Kataloonia. Salou.

Salou 

Ehee, Hispaania ühistranspordis ja lennukis nõutakse maski! Õnneks olin kodus paar tükki taskusse pistnud.

Sel korral siis autoga. Kas seda peaks kutsuma passiivseks puhkuseks. Kui sõidad autoga sihiga ja sihita ühest kohast teise...

Autoreisidel on oma lõbud. Meile anti Renault Clio. Kõik kena, aga pagassi lahti ei saa. Lõpuks muutus juba põhimõtteliseks. Kuidas saab olla auto, millel pole pagasi avamiseks mitte ühtegi nuppu. Mängisime läbi stsenaariumeid, kui meil palutakse avada pagass ja me peame piinlkkusega tunnistama, et sry... Pole võimalik. Ei avane... :)  Navi oli nats flegma. Aga muidu kena auto

Erinevate lihade kilo hind on ca euro kallim. Juurikad ja juust on sama, vesi ja alkohol ilma rahata. Bensiin alates 1,46 (#HispaaniasseTankima)-1.7 euri ( Eestis al.1.8 täna)

Väljas söömise hind nagu ka Eestis, on tõusnud. Kui varasemalt algas ca kümnest, siis nüüd alates 15 eurot. Saab muidugi ka soodsamalt.

Ja. Mitte üheski Hispaania hotellis, kus mina olen olnud,  pole olnud õhtul joogid - vesi, mahl, söögi kõrvale tasuta. 

Mis mõttes olen liiga raske?

Üks huvitav meelelahutus hotellides on antropoloogilised uuringud - mida inimesed hommikul söövad. Üks naine, näiteks, sõi igal hommikul ainult ühe õuna. Rahulikult aeglaselt. On laudkondi, kus sõltumata menüüst on alati laual HP  ja teised, kus Borges. Esimene neist siis kaste ja teine õli...

Kõikide maade laste jaoks on pannkoogid üle helveste. 

Taldrikule pandud kogus on võrdelises seoses panija kaaluga. Rootsi laud on nagunii saatanast -seal kus kodus lõpetad, siin alles alustad... aga masendav, kui palju jäetakse toitu taldrikule järgi. 

Selle hotelli hommikusöök oli kollane. Polnud mitte ühtegi rohelist värvi asja. Isegi kurk ja arbuus olid ainult õhtul. Ka kõik hommikused puuviljad olid kollased. Pisikesed magusad pirnid, ananass, ( kollased, mitte oranžid) mandariinid- apelsinid.... Mul on teooria. Kui Põhjamaa dieedis hoiavad kõhu korras kiudained, siis lõunas õli. Sai.Sai.Sai..

Selle reisi kangelane on kõrvaltoa vanapaar. Vanaproua lihtsalt köhis köhis köhis... Vahepeal käis rõdul suitsu tõmbamas, karjus vanamehega, ja jätkas läkastamisega. 

Esimesel päeval, kui läksime õhtul jalutama, nägime tänaval põlevat autot. Ja ei, olime täitsa korralikus rajoonis... Pilti ei julgenud teha, et äkki plahvatab. Tuletõrje ja politsei olid väljas.

Üks ilus poiss pakkuda 

Salou on väga sümpaatne linn. Väikesed ja suured liivarannad. Ka väikestes lahesopi randades olid duššid ja WC-d. Ranniku matkarada. Promenaad. Rattarajad ja joogiveekraanid. Piisavalt suur, et olla kas vaikselt või melus. Merevesi oli kindlasti alla 27 kraadi, seega külm. Lained olid suured, aga inimesed ujusid.

Cami de Ronda. Ranniku rada on kohati päris looduslik. Üle kivide ja.. Ja kivide....Sel lõigul, kus mina käisin,  oli kaks lühikest juppi, kus keegi oli oma osmiku liiga varisemisohtlikku serva ehitanud ja pidi ülevalt ringi minema. Muidu kulges mere ääres kaljudel. Hästi äge on käia, kui tuttavate mändide ja kadakate kõrval kasvavad ka palmid, kaktused ja oliivid 

Seedreid ja palme 

Ühel lõigul olid taimed kenasti viitadega märgitud. Btw. Kadakas on sabina.

Ja tänud Kerstile soovituse eest, Keens sandaalid oli selleks matkaks ideaalsed ( maksmata reklaam).

Montserrat oli imeilus. Mäed on vinged, sellised ümarad, lihvitud. Sinnani sõita polnud väga tore. Spiraalid kuristiku serval pole minu  teetass. Kohapeal saab matkata, saab funikulööriga sõita. Ma oleks väga tahtnud kuulata poistekoori, aga oleks tulnud varem broneerida. Oli välja müüdud. Maitse sai suhu interaktiivsel näitusel. 

Ümmargused mäed 

Andorra käik läks tegelikult peppu. Kodutöö oli tehtud, aga arvestamata jäi kitsas linnas sõit, tüüpilised GPS-i vallatused a la keset lagendikku " olete kohal", tupiktänavasse sundimine, reastumisnõue peale raja lõppu, hispaania vs katalooniakeelsed nimed  jne. Teate küll. Parkimiskoha leidsime kiiresti, väljumisega viielt tasandilt 360 kraadi, nii et ka seal kulus positsioneerimiseks aega. Ja siis selgus, et mõlemal mündifirmal, kuhu me pidime minema, on siesta ja õhtul tuleb uuesti tulla. Tiibeti sillale viiva bussipeatuse leidsime Castillos üles koos infoga, et tänaseks enam pileteid pole. Mündid saime siiski kätte. 

Andorra. Kitsas. Väga kitsas. Väike. Vähemalt käidud, aga nii kahju, et see sild ja paar muud plaanitud asja jäid vaatamata. Kunagi. 

Salousse jõudes võttis meid vastu uputus. Autod olid kaelast saadik vees, lõi välku, osa autosid olid surnud ja teed kinni... GPS oli meeleheitel, aga pärast mitmeid ringi ja ümbersõite jõudsime hotelli... The rain in Spain stays mainly in the plain??? Nii et nägime nii põlevaid kui ka uppuvaid autosid. Mida veel..

Tehke järgi 

Tarragonas õnnestus meil olla Santa Tecla pidustuste ajal. See on festival linna kaitsepühaku auks ja seda peetakse aastast 1321. Nagu meie hotelli neiu pisut piinlikkust tundes selgitas, et üheks atraktsiooniks on inimtornid. Tegelikult ei olnud põhjust piinlikkuseks. Täitsa tore oli. Tehti püramiid. Castellide ehitamise  traditsioon sai alguse Vallsist Kataloonias Tarragona linna lähedal, All on tugevad mehed, otsas naine ja tipus väike laps. Pasunad -gralla, (nagu ütleb Wikipedia) ja kõri pealt lauldav monotoonne viis. 

Lisaks olid roomlased ka sellesse linna varemeid jätnud. Lubati "kaluriküla" El Serrallot, mis vajas tugevat kujutlusvõimet, kuna suurt midagi alles polnud. 

Barcelonas vaatasime kiirelt üle Sagrada Familia ja jalutasime tunnikese park Güellis, rohkem ei jõudnud. Põhiaur läks Camp Noule. Hea mõte oli eelnevalt parkimine broneerida. Mitte, et kohti poleks olnud, aga ka selle konkreetse parklani jõudmine võttis aega. 

Jalgpall on parem??

Camp Nou, kes ei tea, on Barcelona jalgpalliklubi kodu. Ma ei ole jalgpallihuviline, aga ka minul oli väga huvitav. Päris mitu tundi kulus ja oleks saanud veel teise sama palju. Muuseum oli nagu ikka. Kui soovid raha säästa, siis küsi, mul on igast eksponaadist foto......... Staadionit sai vaadata igast küljest ja nii riietusruumi, kui ka pressisaali. Virtuaalne experience oli väga äge- 360 kraadi sündmuste keskel. Nagu päris. 

Võimalik, et see oli ainult PR jutt, aga mulle läksid tõesti südamesse Barca klubi väärtused. Kuidas nad on Kataloonia poolt, Franco neid ahistas, kasvatavad noorte järelkasvu, on rohelised, toitumisprogrammid jne. 

Kataloonia head söögid 

Minu Hispaania on lärmakas ja natuke kleepuv. Läbi mu päikeseprillide roosa. ( Ehee, nagu barbariss:)) Virsikukollasest terrakotani. Kivised põllud ( kohe näha, et neil pole pioneere olnud). Kenad mägikülad ja linnakesed. Aga inimtühjad. Nagu Lõuna -Eestis. Enesetapjatest jalgrattasportlased (otseses mõttes). 

Lõputud põllud viinamarju, mida nad puruks tambivad. 
Tuulikud. Rohelise elustiiliga on nii ja naa. Suitsetavad aga sorteerivad prügi. Kempsus on valgusandurid aga hotellis ja poes üksikpakendis saialised.

Igal pool huugavad konditsioneerid, mida ma olen sunnitud kinni panema. Aga erinevalt nt.Saksamaast, kus su rendiautost minnakse mööda kui istuvast pardist ( minu isikliku tänaku termin), siis  hispaanlane sõidab ( kütust säästes,?) mõõdukalt ja kuulekalt.

Autod põlevad 

Autod upuvad 

Ma olen mandri Hispaanias käinud nüüd neli korda. Alati kellegagi koos. Ilmselt peaks korra üksi tulema, et saaks rohkem emotsioone.

Loe ka Montenegro reisist