseks peaks mõtlema, Ma ei tea. Kümme? Sada? Head asja. Ja need ei saa olla trviaalsed- oi, kui ilus sügis. Mm.. milline lumepallisupp. Ooo, ta oli nii kena inimene ja ajas naerma.  Vaid midagi kaalukat. Kaaluvat.  Kust neid võtta?

Ja teine tark mõte. Mul on võimaluste ja võimete vaheline (lahku kirjutatuna) konflikt. Ning tegelikult huvitab mind  hoopis võim.  Kaunis algriim. Kaunis riim. Nii sügav mõte. Ja mul pole aimugi, mida selle teadmisega peale hakata.

aga teadmine, et sain jagada midagi väga sügavmõttelist sobib üheks kaalukaks heaks, et tasakaalustada halbu mõtteid. vist.

  

Kes on minu blogi lugeja

Kuna vastuste limiit (sellel saidil) sai täis, siis kahjuks hilisemad proovijad ei saanud enam vastata. Mul on kahju ja ma vabandan.

Kõik küsimused on muutmata kujul allpool olemas, nii et saate end proovile panna ja katsetada, kui palju on meis ühist.

 Aga kokkuvõte siis.  Seni, kuni oli võimalik vastata, tegi seda 25% postitusele klikkinutest. Seega küsimus, kes on ülejäänud 75%, jääb.

Nagu vastustest selgub, on minu blogi lugejad targad, intelligentsed, hea huumorimeelega. Oskavad lugeda nii ridade vahelt, kui ka raskeid põim- ja kiillauseid:)
Nad väärtustavad nautimist, vabadust, sõltumatust. On avatud muudatustele. Neile meeldib juurelda ja vaielda ning nad on tolerantsed ja avatud ka erinevatele maailmavaadetele. 
Küsimust nr. 3 peaks ehk pisut lahti selgitama. Ma olen avastanud, et mõni kirjutaja, kelle maailmavaade on minu omast väga erinev, käib väga närvidele. Samas, aga, on tohutult neid, kus erinevus nn rikastab ja erinev maailmavaade on väga nauditav ning silmaringi avardav. Seega ärritavus ja erinevus ei ole võrdelises seoses.

Küsimus nr. 6 oleks ilmselt pidanud kõlama " kas sinu sõber kommenteerib enne, kui loeb.. jne". :) okei. Las jääb. Mina teen seda küll ja üsna tihti. 

PS. ja te võiksite jagada oma sõnamängu esimesi sõnu (sõnuk, sõnar, sõnur, wordle).

Tänan!

Kes sa oled, minu blogi lugeja?

 Kes te olete?

Ma pakun teile võimaluse vastata 10-le küsimusele, et saada teada, kas mu blogi lugejate arv on vene eriteenistuse spämmiroboti töö, või olete te päriselt olemas. Ja miks te mu blogi loete? Naudid seda, et olen teistsugune, kui sina. Või vastupidi, me oleme väga sarnased Küsitlus on anonüümne. Meiliaadressi ei koguta, reklaami ma hiljem ei saada :) aga otse loomulikult loositakse kõikide anonüümsetele vastajate vahel välja uhkeid auhindu... :) .

( tegelikult on mul lihtsalt vaja mõtted mujale saada)....

Mida ma telekast vaatasin ja raadiost kuulsin

Kanalitel klõpsides leidsin filmi "Keegi kes hoolib". Peaosas Rosamund Pike . Üsna keskpärane filmike, aga teema pani mind pikaks ajaks mõtlema.
Ühesõnaga. Vanainimene ei saa enam hakkama. Ja kui tal pole hooldajaid või tema lapsed "ei hoolda piisavalt", siis määratakse eestkostja kohtu poolt. Eestkostjal on muuhulgas õigus kamandada vanakese varandust ja tema enda huvides võtta talt mobiil ning keelata kohtumised lähedastega, et mitte tekitada liigset ärevust. Ja plaanis mängivad oma rolli ka arst, kes kinnitab, et inimene ei saa enam ise hakkama. Inimest ennast kohtusaali ei tooda, sest "ta ju ei saa hakkama". Lähedastelt luba ei küsita " kuna nad pole teda ju piisavalt hooldanud ning oma kohust täitnud". Ja kohtunik on südamlik inimene, kes lihtsalt ei saa lasta abitul inimesel kannatada. 
Täiesti geniaalne skeem. Eestis hoiab selle skeemi plahvatusliku leviku ära vast hooldekodukohtade füüsiline nappus ning "abitute" vanakeste kesine varanduslik seis. 

Vaatasin järele tantsusaate. Olgu õnnistatud järelvaatamise leiutaja. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks selliseid saateid üldse otse vaadata.  Nojah. Kindlasti tunnustan kõiki osavõtjaid.  Kui ma oleks kuulus ja kui mul tekiks selline valik, siis valiksin igatahes pigem laulu- kui tantsusaates osalemise. Võistlustants on minu meelest.. kuidas seda viisakalt öelda -kunstlik, pingutatud, bling? Spordialana see mulle ei meeldi. Aga huvitav on vaadata seda, kuidas nn tavalised inimesed tantsima pannakse. Väga tublid. Ilmselgelt on sel hooajal võitja juba teada, kes muu, kui  Jüri. 
Minu meelest oli Jüri naljakas. Täpsemalt, ta on muidugi kogu aeg naljakas. Kui mõne inimese puhul tekib mul küsimus, et kas ta on üldse kunagi laps olnud, siis Jüri vaadates tundus ta mulle pisikese poisina. 
SK on seda saadet põhjalikumalt kommenteerinud. Kõigega nõus.

Ma olen nüüd vaadanud Netflixi kolme pikka seriaali. Teenijanna lugu, Braking Bad ja Orange Is the New Black. Ning ma märkan teatud mustrit.  Seriaal algab peale nn neutraalselt. Siis muutub komöödiseriaaliks. Ikka väga palju saab nalja. Ning siis on keegi ilmselt öelnud- halloo, need pole teemad, millega nalja teha ning mis väärtusi me niimoodi edastame kui näitame vange, narkareid, diilereid positiivses võtmes. Ning vägivald keeratakse põhja.

Sügis

Täna algasid jõulud :)

kuigi enam ei pea elektri hinda jälgima, otsustasin, et tavalise laualambi asemel annab paremini valgust kardinapuu küljes led- valguskett (36V, 6W).
Btw, kas te liitute universaalteenusega?

Aga muidu on sügis. Telekas, laulusaates laulis Sandra Nurmsalu koos laululastega  Sügiselaulu. (kui palju laulu sai). Teate küll, mille omal ajal Tiiu Varik kuulsaks laulis- kuhu kadus päike soe jne.

Tahtsin teada saada, milline on originaal. Autoriks on telekas märgitud Themistocle Popa. Veidi guugeldamist andis autoriks hoopis M. Baetovi (sõnad E.Marny/A.Popp Muusika M.Baetov).  Ja no tore, kui tead autorit, aga mis võiks olla originaali pealkiri.  Kuna seda kasutati omal ajal vremjas ilmateateks, siis proovisin kõike sügise ja ilmaga seonduvat.

Lõpuks tuli pähe variant, millest oleks pidanud alustama. laulsin googlele. Ning tuli välja, et tegemist on hoopis Andre Popp lauluga " Manchester et Liverpool". Ei ole jalgpallist. Ei ole ka ilmast. On armastusest ( emolaul, nagu mu laps peale tõlkimist väitis).  Ja nüüd see  kummitab, kummitab, kummitab.
Kui nõuka-ajal oli autori muutmine tavaline asi, siis  tänapäeva lastesaadetes on see veider.  Väga veider. 

Ma arvan, et see võis olla Ene-Liis Semper ühes intervjuus.  Pakkus idee, et ajalugu ei peaks õpetama läbi sõdade ja lahingute.
Võib-olla pole maailma parim näide, aga kuna mul on tänu ühele juubelile 1947 kohe käepärast, siis võiks proovida.

Mängufilm Kalev

 

Mul on nii hea meel, et Eestis tehakse viimasel ajal häid filme- Seltsimees laps, Tõde ja õigus, Kratt. Ja nüüd siia ritta ka Kalev. Kui nii edasi läheb, siis saab termin " eesti film" täiesti teise tähenduse.

Erinevalt Cranberry arvamusest, suhtusin mina Ove Mustingusse väga positiivsete eelootustega- kõik suurüritused,  ja näiteks " Meiecundimees..." videolahendus, on olnud vau-vau-vau!  Mul on nii hea meel, et ta on saanud võimaluse ka täispika loo jutustamiseks.

Lühidalt- mulle väga meeldis. Oli tempo, kirge, emotsioone, nostalgiat. Poole aja filmist hoidsin taskurätti peos ning vaheldumisi nutsin ja naersin.

Nii nagu CB, ei mäleta ka mina, et Kalevit oleks  nn riigireetmises süüdistatud. Aga tõsi ka, et 1991 olin ma ühikas- ajalehti ei lugenud, raadiot ei kuulanud. Vaevalt, et AK sellist infot jagas. Nii et mine tea. Minu jaoks olid need mehed 80-90-datel superstaarid, ma teadsin kõikide mängijate nimesid ja käisin reaalselt ka mänge vaatamas. 

Selle filmi kõige nn erutavam osa ongi ilmselt see, et - kui palju oli päriselt. Mingil veidral kombel jõuan ma otsingutega noorte st mitte sel ajal päriselt osalenud inimeste arvustusteni. Ühes lausa kaheldi, et kas see karikas ikka päriselt katki läks. Nipet-näpet oli Ekspressis, aga üldiselt tahaks rohkem teada, kuidas Salumets ja Soonik ise selle filmi vastu võtsid. Kui palju näidatud sündmustest oli tõsi ja kui palju kunsti huvides.  Kas nt lätlaste osa vähendamine oli õige valik?  Kuidas selle altkäemaksuga ikkagi oli? Mis keeles nad omavahel rääkisid? Seda, et Pehka oli inglise keele tõlgiks, oli üldrahvalik teadmine, aga kuidas meeskonnas endas asi toimis. jne

Matrix

Kaamos ja SSP peegeldasid Tiina Kruusi artiklit nähtamatutest naistest. Et nemad küll on nähtavad. Ka mina ei saa Tiinaga päris nõus olla. Nähtamatuks olek pole mitte kuidagi seotud vanusega, ma olen paari näidet, kus ma polnud veel mitte kuidagi 50- lähedalgi, kirjeldanud siin ja siin.  terve elu olen olnud nähtamatu

veelgi enam.  Mul on üsna tihti tunne, et see elu, mida elan, polegi päriselt. Et ma pole mitte ainult nähtamatu,. vaid lausa osa Matrixist. No vaadake, mis toimub praegu venemaal- kas see  saab olla päriselt? 

Sattusin kolleegiga rääkima- minust noorem, #eiole50 ja selgus, et meil on täpselt samasugused sümptomid.  Tundub, et nakkushaigus. Mõlemal meil on järjest enam raskusi autosse ja potile ( sry) istumisega, trepist kõndimisega. Põlved ja kontsad valutavad, varbad on tundetud ja menüüsse on lisandunud valuvaigistid ( siinkohal tänan perearsti, ma varem ei tulnud selle pealegi, et jalavalu vastu neid võtta). 
Tema käis samuti perearsti juures. See kuulas ta rahulikult ära ja kirjutas saatekirja... psühholoogi juurde. Kolleeg esiti solvus, siis aga mõtles, miks mitte. Profid ju teavad. Äkki kujutangi kõike ette. 
No just, kiidan kaasa. Minu perearst ei julgenud mulle seda välja öelda ( ma olen küll nähtamatu, aga hirmutav), aga e- lukku kirjutas: postmenopausaalne sündroom?  Kindlasti võtta NSAID-preparaate ja antidepressante.

Kolleeg käis siis psühholoogi juures. see kuulas samuti kenasti ära ja küsis, et kui soovi on, võib ta antidepressante ju kirjutada, aga tegelikult peaks siiski pöörduma  nn päris arsti poole ( st haigus ei ole peas).

Okei. Tabletid sõin kuulekalt ära. Puhkasin, kogusin jõudu, et süsteemis edasi võidelda. Ortopeedi juures käisin oma raha eest, kuna sellega kaasnes ka kiirustrahv, läks teadasaamine, et mul pole midagi viga, päris kalliks.
Nüüd otsustasin, et olen riigile piisavalt maksnud. Ja neuroloogi saatelehe pean ma saama perearstilt. Ohh, naiivsust. Veetsin kaks päeva, et saada kätte perearsti õde. Repeat ja kõlar, aga paraku on ka muud tegemist, kogu aeg liinil olla ei jaksa. Lõpuks sain kätte.

selleks, et saada saatelehte, peate helistama hoopis arstile otse,. Iga päev 45 minutit ( ajavahemik, mil võtab vastu)

Ohkasin, tänasin, ja asusin perearsti kätte saama. Lootusetu.

Neil seal on niimoodi seadistatud, et iga kord kui helistad, siis saadetakse automaatselt SMS, mis teatab, et palun proovige läbi veebiteenuste( sest telefon on mission impossible) Veeb. Meeldib. Logisin sisse. Seal on igasugu toredaid otseteid (siiras kiitus), aga saatelehe värki pole. Saadan siis rubriigist."muud küsimused". Saan meilile vastuse.

selleks, et saada saatekiri, peate helistama perearstile.

Panen õigeks ajaks kella helisema ja alustan taas helistamismaratoni. Repeat. SMS- kasutage veebi. Repeat. SMS- kasutage veebi. Repeat. teisel päeval veab, ma olen järjekorras kolmas! Saan liinile. 

Vastab jälle õde: 

teie perearst ei ole täna tööl. proovige uuesti esmaspäeval.

On veebilahendus, aga saatekirja jaoks peab helistama. Helistada ei saa, sest nõudlus ületab pakkumise. Selle lahenduseks on loodud rakendus. Aga saatekirja jaoks peab helistama. 

No öelge mulle,  et see on päris elu, mitte videomäng, ei ole ju. 

Kataloonia. Salou.

Salou 

Ehee, Hispaania ühistranspordis ja lennukis nõutakse maski! Õnneks olin kodus paar tükki taskusse pistnud.

Sel korral siis autoga. Kas seda peaks kutsuma passiivseks puhkuseks. Kui sõidad autoga sihiga ja sihita ühest kohast teise...

Autoreisidel on oma lõbud. Meile anti Renault Clio. Kõik kena, aga pagassi lahti ei saa. Lõpuks muutus juba põhimõtteliseks. Kuidas saab olla auto, millel pole pagasi avamiseks mitte ühtegi nuppu. Mängisime läbi stsenaariumeid, kui meil palutakse avada pagass ja me peame piinlkkusega tunnistama, et sry... Pole võimalik. Ei avane... :)  Navi oli nats flegma. Aga muidu kena auto

Ma olen venelane

Mul on väga vähe põhimõtteid. (Okei, sain aru. Kui ma nii alustan, siis järelikult on neid palju.).

Üks neist on, et rahvamassidesse ei tohiks kaasa võtta koeri. Sest ma kohutavalt kardan, et keegi astub neile peale. Ja ei tohiks süüa jäätist ning juua topsist. Ning kõik kahe - ja neljarattalised pole ka hea mõte.

Teine põhimõte: mitte rääkida vene keeles.  Mis on väga raske. Sest misiganes riigis olen ma venelane. Tallinnas ma mõistan - kaaselanikud muud keelt lihtsalt ei oska. 

Nüüd jälle.Ma küsisin inglise keeles. Siin on väga palju briti turiste. Kuna mu inglise keel on arusaadav, siis ilmselgelt ma britt pole. Aga mida teeb teenindaja. Vastab kehvas vene keeles. 

Ma ei ole venelane, rääkige inglist, palun.. 

Kas tõesti, imestas.. 

Hiljem, üks sõstrasilmne poiss koristab laudu. Ta pole sõnagi minuga vahetanud. Ta ei tunne mind. Ja- mozno? spasibo! 

KAS MA TÕESTI NÄEN VÄLJA NAGU VENELANE????

Ma pole meigitud. Mul on seljas keskmine euroopa riie ( H&M, Nikkolo, Keens, M&S). Ma ei lärma, mu juuksed on hiljuti lõigatud - värvitud... EKRE rõõmustaks mu üle, sest alates 1632 olen ma 100% eesti.

Kõige rohkem solvab just eeldamine. Mu head lugejad, kel on käepärast "Kuidas suhelda klientidega" käsiraamat. Kas uues trükis ei ole enam esilehel kirjas - ära eelda ( kliendi maksejõudu, rahvust jne) ??

Putini agendid, nagunii. Russki mir. 

Haldjad

Vaata, mu ees istub päkapikk. 

Mitmes?

Ei, mitte lumivalgukese, vaid kääbiku oma 

Ei, see on haldjas (kellel on teravad kõrvad).

Naine, mees ja kaks koolieelikust poissi. Lapsed, nagu ikka rahmeldavad, nügivad, togivad. Aga suvalisel hetkel võtab vanem poiss aeg ajalt nooremalt ümber ja kallistab. 

Aga silma jäid nad sellega, et vanemad on rahulikud, kannatlikud, rõõmsad... Nagu väike rahuoaas keset vatnikute röökimist ja tavalisi vanemaid. 

Mine võta vanaisal käest kinni... Ütleb. Vanaema!

No selge.

Puhas kadedus

Gramm õelust enne puhkust. Rohkem kui üks auhinnasaaja ütles tänukõnes ".. ja siis soovin ma tänada X, kes KUTSUS mind siia tööle". Olen jah kade. Mulle meeldiks teada, et teles töötamiseks on räme konkurss.

Aga see selgitab. Miks kiidetakse saatejuhti, kes kutsub saatesse külalisi, kes peavad kuulama tema, saatejuhi seisukohti, arvamust, monoloogi. Mind ajab see närvi, sest mind ei huvita, mida arvavad keskealised mees- saatejuhid. Aga tuleb välja, et see on hoopis tore.

Tennosaare lavastust vaadates mõtisklesin, et miks hoiti palgal joodikuid. Aga ju oli sama põhjus. Kellegi poolt kutsutuna peeti neid asendamatuteks .

Tegelikult on hästi

 Jah, sul on õigus. Ma olen üks vingupill. Headest asjadest ei saa kirjutada, liiga isiklikud. Halbadest ka mitte, liiga isiklikud. Tundub, et mu ümbert on puudu need, kes viitsiks kuulata virisemist, seega ma olen tõesti tänulik, et on blogi.

Ma olen haige. Või mis, haige. Tugevas nohus. Ja stsenaarium on sama, mis kevadel. Kevadel hankis mees " 50% kiirtestidest positiivne, vist koroona", nüüd ka mingi külmetus. Nädal poputad meest " ma-kohe-suren-37,1 kraadi", desod, õhutad, vahetad, isoleerid. Ja ikka lõppeb see sellega, et ma saan selle omale. Ja just nagu kevadel, on ka nüüd täpselt see üks nädal aastast, mil ma lihtsalt ei saa haige olla  ja pean olema IRL Ma olen nii vihane. Kolleegide ja koostööpartnerite osas on natuke suva, aga ma pidin ka vanematele külla minema.
Miks mehed ei pese käsi? Või kui haigused tulevad valest mõtlemsiest, siis miks nad mõtlevad valesti? Jah. Kõik maailma mehed on momendil süüdi.
Tabletid ja tahtejõud. 

Ma nüüd tean, kelleks ma tahan saada, kui suureks saan. Ma tahan saada oligarhiks. Ma tahan seadusi osta. 
Keskkonnaminister: me peame raiemahtu suurendama, sest meil on kuuse-kooreürask.
Telepilt: inimesed istutamas tuhandeid kuuseistikuid ühele platsile, ehk siis rajamas monokultuurset puudepõldu.
Keskkonnaminister aastal 2070: me peame raiemahtu suurendama, sest meil on kuuse-kooreürask.

Mul on CNG gaasiga auto. Eelmise aasta septembris maksis gaas 0,89 euri. Nüüd 4,99 euri. st et eelmisel aastal maksis 1 km sõitu ca 0,037 euri, nüüd 0,2 euri. Lennukiga on odavam.

Elumatemaatika

kohe alguses, et oleks selge. Minu arusaamade järgi võiks kõik Eesti inimesed saada palka minimaalselt 2000 neto.

Aidake mul aru saada paarist matemaatikaülesandest.

Esiteks õpetajate palk. Kas see, kui õpetajad saaksid 2000/3000/5000 lahendaks olukorra? Mul on meeles vist 5; 3 ja 2 aasta tagune olukord, kui me oleme otsinud tikutulega tehnoloogi. Meil oli plaanis talle maksta 2800 eur palka. Aga  kandideerijaid lihtsalt füüsiliselt polnud. Palk poleks olnud teema. See poiss või tüdruk oleks võinud vaadata lakke ja öelda ükskõik missuguse numbri. Aga puudus ütleja.
Varem olen sama kirjutanud, aga kordan veel. Meil on täna puudu õpetajatest, hooldajatest, õdedest, päästjatest, politseinikest,  arstidest, It spetsidest, toitlustajatest, teenindajatest ....  Prügiautojuht võib saada ca 4000, IT sektori keskmine palk on natuke väiksem. Ja meil on mõlemas sektoris tööjõupuudus.
Minu arusaamist järgi ei ole probleem madalas palgas (vt. lauset nr.2), vaid inimeste puuduses.  Eestis ei ole tööpuuudus, vaid tööjõupuudus ning lisaks veel kahjuks struktuurne tööjõupuudus. 
Palku võib lõputult tõsta ( ja peakski), aga see ei too juurde uusi inimesi.  Vaja on mõelda, kuidas saaks ilma inimesteta. Ning mida varem me seda endale teadvustame ning lahendusi otsime, seda kõrgemad saavad olema inimeste st füüsiliste inimeste palgad.

Teine teema. õpetajate/päästjate/kirjanike- jätka loetelu ise, palk peaks olema vähemalt Eesti keskmine.  Kaalutud keskmine tekib jämedalt nii, et palk x saajate arv + palk x saajate arv jne / kõikide saajatega.  Kui suur osa eestimaalastest saab keskmist palka, siis kes peaks saama alla keskmise? Ja kui palju peaks neid "alla keskmise" saajaid olema, et keskmine kosmosesse ei lendaks. ( iseenesest on kõik sisendid selle arvutamiseks olemas, aga ma ei viitsi seda praegu teha, see ei ole hetkel oluline).
Mu point on selles, et  toetused jm mis on indekseeritud keskmisega, hakkavad samuti kasvama.
Eile oli väga hea intervjuu Oleg Ossinovskiga. Lihtsalt soovitus, et kutsuge mõni seda teemat valdav inimene koalitsiooniläbirääkimistele.

Võimust #aastanaiskodukaitses

pildi tegi Gea

Tead, mis on Naiskodukaitses kõige keerulisemad küsimused? Esiteks, mida selga panna. Ja teiseks, kuhu minemata jätta.

Esimene on täiesti ilma naljata. Mul on kodus erineva soojus- ja veekindlusastmes riideid küll ja veel. Aga need on punased, oranzid, neoonrohelised jne. Esiteks on teemaks, et sa võiksid võimalikult vähe maastikult nähtav olla. Teiseks määrdumine. Ja see pole mitte ainult suusoojaks, vaid päriselt. Sel korral suutis üks tüdruk nt.oma uude jopesse relvaga augu tekitada. 

Meie saime kaitseliidu välivormi. See pluus on mingi puuvill. Aga kuna lubati ca 5 kraadi, siis mõtlesin end haigeks, mida sinna alla panna, mis pole nt kollase kraega.. Lõpuks ostsingi ( väga hea) uue musta termojaki. Kalliks läheb see hobi..:)

Ja teine. Mul potsatab iga päev postkasti uusi ja uusi kutseid.  Ma tean nüüd, et miks ma ei jõua eluga nn rahuloluni. Ma vaimustun asjadest, milleks mul pole annet, oskusi, eeldusi, võimeid. Ja need, milleks kõike eelnevat on, tunduvad lihtsalt nii igavad, et ei viitsi. On see tavaline keskeakriis? Tõestada endale, et ma ikkagi veel olen ja saan hakkama?  Või on see hirm.. et ühel päeval saab maailm otsa ja kõike tuleks veel proovida…
Hei, tulge metsa kustutamist õppima! Loomulikult! Lasketiiru appi ja enne saab ise proovida? Muidugi! Ajalooseminar? eee.. ehk teine kord.
Ja siis sain kirja, et kuna ma kirjutasin sõduri BVÕ kohta, et liiga lebo oli, ehk soovin proovida jaoülema ametit. Loomulikult! kellele ei meeldiks kamandada.
Ning alles eelbriifingul sain aru, millele ma tegelikult jah ütlesin. Mind valdas paanika. Päriselt.

Paljudel inimestel on elu nagu lossis. Astud esikust esimesse tuppa, see viib järgmisse, sealt veel edasi. Vahel on see lineaar ka vertikaalne, viies järjest kõrgemale ning uhkemasse kohta.
Minu elu on nagu tavamaja. Ma astun esikust tuppa. Siis tagasi esikusse, et astuda järgmisse tuppa. Tagasi esikusse.. jne. Üks sündmus/kohtumine/tegevus ei vii järgmiseni. Ma olen alati taas jälle nn alguspunktis. Ja neid tubasid pole eriti palju. Aasta lõpus ootab mind taas tuba “töö saab otsa, mida edasi”. Ammu pole käinud toas “jätame maha kõik suhtlusvõrgustikud ja alustame nullist”. Varasemalt juhtus seda sagedamini.

Random

Mul on töö taustaks Vikerraadio. Üldjuhul ma kuulen, aga ei kuula. Ühel päeval oli ilmselt mingi küsimus poliitika kohta, sest memmed-taadid hakkasid järjest saatesse helistama ja rääkima, miks neile meeldib ekre.
Kõrva jäi, et peamiseks argumendiks oli pea kõikidel- nad räägivad hästi. Martin on nii selge sõnaga. Nad ütlevad, kuidas asjad on. Vaadake, mida nad varem on öelnud, kõik on osutunud tõeks..
Ja ma ise ju samamoodi. Mulle ei meeldi ekre sellepärast, mida nad räägivad. Et nad üldse räägivad.

Käisin nkk raames mälumängul. Mees kodus naeris, et nato peasekretäri ja liikmeid ikka tead.. Teemaks olid. Seriaalid. Haa. Meie, naiste, võistkond oli ainus, kes teadis vastust küsimusele. "Kes mängis seriaalis Sõbrad- dr.Drake Ramoray-d?"
Ja ma mäletan nüüd elu lõpuni, mis on MacGyveri eesnimi. Vihjeks anti, et on side ACDC-ga. Mind oleks aidanud  vihje veiselihaga..
Kellele mida.. Igatahes, jäime  poole punktiga teiseks. 

Sel aastal panin esimest korda kasvama paprika. Millalgi suve keskel piilusin viimati. Mingeid vilju küljes polnud, aga kuna kena roheline põõsas, siis jätsin rõdunurka alles. Ja eile! 2 suurt paprikat küljes. Täiesti ootamatult! Lausa peopesa suurused. Mõlemad lehtede värvi rohelised, sellepärast ilmselt varem ei märganudki. Väga põnev igatahes..

Telekast tuli väga hea film " Asutaja", mis rääkis McDonaldsi keti asutamisest. Ma ei tea, kas te olete seda näinud, aga mind närib siiamaani küsimus, et huvitav, mida nad peakontoris oma töötajatele räägivad. Kas Ray oli tõbras, kes tõmbas Dickile ja Macile lihtsalt koti pähe. Või oli ta päästja, kes muutis geniaalse idee, mis muidu oleks jäänud kolkasööklaks, ülemaailmseks fenomeniks.  Vaadates arvasin ma seda esimest. Ray rõhutas filmis, et arenguks ja eduks on vaja püsivust, järjekindlust. Mulle jäi filmi põhjal mulje, et vaja on hoopis ahnust.

Rindeteated

Täna on ajalooline päev. Perekonnanõukogu võttis vastu otsuse  ja ma sõlmisin just fikseeritud hinnaga elektrilepingu. Nii et oktoobrist kustutan ära energiaäpi, hakkan puskarit ajama, iga päev ahjus pirukaid küpsetama. Jätan kõik tuled põlema, pesen mitu masinatäit pesu ja triigin korralikult iga tüki...
Võitjaks osutus Alexela 22,3/18,3., sest minu üllatuseks on meil päevase osakaal vaid 52% ja seda peamiselt talvise tarbimise arvelt. Aprillis oli näiteks öine elekter 56%.
Mulle endale veel statistikat. 12 kuu jooksul tarbisime kokku 1437 kW, keskmine aasta hind oli 24. Üle selle keskmise olid dets21 (34) ja mai- juuli 2022(27,30,37)
Loodetavasti sai siis õige otsus.

ja nüüd ma loodan, et juhtub ime. Ning valitsus ütleb- kallid kodanikud, sõlmige fix lepingud- ka täna on teil see võimalus olemas ning kõik toetused suuname me ettevõtjatele, et meie teenused oleksid ekspordikonkurentsis ning teie töökohad säiliksid. ( jah, teil on lubatud naerda).

Mis muidugi ei tähenda, et elektribörs ei vajaks rohkem läbipaistvust ja tugevamat kontrolli.

Aga hädad ei lõppe. Hommikul kuulsin uudist, et kuna loomatoidu tootmine on energiamahukas ja see pole prioriteet, siis tõmmatakse sealt esimesena juhe välja.  Nüüd siis vaja minna poodi RoyalCaninit kokku ostma....

See on nii, sest nii on looduses seatud?

Üle pika aja lugesin raamatut, mis oli nii põnev, et ei raatsinud käest panna.
Autor, Frans de Waal on, nagu ta ise ütleb, primatoloog, feminist, hollandlane- ehk siis sündinud ja kasvanud ühel sallivamal maal (Ja mina lisan, et teadlane, kuna kõikidel väidetel oli juures viide uuringutele) Samas on ta valge mees, kes on üles kasvanud vendadega, meeste maailmas. 
Ta alustab oma jutustust hoiatusega, et  iga kord kui ta mingi auditooriumi ees räägib ahvidest, suudab ta kellegi välja vihastada. On need siis konservatiivsed vanamehed või liberaalsed feministid. Kuigi, ta on alati eelnevalt hoiatanud ja palunud, et palun, ma räägin AHVIDEST. 
Ja pange tähele, alustan siis raamatu lugemist, ja ma teen täpselt seda sama. Ma vaidlen mõttes autoriga- okei, šimpansid teevad seda ja seda, aga..ikkagi.. 
Mingil kummalisel põhjusel me samastame end loomadega, nähes läbi nende inimkonda justkui peeglist. Ilmselt siis otsime õigustust sellele, mida me inimkonnana teeme ja kuidas käitume, loomariigist.

Vaatasin huvi pärast ka goodreadsi arvustusi, ja inimesed jahuvad samadel teemadel. a) Waal on liiga salliv b) Waal on liiga seksistlik. Ja siis veel kolmas teema gender vs sex terminite vale kasutamine. Õnneks on mu inglise keel liiga napp, et vahest üleüldse aru saada. Igatahes, ei pannud ma seda tähelegi.
See, et inimkonna esimeseks võrdlusmaterjaliks said maskuliinsed šimpansid, on tegelikult ajalooline  juhus. Bonobod (NB! kuna ma pole selle valdkonna ekspert ning raamat oli inglise keeles, siis võib olla, et kasutan termineid valesti. Olen paranduste eet tänulik!), on inimestele geneetiliselt sama sarnased, kui šimpansid, aga teistmoodi. Meil on šimpansitega ühiseid geene, mida me ei jaga bonobodega ja ühiseid geene bonobodega, mida me ei jaga šimpansitega. Meie teed hargnesid mõlema primaadiga ca 6 kuni 8 mln aastat tagasi.
Täna, kui me teame mõlemast liigist, on šimpansitest piltlikult miljon filmi, bonbodest vaid üksikud. Miks, on autor filmitegijatelt küsinud. Vastus on ilmselge. Bonobod ei ole huvitavad, Inimesed tahavad näha actionit.
Bonobod on liiga seksikad, liiga emastekesksed, et meeldida kõikidele (inimestele).Šimpansid on vägivaldsemad, isane sööb esimesena. Bonobodel on vastupidi. Nad on rahumeelsed, kasvatavad üksteise lapsi ja naised söövad esimesena.
Huvitav oleks mõelda, milline oleks meie ajalugu täna, kui inimkond ei saaks end peegeldada šimpansite maskuliinse maailmaga, vaid peaks oma rollimudeleid otsima matriarhaadis elavatelt lillelastelt.