See on nii, sest nii on looduses seatud?

Üle pika aja lugesin raamatut, mis oli nii põnev, et ei raatsinud käest panna.
Autor, Frans de Waal on, nagu ta ise ütleb, primatoloog, feminist, hollandlane- ehk siis sündinud ja kasvanud ühel sallivamal maal (Ja mina lisan, et teadlane, kuna kõikidel väidetel oli juures viide uuringutele) Samas on ta valge mees, kes on üles kasvanud vendadega, meeste maailmas. 
Ta alustab oma jutustust hoiatusega, et  iga kord kui ta mingi auditooriumi ees räägib ahvidest, suudab ta kellegi välja vihastada. On need siis konservatiivsed vanamehed või liberaalsed feministid. Kuigi, ta on alati eelnevalt hoiatanud ja palunud, et palun, ma räägin AHVIDEST. 
Ja pange tähele, alustan siis raamatu lugemist, ja ma teen täpselt seda sama. Ma vaidlen mõttes autoriga- okei, šimpansid teevad seda ja seda, aga..ikkagi.. 
Mingil kummalisel põhjusel me samastame end loomadega, nähes läbi nende inimkonda justkui peeglist. Ilmselt siis otsime õigustust sellele, mida me inimkonnana teeme ja kuidas käitume, loomariigist.

Vaatasin huvi pärast ka goodreadsi arvustusi, ja inimesed jahuvad samadel teemadel. a) Waal on liiga salliv b) Waal on liiga seksistlik. Ja siis veel kolmas teema gender vs sex terminite vale kasutamine. Õnneks on mu inglise keel liiga napp, et vahest üleüldse aru saada. Igatahes, ei pannud ma seda tähelegi.
See, et inimkonna esimeseks võrdlusmaterjaliks said maskuliinsed šimpansid, on tegelikult ajalooline  juhus. Bonobod (NB! kuna ma pole selle valdkonna ekspert ning raamat oli inglise keeles, siis võib olla, et kasutan termineid valesti. Olen paranduste eet tänulik!), on inimestele geneetiliselt sama sarnased, kui šimpansid, aga teistmoodi. Meil on šimpansitega ühiseid geene, mida me ei jaga bonobodega ja ühiseid geene bonobodega, mida me ei jaga šimpansitega. Meie teed hargnesid mõlema primaadiga ca 6 kuni 8 mln aastat tagasi.
Täna, kui me teame mõlemast liigist, on šimpansitest piltlikult miljon filmi, bonbodest vaid üksikud. Miks, on autor filmitegijatelt küsinud. Vastus on ilmselge. Bonobod ei ole huvitavad, Inimesed tahavad näha actionit.
Bonobod on liiga seksikad, liiga emastekesksed, et meeldida kõikidele (inimestele).Šimpansid on vägivaldsemad, isane sööb esimesena. Bonobodel on vastupidi. Nad on rahumeelsed, kasvatavad üksteise lapsi ja naised söövad esimesena.
Huvitav oleks mõelda, milline oleks meie ajalugu täna, kui inimkond ei saaks end peegeldada šimpansite maskuliinse maailmaga, vaid peaks oma rollimudeleid otsima matriarhaadis elavatelt lillelastelt. 

Üks huvitv nüanss jäi veel silma. Mitmel korral viitab autor, et varasemalt tõlgendati seda ja teist nii, aga täna naa. Eriti tragikoomiline on (loomade)homoseksuaalsusest rääkiv peatükk. Autor, kes on üles kasvanud Hollandis, kus homoseksuaalsus on olnud kaks sajandit mitte midagi erilist, räägib, et USAsse kolides ja seal tööle hakates, oli ta lausa segaduses ja ei suutnud ära imestada, kui ideoloogiliselt laetud võib üks teema olla.
Lisaks sellele, et muutunud on maailm ning meie tõlgendused, on primaatide uurimisel suurt rolli mänginud ka nn sugude probleem.
Autor tsiteerib üht kriitilist artiklit, kus öeldakse, et  "antropoloogia on alati kaasanud mehi rääkima meestega meestest.".Ja täpselt sama on olnud ka bioloogias.
Lääne religioonid ja filosoofia on meid traditsiooniliselt defineerinud, kui looduse vastandit. Me oleme üle koletisest ja lähedal inglitele. Vaim on jumalik, keha mitte. Selline dualism on vaieldamatult maskuliinne /.../. See on alati olnud mees, kes on püüdnud veenda, et tema intellekt hõljub kõrgel üle bioloogia. Seda hoiak on lihtsam, kui su keha ei läbi hormoonide tsükleid. /..../Läbi aegade on mehed üritanud end distantseerida lihast (nõrk), emotsioonidest (ebaratsionaalne), naistest (lapsik), loomadest (rumalad).
Me kõik teame, et alles 2016 kutsus National Institutes of Health USA meditsiiniteadlasi kaasama uuringutesse mõlemat sugu, st siis naisi.
See, et primaate ( ja teisi liike) on hakanud uurima naised, on muutnud ja avardanud maailmanägemist ja andnud juurde tohutult palju infot. Naised näevad asju teisiti. Lihtne näide: on maailmavaate ja tõlgendamise küsimus, kas isased kaitsevad emaseid, või emased lubavad/sunnivad end kaitsma.
Ja mitte ainult. .Bonobodel on emastevaheline, ka liikidevaheline-ülene, side nii tugev, et meesuurijatel polnudki võimalik nendega koostööd teha. Emased bonobod lihtsalt keeldusid igasugusest suhtlusest meesteadlastega. Šimpansite puhul küll teistel põhjustel- emased olid varjus ja nn meesuurijatele nähtamatud (ning ebahuvitavad).

Mis näitab, kuivõrd psühholoogia, sotsiaalteadused on tegelikult seotud meie kultuurilise taustaga. Kui bioloogias, primatoloogias on kõik katsed korratavad- tõsi, nii nagu inimesed, pole ka loomad homogeenne mass. Vaid isegi Ida ja Lääne Aafrikas võib sama liik käituda erinevalt, siis see kõik pani  mind taas mõtlema igivanale küsimusele, kuidas ja mismoodi me tegelikult tõlgendame ajalugu. Ja kui palju peab seal ikkagi olema nn muinasjuttu, meie soovmõtlemist ja tänaseid arusaamisi.
Oluline on ilmselt märkida, et Waal rõhutab mitu korda- tema ei usalda küsitlusi, ankeete. Tema jaoks on käitumise ainuke aktsepteeritav uuringuvorm vaatlused, jälgimine.

Kellele ma seda raamatut soovitan, kes võiksid seda lugeda.

Esiteks inimesed, kellele meeldivad loomajutud. Seal on väga naljakaid, pisarateni liigutavaid, aga ka hirmutavaid ja veriseid lugusid loomadest.

Teiseks inimesed, kellel on vaja hakkama saada meeste ja poistega. Primaatide näitel saab aimu sellest, miks mehed/poisid käituvad, mõtlevad ja tegutsevad nii, nagu nad seda teevad.  

Ja kolmandaks, kõik helmed, kes armastavad korrutada väiteid sellest, kuidas asjad peavad olema nii nagu nad on, sest nii on loodus paika pannud ja ette näinud. Haa. 

Et raamatut mitte üks-ühele ümber kirjutada- mis on väga raske, sest mu fail on täis esiletõstmisi (highlights?) ja märkusi, siis järgnevalt lihtsalt mõned huvitavad mõtted ja faktid ja lood. Oma konservatiivsetele lugejatele tuletan meelde, et absoluutselt olen ma välja noppinud näited ja mõtted, mis on erapoolikud, subjektiivsed ning lähtuvad minu maailmavaatest.

Sõltumata või sõltudes sellest, kas meile meeldib primaatide eekuju või mitte, kirjutan ma kahe käega alla Waali kokkuvõttele:
Me peaksime lõpuks ometi aktsepteerima armastuse, lugupidamise ja tunnustusega fakti, et inimesed ei pea olema samad (same), et olla võrdsed (equal).

Kui sa soovid seda raamatut ise avastada, siis siinkohal jäta pooleli.

šimpans

Pildid on varastatud internetist.

bonobod

Alfa on isane ja kõige võimsam?

Termin Alfaisane tekkis ühiskonda 1940datel Rudolf Schenkeli läbiviidud isaste huntide uuringust .

Stereotüübid elavad endiselt oma elu, aga tegelikult teame täna, et tipus ei tarviste olla kõige suuremad ja tugevamad isased. Primaatidel aitab tippu tõusta vanus, iseloom, suhted, strateegilised oskused ja perekonnasidemed. Šimpansitel võib vabalt olla alfaks väikest kasvu isane. Bonobode puhul võib olla väiksem emane kõrgemal positsioonil kui musklis isane.
Ning kindlasti ei saa öelda, et vähem domineeriv sugu ei oma üldse võimu. Vastupidi. Igal soo grupil on oma liider.
Primaatide alfad peavad olema nn valgustatud monarhid, ei piisa jõust ja tugevusest, vaid oluline on oskus hoida nn alluvad õnnelikuna, jagada õiglaselt  toitu ja kaitsta nõrgemaid, et nad ei sõlmiks rivaalidega kokkuleppeid, ja et emased ja beebid oleksid rõõmsad ning terved.
Ja kui üldiselt emased  lohutavad kaaslaseid rohkem, siis erandiks on Alfa- isane.kes on kogukonna nn peakohtunik ja pealohutaja.
raamatus on ka näide ühest kurjast alfast ja siis sellest, kuidas ta kukutati.

Lisaks kolmele markerile: võitlusvõime, auaste(rank) ja võim(power) on veel neljas- prestiiž. Prestiiž on võimu vorm mis tuleb läbi austuse, imetluse. 

Ehk, kui keegi väidab et mingi sugupool on loomulikult domineerivam, tasuks küsida, mida selle all mõeldakse ning silmas peetakse.

Kas teadsite, et Maslow sai oma püramiidi koostamisel inspiratsiooni ahvidest? Paraku ei tulnud talle pähegi paradoks, et indiviid võib olla samal ajal nii dominante kui ka teistest sõltuv. Domineerimine on sotsiaalne fenomen, see kirjeldab suhet, mitte indiviidi. Ei saa olla liider ilma jälgijateta.

Väga huvitav oli kirurgide ( inimesed) näide. Teatavasti saab peakirurgist operatsiooniruumis türann. Autori tuttav käitumisteadlane oli lugenud Waali primaatidekogemusi ning avaldas arvamust, et inimeste meeskonnad toimivad nagu primaatide kogukonnad. Et seda tõestada, viidigi läbi põhjalik (vaatlus)uuring.
Selgus, et ongi nii nagu primaatidel:) Puudub erinevus mees- ja naiskirurgide vahel. Soost olenemata sai mõlemast operatsioonisaalis autoritaarne " tõbras". Peamiselt ainult meestest või peamiselt ainult naistest koosnev tiim töötas halvemini, kui meeskond, kus sugude tasakaal oli pooleks. Isegi variant, kus peakirurg oli naine ja ülejäänud seltskond mehed või vastupidi- peakirurg mees ja alluvad naised, andis paremad tulemused, kui ainult ühest soost koosnev grupp. Seega heterogeenne meeskond on koostöö mõttes parem, kui homogeensed grupid. Tasakaalus ühiskond teeb meid edukamaks.

Head lapsed kasvavad vitsata?

Lõuna- Aafrikas, Pilanesbergi Rahvuspargis juhtus selline lugu, et noored elevandipoisid hakkasid külaelanikke kimbutama. Kui meil Eestis jagatakse sel puhul lihtsalt rohkem jahilubasid, siis seal hakati asja uurima. Selgus, et salakütid olid poiste vanemad maha lasknud ja noored tegid, mis tahtsid. Seepeale algatati Suure Venna programm. Teisest rahvuspargist toodi kohale kuus isast täiskasvanud elevanti, kes noortele vantsidele mõistuse pähe panid. 
Ja üllatus-üllatus, probleemid kadusid. 
Siis oli veel üks tore lugu šimpansiemast, kelle poeg ei saanud ega saanud nn heast sõnast aru. Emme võttis pojakesel küünarnukkidest ning riputas ta kõrgelt puu otsast nn alla. Kaks korda pidi seda tegema, misjärel poiss käis mööda nööri, nagu peab...Analoogseid näiteid oli raamatus ka teiste liikide kohta. Ritsik kirjutas hiljuti Jürist. Tundub, et iga poiss, sõltumata liigist, vajab oma Jüri.
Noored isased peavad õppima, et tugevus ja jõud toob kaasa ka kohustuse vastutada. 
Praegu, seda kirjutades mõtlen, et noortest emastest juttu polnud. Kas pole lihtsalt uuritud, või siis on noortel emastel parem enesedistsipliin.

Põnev peatükk oli ka vägistamistest. Looduses on vägistamine pigem anomaalia, liikidest, kus seda ette tuleb, on teada pardid ja gorillad. Samas on uuringuid, mis väidavad, et lausa 17.6 protsenti Ameerika naistest on kogenud kas vägistamist või vägistamiskatset.  Seega, midagi on valesti inimesetega.

Ühe põhjusena toob Waal välja, et me ei ela enam kogukonnas, puudub sotsiaalne kontroll. Ka loomade hulgas tuleb ette, et mõni nolk ületab piire. Teised liigikaaslased panevad pahareti kiiresti paika.
Emased gorillad on kaitsetud, kuna nad liiguvad üksinda, neil puudub võrgustik. Selleks, et end igasuguse füüsilise vägivalla eest kaitsta, on emastel kolm varianti. Esimene on vastu hakata, mis on keeruline, kuna isased on emastega võrreldes hiigelsuured ning tugevad. Teine on leida endale isaste hulgast kaitsjad ja sõbrad, mida kõik primaadid ka edukalt teevad.
Ja kolmas on naiste kogukond, võrgustik. Nt emased bonobod kaitsevad üksteist ning see kaitse laieneb ka nn vöörastele gruppidele ja kogukondadele. Inimeste hulgast on näide Indiast, kus koduvägivalla kaitseks loodi Green Sari liikumine. Naised hoiavad kokku ja see kaitseb neid vägivalla vastu. Kõik uuringud näitavad, mida tugevam on naiste omavaheline koostöö ja võrgustik, seda väiksem meeste vägivald.  

Selle teema lõppu sobivad ka kaks levinud müüti, mida nii loomariigis toimuv, kui ka inimkäitumiste uuringud  ümber lükkavad. 
Et naised on kehvad meeskonnamängijad. Naiste meeskonnatööl on tegelikult pikem ajalugu, kui meestevahelisel. Küttide-korilaste ajastul olid just naised need, kes liikusid gruppidena koos. Ja ka praegu- naised on need, kes käivad laulukooris, kudumisringis jne.
Bioloogias on termin- meeste-maatriks. Pole vist vaja seda isegi lahti seletada. Kuid uuringud näitavad, et u 40 aastaste meeste puhul, muutub see võrgustik nõrgemaks ning jäävad vaid vähesed truud sõbrad. Miks? Sest pole enam vaja võimuvõitlust, poliitlisi ja strateegilisi mahhinatsioone.

Teine levinud müüt on, et naised on empaatilisemad, kui mehed, ning rahumeelsemad.  Naiste rahuhoidmise ekspertiisil on palju põhjusi ning pikk ajalugu.  Lugege raamatust pikemalt, aga kokkuvõttes. Isased on osavamad sõlmima rahu peale tüli, emased on osavad hoidma rahu, et konflikti ei tekiks. 

Emainstinkt on naistel kaasa sündinud?

Nn emainstinkt on tegelikult  hormoonide kokteil östrogeenist,  prolaktiinist ja  oksütotsiinist, mis suurendab aju emotsioonikeskust amügdalat. Täpselt sama asi juhtub mõlema sooga, ka noortel armunutel, noortel isadel ja kõikides olukordades, mida me kirjeldame "roosad prillid ees".
Väga paljudel lindudel, imetajatest aga marmosettidel, tamariinidel, gibbonitel, slamangidel on emase panuseks tiinus ja imetamine. Muuga tegelevad kas ainult, või koostöös partneriga, isased.

Waal leiab, et on aeg lõpetada pidada stereotüübiks tüdrukute kirge beebide ja nukkude vastu. Inimeste ja paljude imetajate käitumist ei saa selgitada eelarvamuste ja soole seatud ootustega. Bioloogia on küll sellega seotud, aga teisel ja olulisemal põhjusel. Emaks olemist peab õppima, see ei ole looduse poolt kaasa antud. Veelgi enam, inimeste puhul pole ka imetamine instinktiivne ja mugav, vaid nagu kõik emad teavad- selle õnnestumiseks peavad nii ema kui ka beebi natuke vaeva nägema. 
Kuna need oskused on liiga komplekssed, et jätta need instinktide hooleks, on evolutsioon kindlustanud, et sugupool, kes vajab neid rohkem, on ka aldis neid rohkem treenima. See tendents, mis on funktsionaalselt seotud igivana paljunemisviisiga, ei ole stereotüüpne, vaid arhetüüpne*

Võtmeks on motivatsioon ja matkimine ning treening pisikesest peast peale.(Raamatut lugedes hakkasin mõtlema, et aga kes oli esimene? Kuidas maailma kõige esimene beebi ellu jäi?)

Isade rolli looduses on palju uuritud. Ilmselgelt puudub isastel loomadel link mõni kuud varem toimunud meeldiva tegevuse ning vastsündinud beebi vahel ( paraku ka paljudel meestel see puudub :))- Palju sõltub liikidest, aga mind ajas naerma näide, et emaste juuresolekul ei julge paljud isased beebit katsuda- nad teavad, et lapsele haiget tegemine või hirmutamine toob kaasa emaste karistuse.
Kuid, kui emaseid pole silmapiiril, hoolitsevad isased beebide eest nii nagu emasedki. On väga väga palju näiteid, kui täiskasvanud isased lapsendavad enda jaoks võõra loomabeebi. 

Näiteks isased gorillad olid väljasuremise äärel, kuna kaitstes oma järglasi, olid nad eesliinil ja salaküttide tule all.

Waal märgib naljaga pooleks, et maakera ülerahvastatuses on süüdi mehed. Ühiskonnas on sotsiaalsed kooslused  1.meeste side 2. Naiste side 3. Tuumpere. Esimest jagame šimpansite,  teist bonobodega ja kolmas on unikaalselt, meie, inimeste oma. Kui tekkis pere, hakkasid mehed osalema laste kasvatamises, aitasid naisi toiduga. See viis selleni, et järgmise järglase sündi ei pidanud ootama  4-6 aastat, nagu primaatide puhul, vaid lapsed hakkasid sündima aastaste vahedega.
Seega helmedele taas. Kui soovite rohkem lapsi, peavad mehed aitama.

Huvitavaid fakte:

•  4, nii inim- kui ahviema, viiest,  kannab last vasakul puusal  
• Suuremas osas  on isased looduses  kaunid ja emased kamuflaazis. Meie trio (inimene, šimpans, bonobo) puhul on vastupidi
• 43 USA presidendi valimistel 1824- 1992 oli pikemal kandidaadil topelt šanss saada presidendiks. Naiste puhul omas pikkus min efekti.
• Milton Diamond "Loodus armastab mitmekesisust. Ühiskond vihkab seda."

Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud.