On silmi siniseid

Mul on uus hobi..
Ilmselgelt  pöörad tähelepanu sellele, mis on sinu jaoks oluline. Hetkel on selleks rasked silmalaud. Kui ma nüüd oma jalad korda /kontrolli alla saan, siis järgmine projekt on silmad. Esiteks, nägemiskontroll ja vaadata, kas  nägemist korrigeerivat silmaoperatsiooni mulle tehtaks. Prillidest on ikka nii kõrini kui kõrini. Ja teiseks laud. Käisin konsultatsioonil ja sai kinnitust sellele, mida ma kahtlustasin Lõikus teeks paremaks, aga mitte heaks.Sest ma olen, oli vist Mikita liigitus, Uraalide inimene- probleem on laubas, mitte silmades. Kui ma vaatan enda ümber, siis seda on nii nii nii nii paljudel- Anu Säärits , Piret Hartman, Marko Reikop, Rosamund Pike jne jne. Nii et tundub, et tegelikult see vist polegi probleem- pooltel ju on. Laura Prepon on selle lahendanud eriti geniaalselt- prillidega. ülemine raami osa varjab laud ja alumine silmaalused. 

Ühel päeval viskas Fb mulle reklaami face-yogast. Tundus kuidagi loogiline, et kui keha on võimalik trimmida trenniga, miks siis mitte näolihaseid.  Mul klassiõde teeb seda ja ta näeb väga hea välja. Kuigi. Kui järele mõelda, siis ta nägi väga hea välja ka 35 aastat tagasi. Mõnele on antud.

Võib olla ma kujutan ette, aga mulle tõesti tundub, et aitab. Mis kõige huvitavam, see mõjub positiivselt ka nägemisele- ilmselt lõdvestab lihaseid. aga igal juhul on nägemibe parem. Lisaks liitusin ansambliga. Loogika järgi peaks ka laulmine atama lõuajoont parandada. Ma pole veel jõudnud oma teooriat lauljate peal kontrollida. Aga tundub nii.

vabalt võib ju juhtuda ime ning paari kuu pärast polegi mul silmaoppe vaja. Olen võluväel 30 aastat noorem. Khm.

käisin ühistu koosolekul. Kuni teisi ootasime, siis küsisin naljaga pooleks, et huvitav, kas meie maja kelder sobiks varjendiks. Meie venelased- Ilja, Irina, Aleksander võtsid seda väga tõsiselt, (see ongi ju tõsine teema), ja hakkasid mulle selgitama, kui halb mõte on õhuhäire korral siia keldrisse varjule tulla.  Neil kõikidel on tuttavaid Ukrainas ja väitsid, et sealsetest inimestest olid kõige paremini kaitstud need, kes võtsid telgi ja kolisid sõna otses mõttes metsa. 
Aga Eestis ju pole enam metsa? 

Nädal tagasi pidasime kodus sünnipäeva. Uksekell. Läksin pahaaimamatult avama. Seal oli kaks ema koos kamba lastega. Kes nõudsid vene keeles kommi. Ema utsitab- küsige eesti keeles. Lapsed vastu- ei mäleta.. Minu sisemine eestlane pahandas, kui raske on kahe sõna- komm ja pomm meelde jätmine.. Aga kuna vanemad purssisid kenasti eestit ja lapsed olid ilusasti grimeeritud, siis tõin toast oma varud. mandariinid! , rõõmustasid lapsed. Kuna neid oli nii palju, pidin ühe sokolaadi ka andma. 
Aga naljakas on mõelda. Eestlaste puhul me kurvastame, et kadrid ja mardid on asendunud halloviiniga. Suudad sa mõelda välja seose euraasia taustaga õigeuskliku sidemest novembrikuu erinevate pühadega. Imelik on see ilm.

Tead, millest ma unistan. Et maailmas oleks vähemalt üks inimene, kellele meeldiks sama muusika, mis mulle. Mul on spotifys 72 tundi muusikat. Me olime mehega reisil ja kui olin mõnda aega oma liste esitanud, sain aru, et.. isegi tema jaoks on need liiga valed... 

Mu viimase aja avastused on  Sissel (nt. Soria Moria) ja Odd Nordstoga.
November on ilus. Ja see ei ole Justamendi versioon. Siin on sada tasandit. Kuula küünlavalgel ja punase veiniga.