kolmapäev, 28. august 2019

Vanainimese rõõmud

Kobaldil oli üks päev halb tuju. Siiani on meie koostöö kulgenud tõrgeteta. Aga sel päeval oli kõik pahasti. 
Küll jäi ta mitu korda igale poole kinni, siis sai tolmumahuti täis, siis aku tühjaks, siis kadus üldse wifi ühendus.

Nii ma siis jälgisin teda kullipilgul, et ta töö tehtud saaks. Ja see osutus erakordselt põnevaks. Ma ei tea, kes iganes ta algoritmi kirjutas, aga minu ja tema loogika töötavad küll täiesti erinevalt ning ka meie arusaamine efektiivsusest on erinev.


Vaatasin oma kodulemmikut ja mõtlesin, et vaat nii ongi. Kui minu vanemate ajaviiteks on käia poes. Ja paljudel teistel eakatel helistada vox populisse.

 Siis minu põlvkonna ajaviiteks saab vanas eas masinate, kes töötavad meie eest, jälgimine...??



8 kommentaari:

  1. Oled sa kunagi proovinud koodi kirjutada? Huvitav kogemus. Ma tegin mõned aastad tagasi läbi koolituse programmeerimisest maalähedaselt. TÜ korraldas tasuta, üle veebi. Väga valgustav kogemus oli :)

    VastaKustuta
  2. Jah, ma olen õppinud Basic, CSS, PHP, Javascript, HTML ja midagi vist veel. Keskkoolis, ülikoolis ja ise ka hiljem.
    Aga see polnud päris minu teetass. Loovusest jääb puudu. Umbes selline paralleel, et ma tunnen ka tähti ja oskan kirjutada aga raamatut kirjutada ei suuda.

    Sama oli ka programmeerimisega. Ma suudan panna tähed lendama ja koostada kodulehe kõikide kelladega ja teha poomismängu, aga... milleks? Ise ma nullist midagi, kahjuks, välja mõelda ei suuda :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle meeldis pigem see aspekt programmeerimise juures, et see paneb inimese mõtlema etapikaupa. Ma kinkisin oma ristilapse õele lausa laste prgrammeerimisõpiku, kus on nii armsalt lahti kirjutatud see, kuidas ühtegi jama ei saa lahendada kogu teemale korraga peale lennates. Et võtad osadeks, mõtled ja nokid niiviisi. Minu meelest geniaalne lähenemine neile, kel kombeks ülemuretseda või mõtelda.
      Et sa teedki "moodulid", harutad probleemi lahti ja siis analüüsid plusse ja miinuseid. Mul oli see vaatenurk programeerimise osas kuidagi kõrvale jäänud. Et alati on valikud ja ühes probleemikatkes olnud valik dikteerib järgmised, kusjuures teine valik annaks hoopis teise tee. Ma ei tea, kas just loovus, minu meelest selline puhas mõttetöö pigem. Ja testimine nagu kudumises :D Testimisele läheb rohkem auru kui koodi kirjutamisele.
      Väga erialakauge arvamus muidugi.

      Kustuta
    2. Ühe suure IT ettevõtte boss kunagi:
      Kuidas süüa ära suur laudatäis sõnnikut?
      Ikka üks suutäis korraga...

      Meil peaks olema kusagil avalik esitlus "kuidas parandada roboti turvalisust tuhat korda?". Ja vastus "paranda kaks korda, ja nii kaheksa korda järjest". See päriselt töötab ka. Leiad hetkel kõige suuremat efekti andva muutuse koha, teed selle ära, mõõdad tulemust, siis leiad järgmise... jne. Ohutus on kenasti objektiivselt mõõdetav ka (intsidente tuhande sõidukilomeetri kohta näiteks). Ja töötadki niiviisi etappidena ja tulemus muudkui tuleb.

      Kustuta
  3. Kassidele väidetavalt meeldib robottolmuimejatega sõita. Seda saaks ka jälgida.
    Ja keegi võiks tolmuimeja sisse istutada surve/kaaluanduri ning eraldi kassisõidutamisprogrammi. (madala mööbli alla minemisel pidurda; lagedamal platsil tee kassi lõbustamiseks mõni piruett või äkkpidurdus)

    VastaKustuta
  4. Vanilla Tšintsilla30. august 2019, kell 22:16

    Pane GPS külge näed kuidas digikõrgharidusega olmerobot "mõtleb" või tahab ära põgeneda, veelkasulikum oleks saada käsutada "mine vii prügi välja" veelparem kui ta vastaks "mine karuperse". :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, mis need Asimovi kolm robootika seadust olidkine ... - vastusõimamine ja pererahva pimedatesse kohtadesse saatmine on minu arust esimese ja äkki ka teise seadusega vastuolus :)

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!