Vanainimese rõõmud

Kobaldil oli üks päev halb tuju. Siiani on meie koostöö kulgenud tõrgeteta. Aga sel päeval oli kõik pahasti. 

Küll jäi ta mitu korda igale poole kinni, siis sai tolmumahuti täis, siis aku tühjaks, siis kadus üldse wifi ühendus.

Nii ma siis jälgisin teda kullipilgul, et ta töö tehtud saaks. Ja see osutus erakordselt põnevaks. Ma ei tea, kes iganes ta algoritmi kirjutas, aga minu ja tema loogika töötavad küll täiesti erinevalt ning ka meie arusaamine efektiivsusest on erinev.

Pensioni 2. samba reformist

Ma ei tea kuhu seda kommentaari jätta, seega jätan siia.
Ma ei saa aru, miks mitte keegi ei räägi inimestele topeltmaksustamisest. Juhul, kui seadusi ei muudeta, siis tänase seisuga tuleb neil õnnetutel, kes raha välja võtavad, maksta tulumaksu OMA rahalt kaks korda.

Sa maksad tulumaksu juhul, kui võtad raha investeerimiskontolt välja. Ja juhul, kui aasta lõpus selgub, et su aastane kogutulu ületab meie suurepärases astmelises tulumaksusüsteemis ettenähtud taseme, maksad veel kord.

See kehtib juba ka täna. Ja selle eest täname me Isamaaliitu.

23.august

2019
hullult tihe nädal. Koolitus, komandeering, intensiivset suhtlemist võõrkeeles, selgumine, et asjad, mis peaks olema tehtud on tegemata- ehk siis vana hea järeldus. Usalda, aga topelt kontrolli ja siis veel kord kontrolli.

Samuti oli"Keskerakond hoolib" nädal :) Avati uus terviserada, mis on imekenas kohas. Ma ei teadnudki, et mu kodu lähedal on selline metsatukk. Väga hea teadmine.
Ja teiseks näidati välikino. Ma pole mitte kunagi varem välikinos käinud, väga äge oli. Film tundus samuti hea, aga kuna mul hakkas külm, siis jäi kahjuks pooleli. Meeldiva üllatusena selgus, et meie linnaosas elab nii palju eestlasi. Ma ei teadnudki..:)

Elu suurimad saladused

Ma ei saa kanda tossudega sukki (või siis sukkadega  tosse). Kuidas on võimalik, et kõndides täiesti siledal asfaldil tuleb ALATI tossu sisse kivike, mis sukad lõhub. (ja kuidas on võimalik, et inimene ei võta õppust)

Vanasti sai spetsiaalselt kogutud vihmavett, kuna see tegi juuksed siidpehmeks. Miks siis nüüd, tänapäeval, kui seesama vesi sajab taevast, teeb see juuksed rasvaseks ja mustaks.

Miks 90-datel sündinud lapsed olid kohe algusest saadik rohelised, aga peale 2010 sündinud mitte?

17. august

2019
ema sünna läks suht koht hästi. Sõime õhtusöögi ja läksime laiali. Mis seal ikka.
Aga üle pika aja sain jälle oma lapsega kokku. Ta on ikka nii.. tema:) See on hämmastav, kuidas temaga kogu aeg juhtub. Või siis pigem, et ta märkab et juhtub ja suudab seda ka vaimukalt jutustada. Ma ei tea mis vahendiga ma suudan ta kirjutama panna. Kui ta oma ITst tüdineb, siis humoreskide kirjutamine on täpselt tema töö :)

Isa prognoos on praegu samuti hea. Kuu lõpus on opp, siis eemaldatakse üks neer. Loodetavasti läheb kõik hästi. Ta ise on vitaalne ja optimistlik nagu alati.

Kolmapäeval käisin jälle loomaaaias kontserdil, seekord oli kohutavalt külm. Aga kontsert ise oli isegi parem, kui eelmisel korral. Kaks noormeest klarnetite ja saksiga. Väga huvitavalt rääkisid lugude vahele ja viskasid nalja. Seekord oli elevantide juures. Erinevalt karudest, elevantidel tundus olevat suva :) :)


Töö. Hästi töine on olnud. Reedel oli uue ülemusega esimene neljasilma kohtumine. 2 ja pool tundi rääkisime ja tegelikult jäid paljud teemad käsitlemata, sest aeg sai otsa.

Maduussi eksistentsialismist

Nägin metsas jälle rästikut. Kiirustas üle tee.
Miks nad kiirustavad? Kui mõelda, siis looma elu jaguneb laias laastus neljaks. Toidu otsimine, söömine, magamine ja järglaste saamine.
Kui vähem energiat kulutada, siis kuluks ju ka vähem süüa.
Mingil põhjusel tundub paljudele loomadele, et magusam amps on üle tee. Kas see tähendab, et meie põhivajaduste - ja omaduste hulgas on ka lootus. Või siis naiivne optimism.

Selles kontekstis andsid tegelikult inimesed teatud loomadele võimaluse tõusta arengupüramiidis järgmisele tasemele? Sa ei pea enam igapäevast toitu otsima. See toit antakse sulle. Vastutasuks pead sa olema (inimesele) kasulik. Su elule on tekkinud teine tähendus.
Igavus, iseenesest, on ju subjektiivne mõiste. Kes oskab võrrelda, kas tuvide vahtimine aknast on lõbusam või igavam, kui  ellujäämiskursus eksistentsi nimel.

Ja hellitused. Uskudes loomadokumentaale, siis pole mitte ühtegi liiki, kes põlgaks paisid, hellitusi, sõpru ja lähedust. Isegi kalad tahavad silitamist.

Loomad on vanemad kui inimesed. Huvitav, miks siis inimesed ikkagi võtsid end kokku ja loomad mitte. Miks näiteks ei säti rebased end elama kanalasse ja ei kindlusta kanalat ning oma elupaika nii, et nendest toiduahelal kõrgemal seisvad vaenlased juurde ei pääseks. Väga paljud liigid on võimelised ehitama kindlusi. Miks nad siis ikkagi endiselt kütivad, jahivad ja võitlevad eluga?

10. august

2019
Kas enne hea või halb?

Hea. Muusika. Juhtusin raadiost kuulama Andres Oja saadet Woodstockist ja kolmapäeval käisin Loomaaaias kontserdil, kus mängiti kahe noore helilooja Liit ja Lutsoja muusikat. Isegi jääkarudele meeldis:)
Ja kummalisel kombel oli nii see 50 aastane kui ka kaasaegne täpselt minu maitse. Just sellist muusikat ma armastangi. Õhtu oli soe ja loomaaaias oli üllatavalt palju loomi. Seal peakski ainult õhtuti käima.

Tädi Leili saatis ämbritäie tomateid. Punased, lihavad, õige lõhna ja maitsega. Ta sai just 75. Onu on insuldiga haiglas ja tädi taastub puusaoperatsioonist.
Näe, munad unustasin ja õunad on see aasta sellised nässid,. et ei kõlba saata.. Ei, ma olen küll koormust vähendanud. Sigu enam ei pea...
Vana kool. Kaduv põlvkond.

Korjasin liitrikese pohli. Ja keetsin õuntega moosiks. Natuke mõrkjas sai, ju polnud pohlad päris valmis. Igatahes pidin suhkrut lisama. Aga tore ikka.

Mu projekt sai esimeses etapis kinnitatud ja heaks kiidetud.

Halb. Isa sai nädala alguses neeruvähi diagnoosi. Järgmisel nädalal selgub, mis staadiumis ja kui tõsine asi on.

2018

Kui ma aasta kokkuvõtet kirjutan, siis kevad.- suve märksõnad on kindlasti: mina, kõik need investeeringud mis ma endasse teinud olen ja see töö värk. Ja see, et- mitte miski ei ole nii nagu paistab.

eile helistas KK. pean tunnistama, et mu esimene impulss oli- vajuta kõne kinni. Ma ei tea, miks, ma kartsin, et äkki on talle öeldud ja ta hakkab mind süüdistama jne.

Võtsin ikka vastu. Ja ta ütles, et tal on mulle tööpakkumine ( tuli ikka kolmas ka ära :)). Ja siis ma mõtlesin, et nii. Nüüd ta sai kinga ja pakub oma uues meeskonnas kohta. Aga ka see oli vale 🙂

Ta pakkus, et ma võiksin hakata tegelema tootearendusega ja vahendama ettevõtet ülikoolile. Jura seega, aga huvitav on selle asja juures hoopis see. Et.. kas talle pole öeldud, või omanikud on ümber mõelnud, aga ta teeb tulevikuplaane praeguses ettevõttes, lisaks uuris järgm nädala koosoleku kohta. Ehk siis tema töötab jumalarahus edasi!!!

Et ongi Susanil õigus, et KK läheb hästi ja V mitte? Eks kuuleb ja näeb.

Aga KKst veel. Ma kuulan teda ja ta on ikka nii…. krampis? Selline tunne on, nagu keegi oleks teda sundinud mulle helistama ja midagigi pakkuma. Kena oli temast see, et ta tunnistas, et oleme vähe suhelnud.  Nii minuga, kui kõikidega. Ma loodan, et mu äraminek andis nn äratuse ja see pole selline ühe korra lugu, vaid ta nüüd võtabki seda tulevikus tõsisemalt. ( Ja mina ka!!!). Aga ikkagi on temaga suheledes pärast selline kehv tunne.

Kui nüüd esoteerikasse laskuda, siis tegelikult võiks kogu selle augusti-tööteema sõnum olla hoopis muus. Ma saan praegu kõikide nende protsesside käigus kuhjadega tagasi oma kaotatud enesekindlust. Täitsa päriselt kohe. Ma ei tõmbu ei kaitsesse ega ka valveseisangusse, Ma palvetan, et see jääks minusse alles.

Ja et ka uues kohas oleks see alles. Et mul on ükskõik. Selles osas tohib olla ükskõik. 

Hiljem

kas nüüd on kõik helistanud? 🙂 Omanik helistas ka et kahju ja mõtle ja head inimesed…:) Kiitsin KK, samas ütlesin ka välja, et me olime solvunud, et meid kõrvale jäeti.

Kusjuures, ma muretsen nüüd seda, kas ma nüüd kellelegi liiga ei tee ei reeda ei valeta ei vali vale poolt… Krt mul ei ole neid intriige vaja.

tead. Ma tahan juba, et see kõik läbi saaks.

Veel hiljem

helistas KK ja tahab minuga õhtul kokku saada ja pakkumise teha. Südamest tahaks ta pikalt saata. Aga viisakas on ilmselt ikka ära kuulata

2017

Ema sünnipäev läks üllatavalt hästi. pidu sujus mõnusalt ja vähemalt minul oli tore ning vähemalt sõnades ema kinnitas, et ka talle meeldis.
esitasime ühe laulu. Ma algselt ei viinudki linki kokku, et lapsepõlves oli see meil ju tavapärane. Lapsed kamandati teise tuppa eeskava ette valmistama 🙂

ja õde pidas vapustava kõne.  

Töö asjadega on sitasti. Täna kuulutatakse välja, et K saab ühendatud ettevõtet juhiks ja V saab ilmselt kinga. Mina tema asemel läheks ära, mitte ei hakkaks töötama ühe kogenematu plika alluvuses.

Ja minuga siis täpselt prognooside järgi. Kuna KA  on K sõbranna, pikem, noorem, ilusam, siis pole mul lootustki. Ja ma ei tea kas ma ka tahaks.

Aga naljakas on see, et kuigi ma olen seda mõtet veeretanud siin juba 100 aastat, on ikkagi kuidagi paha. Esiteks, ma olin tüdinud rutiinist, uus algus aga tekitas adrenaliini ja see mulle meeldib., Tahaks kohe tegutseda ja..:)

Teiseks ego. Tegelikult mind ikkagi solvaks, et mind vahetatakse välja kehvema ja kogenematuma neiu vastu.  

No eks näe muidugi. need on mu prognoosid.

Kui ma siis nüüd ikkagi koondamise saan, siis inglise keel ja üks reis oleks hea. Ja ma väga loodan, et töötukassa annab mulle võimaluse proovida mingit muud ametit. Aga jah, eeldus on koondamine.

ma usun, et me absoluutselt kõik tahame hetkel selgust., On nii või naa, aga see segane olukord ajab lihtsalt närvi

2013

Vaid nädal ja algab puhkus.

väga veider on see, et mul on hetkel 7 + projekti pooleli, mispärast ma ka pabistasin, et kas ja kuidas puhkus jne. ja nüüd kõnnin ringi ja haigutan. Mitte sittagi pole teha. Igav on. nagu alati.

Ja Aljast tunnen puudust. Kui nüüd Ivo ka peaks ära minema… siis ei jäägi ühtki terve mõistusega inimest, kellega koos rõõmus olla ja ülemusi kiruda…:)  

Ma olen sel aastal õppinud ainult 2 asja- gimp ja php. seega 3 oleks veel vaja. aga nii laisk ja motiivitu on olla ( nagu tavaliselt) ja ühtki  head ideed ka pole.

selg on hakanud jälle valutama ja ilmselt saab eesoleva autoreisiga viimase surmahoobi. sügisel kindlasti pilatesesse.

2002

 Et ma ei unustaks- laps tahtis sünnipäevaks laavalampi ja elektroonilist kassi

1996

Ma sain tööd! peaks olema üliõnnelik, aga üllataval kombel olen ma väga rahulik ja enesekindel. Mitte keegi ei tea veel sellest. Mees ja Õde pole helistanud. Isale ei tahtnud ma öelda. Isegi ei tea, miks.

See kõik on juhtunud nii kähku ja kummaliselt. Teisipäeval oli mul kokkulepitud kohtumine ja kui ma sinna jõudsin  (Õde jäi muidugi pool tundi hiljaks) ja ma jõudsin seetõttu minutipealt, mis minu puhul on ebaharilik. Siis selgus, et firmaomanikul oli mingi ootamatu asi vahele tulnud. Mingi tüüpiline raamatupidaja, tõenäoliselt firma sekretär ühes isikus, võttis mind vastu ja lasi tegevusetult oodata,

Õnneks ilmus varsti järgmine kandidaat- lilla lõuaga jutukas noormees ja meil oli päris lõbus. Kolmveerand tunni pärast tuli kolmas kandidaat- mobiiliga härg. Lõpuks minu tulevane ülemus halastas meie peale ja vestles minuga, pärast seda, kui olin oodanud tund aega.

Minu esimene mulje sellest firmast on vastuoluline. Miski minus ütleb, et see firma kaua ei püsi. Inimesed tunduvad depressioonis olevat. Ja distsipliiniga pole vist ka kõik korras. Selle kahe korra jooksul olen kohtunud kahe raamatupidaja ja ülemus Rauno ja Tiiuga. Mingi noormees lipsas ka korra läbi.

Võimalik, et mu tunne on petlik, aga kõik see mis ma seal nägin annab mulle kindlustunde, et saan hakkama. Ehk hakkan ma hiljem kartma, kui konkreetne töö käes on? Igaljuhul on see kindlasti huvitav väljakutse ja kogemus

Energiakriis

Trükkisin nädalavahetusel oma 1986 aasta päevikut internetti. oehh...
Mõned asjad peavadki ilmselt jääma sinna, kus nad olid. Aga kui kõrvale jätta see naiivne õhkamine poiste järele, siis .. ma olin siis juba mina. Täpselt samasugune.

(Huvitav, kas ka tänapäeva 15-16 aastased on nii lihtsameelsed ja naiivsed, mis suhetesse puutub?)

Ma olen varemgi sellest kirjutanud, et üks päevikute ja blogide hea omadus on mälu. Tõsi, nagu antud juhtumil, ehk ma ei peaks mäletama kõiki poisse, kes "minu poole vaatasid"... aga fakt on see, et meie mälu mäletab asju oluliselt teistmoodi, kui nad tegelikult olid. Kohati ilusamalt, kohati traagilisemalt, kohati üldse mitte.
Selles päevikus on juttu Piretist. Kuidas ma ka ei meenuta, vaatasin isegi fotod üle, ma ei mäleta oma elust mitte ühtegi Piretit. Aga. See Piret on mu kohta öelnud väga teraselt ja tabavalt. Muuhulgas, et ma olen rahmeldaja. Ma tahan igale poole jõuda ja kõike proovida.

Imekreem silmadele*

Põhjustasin lennujaamas väiksemat sorti ummiku  ja kokkupõrke, kui jäin naelutatult vaatama üht ekraanil jooksvat reklaami.
Reklaamis oli vanemas eas proua. Nagu mina. Kes määris silmadele mingit kreemi ja järgmises kaadris oli juba opereeritud laugudega. Nagu E. Elsa, siis.
Illustreeriv tähendus illustreerivaks tähenduseks, aga no NII eksitavat reklaami ei tohiks küll näidata??!!
Kuna reklaam viitas sellele, et samas tax frees on kreem soodsalt müügil, otsustasin osta ja proovida. Aga. Kreem oli otsas.
Tellisin Amazonist. Veel enne, kui pakk minuni jõudis, saadeti mulle kiri, et neil on nii hea meel. Ja et kuna tellisin seda esimest korda, siis saadavad nad mulle ühe paki veel lisaks, tasuta.
Super!

3. august

Otsustasin kopeerida Killukese ideed kõrvutada erinevate aastate sama päeva. Need, mis juhuslikult olemas on. Kuna mulle tundub, et kõik mu elus kordub, siis.. oleks huvitav teada, kas "tundub" või "on".

3. august 2019
ei teagi, olla kurb või rõõmus. Mul läheb nüüd kolmas nädal järjest, kui mind kutsutakse juhatuse ette. Üks teema on arusaadav, suur investeering. Loogiline, et kogu juhtkond peab kursis olema. Miks, aga mu tavatööst ei saa rääkida nelja silma all, see jäi arusaamatuks.
Kõik teised on saanud individuaalkohtumised.

kokkuvõttes. Jäin rahule ning jäi hea tunne. Ma väga väga loodan, et see polnud petlik ja nad olid tõepoolest siirad. Nad on toetavad ja positiivsed, Ma tunnen selles firmas esimest korda, et mu osakond on oluline ja mind toetatakse.

samas, minuni jõudis täiesti juhuslikult üks protokoll, kus on kirjas pea kõikidele osakondadele uute inimeste otsimine. Näis siis, millal minu osakond sinna kirja saab…:)

rohu osas. Tuju on väga hea. aga higistan öösiti kui loom. Ja uni!!! ma ainult magaks ja magaks ja magaks. Mees oli ükspäev külapeal ja läksin kell pool 10 magama. Hommikul olin virk ja erk. Ehk siis, ma vajangi rohkem und.