reede, 2. detsember 2022

Naised vanglas

Oluline: Ma ei tea mitte midagi, ja ausalt öeldes ei tahagi teada, ei Eesti, Ameerika, ega ka Hispaania vanglasüsteemist. Ma elan niivõrd privilegeeritud elu, et ei tea kedagi, kel on mingigi side narkootikumidega, vanglatega. Samuti on mul väga raske uskuda, et Eestis on aastal 2022 lapsi, kelle ainsateks sunnitud karjäärivalikuteks on narko ja/või prostitutsioon.
Kõik üldistused ning järeldused põhinevad meedial. Ja mu postitus sisaldab spoilereid.
Raamatust välja toodud numbrid on seisuga 2010.

Tänaseks olen ära vaadanud kaks seriaali: Vis a Vis (Locked up)TV Series  Hispaania 2015–2019 ja Orange Is the New Black ( Netflix, TV Series 2013–2019)
Internet väidab, et need seriaalid pole omavahel seotud, Hispaania oma ei põhine päriselul. Aga sünopsis on mõlemal sama. Ilus blond haritud, heast perest pärit tüdruk satub vanglasse. ( ja mõlemas filmis peetakse vanglates kanu :))

Orange põhineb päriselul ning kuna ma tundsin seriaali-Piperiga hingesugulust, siis lugesin ka raamatu läbi. 

Nii nagu Atwoodi " Teenijanna looga", on Netflix ka selle raamatuga väga loominguliselt ümber käinud. Filmis on, erinevalt raamatust, palju lesbiseksi, vägivalda ja mõni hooaeg kiskus lausa komöödiaseriaaliks, kus huumor ületas sarja tegelikult traagilise teema. 
Raamat on pigem Jutustus Tõelisest Inimesest. Piper on- st näeb ennast, kuna tegemist on autobiograafiaga, tubli tüdruk. kes kakleb spinati ja brokoli nimel, õpib möödaminnes elektrikuks ja ehitajaks ning saab kõikidega väga hästi läbi. Kõik ebameeldivused on kirjas vihjamisi. Raamatu järelsõnas ta selgitab, et see on meelega tehtud valik.  

Mõlemas seriaalis saab tublist valgest tüdrukust vajadusel ka maffiapealik, diiler ja negatiivne liider. Seriaali Piper ja Macarena muutuvad. Kaklevad. Kehtestavad.

Filmid on kaasaegselt poliitkorrektsed. Suurem osa valgeid on idioodid. Latiinod ja mustanahalised õilsad, tugevad isiksused, kes on üldjuhul sattunud vangi tänu oludele. Mustanahalised on filmis ka väga vaimukad ja nutikad. Visa Vis ühes osas on mängus ka asiaadid, kes loomulikult on visad ja väga targad. Aga, ega ma ei  tea. Võimalik, et ka see liigitus ongi juba stereotüüp.

Raamatust sain vastuse Orange filmis segaseks jäänud koera-küsimusele. Nimelt oli Ameerika vanglates programm, kus kinnipeetud treenisid koeri.
Nagu tavaliselt, siis päriselu teeb kohati väljamõeldule silmad ette. Piper pannakse vangi 10 (!) aastat peale sooritatud kuritegu ja hoolimata vahepealsest ontlikust elust, saab karistuseks 15 kuud.

Numbrid, mis raamatust läbi käivad, on kohutavad. 1980 oli  USAs ca 500 000 inimest vanglates, 2008 juba 7 miljonit. Raamatu avaldamise ajal (2010) oli USAs  vanglas 2,5 miljonit, kellele lisanduvad  katseajal olevad ning tingimisi karistust kandvad, mis teeb kokku 7 miljonit inimest. + nende pered

Vanglad on ülerahvastatud. Näiteks Cook County vanglas on 10 000 vangi. Vang läheb riigile maksma 30 000 dollarit aastas, ja naisvangid isegi rohkem. Umbes 60 miljardit dollarit aastas maksumaksja raha läheb kogu vanglasüsteemile

Eesti vanglates on ca 2250 kinnipeetavat. neist 101 on naised. Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on keskmiselt 2812 eurot. Ning mul ei ole õigus- enamik Eesti kinnipeetutest on seal samuti  narkokuritegude tõttu.

Rikas riik. 

Aga ise on nad ju süüdi, eks. Kes käseb kuritegusid sooritada?
Sellest, miks inimesed jõuavad kuritegelikule teele on tehtud ilmselt miljon doktoritööd ja kindlasti pole see mustvalge. Ma mäletan, et isegi geenideraamatus oli juttu - ehk osa inimesi sünnibki vägivaldsetena.
Seriaalide üks väärtustest olidki lood- kuidas ja miks naised vangi jõudsid. Ja lood on tegelikult nii sarnased. Sul jääb igal kuul puudu 500 dollarit. Abivalmis inimesed pakuvad kiiret teenimisvõimalust. Narkootikumid või oma kehaga. Lootust pole. Mitte midagi pole. On vägivald. Vaesus. 
Orange viimastes osades on palju immigrantide teemat ( meie vangidest on vaid 67% Eesti kodanikud). Traagilised lood, kuidas lapsi ja emasid lahutatakse. Ma pole uurinud, aga sealt saaks hulga spinoffe a la Ameerikas kasvanud ja elanud, ainult inglise keelt oskav noor naine saadetakse tema sünnikohta- Ecwadori. Näiteks. 

Number raamatust: ainuüksi USA föderaalsüsteemis  on 90 000 vangi  luku taga mittevägivaldsete narkokuritegude pärast vs 40 000 vägivallakuritegude tõttu. 

Seega juhus. Halvad otsused. Lootusetu olukord. Puudulik haridus.

Ma ei tea kuidas teiega, aga mina kardan vanglate puhul eelkõige vägivalda. Nõuka-ajast ja eelnevatest vanglafilmidest on jäänud mulje, et peamine probleem on vanglajõugud. Mõlemas seriaalis on ka neid.  Vis a Vis on kohati väga vägivaldne. Oranges on räigeid stseene samuti, aga fookus on siiski mujal.

Orange raamatu lõpus on avaldatud ajakirjanduses ilmunud intervjuu Piperiga. Seal ta märgib, et esimene küsimus, mida ta tuttavad küsisid- kas sa said vanglas pidevalt peksa? Vastus on. Ei.
Jah, vanglas esineb vägivalda. Koos on ju ikkagi tuhandeid naisi. Ning nagu päris elus, on see, kellega kokku puutud, loterii.

Aga Piper soovitab mõelda, miks meile selline kuvand on loodud. Keegi ei viitsiks vaadata seriaali vanglast, kus mitte midagi ei toimu. Kaasaegne mainstream Hollywood on ka üldiselt väga vastustustundlik- vanglaelu peaks hirmutama ja ennetama. Ning vähem oluline pole ka see, et maksumaksjale peaks põhjendama tehtavaid kulutusi. Nii nagu ka Piper oma raamatus märgib, siis väga väga paljudel on tegelikult vanglas parem. Turvalisem.

Suurem probleem, kui vanglasisene vägivald, märgib Piper, on hoopis valvurid ning süsteem ise. Lõputu ükskõiksus ning igasugune rehabilitatsiooni puudumine. 

Piper toob oma raamatus välja veel ühe teema, millele ma polnud varem isegi mõelnud. Ta toob näite naisest, kes läks vangi ajal, kui polnud isegi mobiiltelefone. Kujutlege tema sulandumist ühiskonda.
Isegi Piperil, nn kaitstud naisel, kes oli vanglas lõpuks vaid 13 kuud, oli ühiskonda tagasisulandumine äärmiselt keeruline.
Ning kuna nn elluastumiskoolitus ( mis raamatus oli lausa tragikoomiline) reaalselt puudub, siis paljud jõuavad vanglasse tagasi ( Eestis 75%). 
Filmis on üks äärmiselt liigutav koht, kus dementne vanainimene saab "enneaegse vabastuse". Mis lihtsas keeles tähendab, et visatakse kodutuna tänavale surema.

What is the point, what is the reason, to lock people away for years, when it seems to mean so very little, even to the jailers who hold the key? How can a prisoner understand their punishment to have been worthwhile to anyone, when it`s dealt in a way so offhand and indifferent?

Mina tõmbaksin paralleeli loomaaiaga.  Kaasaegses loomaias pole loomal viga. Kõht täis ja tuju hea. Peamine probleem on. Igavus. Ning loomaaia looma vabasse loodusesse laskmine lõppeb üldjuhul katastroofiga.
Hoolimata reziimi rangusest ja korrast on see tegelikult  ( ma ei suuda leida siia  tõlget) infantilizing. Süsteem muudab su lapseks, võtab ära oma peaga mõtlemise, õpetab abitust ja sõltuvust süsteemist. Sa võtad inimeselt vangi pannes kogu vastutuse, aga tegelikult sa ei vastuta tema eest, ega anna ka tööriistu vastutuse taastamiseks.

Süsteem igal pool maailmas tegeleb tagajärgede, mitte põhjustega. Ma rõhutan veelkord, ma saan aru, kui keeruline ja mitmetahuline see teema on, aga las ma ikkagi natuke targutan.

Me oleme väga väike riik. Kui nüüd kujutleda hetkeks, et kogu see raha on suunatud seksuaal- ja finants- ja kutsehariduse andmiseks. Laste- ja noorte kuritegevuse ennetamiseks. Alampalga tõstmiseks, et katkestada vaesuslõks....

Loomulikult ma tahan, et vägivaldsed retsid on minust kaugel ja eemal. Võibolla Eesti kontekstis me peaksimegi leppima, et osa inimesi ei saa endaga hakkama ja neile tuhatkonnale võimaldama abistatud elamise. Mulle väga meeldib Austraalia sünnilugu. Tänapäeval kardetavasti enam asustamata saari pole. Aga nii USAs, Venemaal ja isegi Eestis on mahajäetud asulaid. Lisada sinna maad ja loomi ning jätta tüübid isemajandamisele. Valvama peaks vaid ala. ( ja sinna saaks rajada tuumajaama, tuulepargi, tselluloositehase, harjutusväljaku.... :))

Mõlema loo naisvangid on, aga suuremalt jaolt juhuse, halbade valikute ning sunnitud otsuste ohvrid. Minus on nii palju mulki, et kahju vaadata, kuidas täiskasvanud inimesed ei tee päevade kaupa mitte midagi. Ma olen Makarenko koolkonnast, ja oleks minu teha, siis mitte-vägivalla kuriteo sooritanud suunaks kõik vabatahtlikku, või võime ka õige nimega nimetada-sunnitööd tegema.
Tehingu mõte oleks. Sa oled ühiskonna reegleid rikkunud ning midagi ära võtnud. Meie võtame nüüd vastutasuks sinu aega ja otsustusõiguse. Sa pead olema õigel ajal õiges kohas. Maksad sissetulekust osa riigile. Läbid koolitused. 
Hooldekodud, kirikud, kodutute ja loomade varjupaigad, heakord. Vastavalt haridusele võiks anda koolis tunde või õpetada eesti keelt. Ukraina vajab varsti miljoneid ehitajaid. meil on vaja reka- ja prügiautojuhte, kokki jne jne jne.
No näiteks. Kui meil on 8 lapsega õpetajast üksikema, kes laste ellujäämise nimel oli sunnitud midagi (mittevägivaldset) tegema. Mis point on panna ta vanglasse? Tema ja ta lapsed vajavad "kuidas planeerid rasedust" ja finantskoolitust. Ta vajab usutavasti ka ümberõpet, et saada tasuvam töökoht, ta lapsed peaks käima koolitustel, et saada tulevikuks teistugune elumudel.

Ja lõppu üks ilus tsitaat. Üks Piperi sõbratar on usklik ning sel teemal arutledes, saab ta sõbralt vastuse, mida usk on andnud, miks ta on religioosne inimene:

I`ve got a lot to give



15 kommentaari:

  1. Ee. 8 lapsega üksikema ei ole õpetaja, ta on kas poliitik või nõudepesija. Õpetajad oskavad soovimatuid rasedusi vältida, kui mitte esimesel, siis neljandal korral ikka. Poliitik ümberõpet ei vaja, temal on manipuleerimisand ja sooja koha peal saadud varad olemas. Nõudepesijat tasuvama töö peale ümber ei õpeta puhtalt sellepärast, et ta ei saa aru, mida talle õpetatakse.
    Muidu ma olen Sinu ideedega nõus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ah, see õpetaja oli rumal näide ;) ja nagu näitab tänane regionaalne tööpuudus, siis ametikoht võib olla, aga inimesed on inimesed.Oma soovide ja tahtmist ega. Ning vägisi kedagi oma tööd hästi tegema ei pane.Eriti kui raha saab ka kergemini.
      Keeruline teema.

      Kustuta
  2. Pole otseselt teemasse, vabandan, aga üks sinu lause käivitas kunagi lastekodust kuuldud mure. Tsitaat siis see: "Sa võtad inimeselt vangi pannes kogu vastutuse..." See vastutuse teema siis. Lastekodus küll personal vastutab, aga neil puuduvad võimalused normaalse õhkkonna loomiseks, mis kasvamisel vaja. Nende põhimure oli see, et sa ei saa lapsi lastekodus mitte millegagi motiveerida. Kui sul on eelarves finantse või sponsor otsustab jõulude puhul viia lapsed kuskile sööma/mängima/lustima/ujuma, siis sa pead kaasa võtma kõik. Sa ei saa "sorteerida" neid põhimõttel, et "sinul oleks vaja natukene rohkem püüda ja kooliga asjad korda saada või et sina olid mitu päeva kadunud ja me leidsime sind taas tänavalt või sina jälle võiksid regulaarselt käia psühhiaatri juures nagu me kokku leppisime."
    Nagu kodus vanemad, et kui ikka pole asjad korras ja kokkulepped paigas, siis fun asju ette ei võta. Nad ei saa, neil on kas kõik või mitte keegi. Nendel lastel ei ole mingit motivatsiooni peale selle, et kuidagi ellu jääda. Suures lastekodus ei saanud tookord personal neid isegi söögivalmistamisele kaasata, sest ohutus. Ma loodan, et praeguseks on rohkem perekodu tüüpi kohti, kus natukene inimlikumad reeglid...
    Lastekodus on vähemalt katus peakohal ja söök, aga kui saad täiskasvanuks, siis suunatakse see laps piirkonda, kust ta kunagi lastekodusse toodi. KOV pakub avariipinda kui sedagi, enamik peab minema tagasi koju, kus joodi või väärtkoheldi, sest neil pole kuskile mujale minna. Väheselt rabelevad välja. Ja lastekodus on reeglina väärkoheldud lapsed või lapsed rasketest peredest, kus kasvatuslikud õigused (või ka vanemlikud) on ära võetud. Beebid lapsendatakse sisuliselt enne sündi ja kõlab karmilt, aga nende järele on pidev nõudlus. Meil oli aastaid ühisprojekt ühe lastekoduga ja see õppetund oli kõige süngem. Uksed olid kogu aeg lukus, asju ei tohtinud ripakile jätta, varastati. Ma ei tea, kas keegi tegi siis statistikat, paljud neist lastest suutis normaalsesse ellu lõpuks pöörduda. SOS-tüüpi lahendus ei kata kahjuks kogu riigi vajadusi. Lapsed on katki niigi, nad ei usalda kedagi, paljud vajavad professionaalset ravi ja tuge, milleks asutusel puuduvad vahendid. Katkist last aga tahavad vähesed, nendega ei saada hakkama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, lastekodu lastega sama probleem ja kardetavasti on need kaks teemat seotud.Kui mul on õigesti meeles , siis Saksamaa käib alla raamatus nähti võluvahendina lasteaeda, mis aitab väärtuskasvatusega vajadusel järele. Aga nagu elu näitab, siis vist mitte piisavalt

      Kustuta
    2. Kunagise Riisipere kasvandikud käivad senini koos. Oli küll suur lastekodu, aga nad osalesid. Nad ei olnud "kliendid".
      Suur osa toitu kasvatati ise, köögitoimkonnas tuli olla, koristamine oli iseenesestmõistetav jne.
      Õpiti tegema ja õpiti, miks ja kuidas on vaja teha. Vähe olevat olnud neid, kes alus pärast hätta jäid

      Kustuta
  3. Ma õppisin ülikoolis kõrvalainena sots.tööd, käisime Harku naistevanglas ekskursioonil. Meile räägiti, et kõige rohkem mõrtsukaid on meil just naistevanglas - enamasti naised, kes on pärast aastaid kogetud vägivalda oma mehe maha löönud+ lapsetapjad (toona mainiti, et erinevalt üldisest tendentsist - vang pole põliseestlane, on lapsetapjad just eestlased miskipärast). Muidu käisime seal vanglas vabalt ringi vangide keskel, enamik vange olid peale vaadates kenad üle keskea prouad. Paar butchi välimusega jõhkardit tegi maja ees suitsu, aga muidu paistis vägagi mittevägivaldne koht. Osa naisi tegi tööd, õmbluskojas käisime, öeldi, et kahjuks saab tööd pakkuda vaid vähestele, lihtsalt pole seda anda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sellised välditavad kuriteod peaks olema jagatud vastutusega.A la, et kui aasta jooksul pole taolisi asju juhtunud, saavad KOV sotsiaaltöötajad aasta palga ulatuses preemiat. Võiks ju toimida?

      Kustuta
    2. sellistest naisvangidest oli kunagi vist Kadri Ibrusel pikk artikkel. Et kui naine lööb maha oma mehe, kes talle (järjekordselt) kallale tuleb, siis normaalsel tasemel advokaadiga läheks see ilmselt enesekaitse kilda, äärmisel juhul "hädakaitse piiride ületamiseks", aga kuna tal ei ole raha endale korralikku advokaati lubada, siis läheb vangi mõrva eest.

      ja sellega paralleelselt mõistetakse mees, kes oma naise surnuks peksab, süüdi "surma põhjustamises ettevaatamatusest", sest hei, ta tahtis ju lihtsalt peksta, kust ta teadma pidi, et teine ära sureb.

      Kustuta
    3. Jah, see on oluline teema.Meil hiljuti oli meedias, et kuna riigi kaitsjatele makstakse alla turuhinna, ei saa vähekindlustatud piisavalt abi. ning jutuks olnud raamatus toob peategelane enda näite.Tema sai 15 kuud, mustanahaline sama kuriteo eest on 30.

      Kustuta
    4. ja siis on meil (USAs muidugi veel rohkem) probleeme sellega, et vähekindlustatud satuvad vangi v arestimajja, sest neil pole raha mingit pisirikkumise eest määratud trahvi ära maksta.

      Üks sotsiaaltöötaja kirjeldas kuskil lehes kunagi mingit oma hoolealusest vanainimest, kes ei jaksanud niiviisi mingit helkuri puudumise või vales kohas üle tee mineku trahvi ära maksta ja see vahepealne kinniistumine päädis kodutuks jäämisega.

      Kustuta
    5. omaette teema on elu hammasrataste vahele jäänud inimesed, kes võivad isegi eelistada vangi sattuda, sest seal on soe ja saab mitu korda päeva süüa, neil võib olla strateegia, et varastab midagi paraja hinnaga, et kinnimajja saada. See on see koht, kus riigil oleks tunduvalt odavam teda kuidagi sotsiaalmajutada ja toiduabi anda, sest vanglas peab vange ka valvama ja see on palju kallim.

      Ma tean "naised saunas rääkisid" tasemel (aga mitte "keegi rääkis, et luges kuskilt", vaid siiski "keegi teadis kedagi, kes teadis kedagi" tasemel) üht konkreetet juhtumit

      Kustuta
    6. Jaa, sellised proffessionaalseid vange on olemas. Üks asi on see, et katus on pea kohal ja süüa antakse, aga teine asi on see, et vangla süsteem ja ühiskond on nende jaoks tuttav, nad oskavad sellega toime tulla ja teavad, kuidas see töötab. Välja saades tavaühiskonnas nad enam toime ei tule, seda süsteemi ei tunne, ei saa tavaeluga hakkama ja kukuvadki siis kas meelega või kogemata taas kinni, et saada taas enda tuntud ja turvalisse maailma. Eriti kui nad vanglas on mingi kõrgema staatusega tegelased, siis on neil seal oluliselt lihtsam ja meeldivam elu kui vabaduses.

      Kustuta
    7. ma mõtlesin küll pigem kodutuid.

      Kustuta
  4. Täiega "Austraalia" variandi poolt. Meil Kanada arktikas ruumi laialt. Humaansetel kaalutlustel polegi rohkem vaja kui kaks suuremat saart, üks vägivaldsetele, teine pisisulidele ja valgekrae kurjategijaile. Ehitaks sinna barakid, et talvel päris ära ei külmuks. Paneks mereväe patrullima ja viskaks aeg-ajalt helikopteritelt toidupakke. Kui kodanikel on reaalne oht sellisesse kohta sattuda hakkab kuritegevus kiirelt kahanema. Tüüpidele võiks ka moblasid jagada ja internetti pakkuda, et saaksid muu rahva meelelahutuseks striimida kohalikku elu ja sellest saadava tuluga toidu tasa teenida :P

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!