kolmapäev, 11. jaanuar 2023

Tallest ja lillest 4, D.Rogdgers ja R.Wolf Püha lehm

Me elame huvitaval ajal. Ajal, mil peab välja andma raamatuid,  mis veenavad- vaja on magada, vaja on normaalselt süüa ja nüüd siis, süüa nii, et saad toidust kõik toitained, ilma et vajaksid toidulisandeid. Ja need raamatud pole suunatud koolieelikutele vaid täiskasvanutele ning vajadust sellisteks teadmisteks tõestab kõikide nende raamatute müügiedu.  

Raamatu stiil on ameerikalikult pisut hüsteeriline, aga lugedes saad ka aru, miks. Näited, mida ta toob, on kohati uskumatud. Meil Eestis on seni(?) veel hästi(?). Vastavalt maailmavaatele oleme me kas mahajäänud provints või jäänuk ratsionaalsest talupojamõistusest. Olen jälginud, kuidas TAI vaidleb veganitega, kas ja kustmaalt on "normaalne".  Nende seisukoht on kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik. Tänaseks on nad leppinud ja 2020 oma kodulehel andnud välja juhised, kuidas toituda veganlust valides teadlikumalt ja jääda terveks.

Fakt 1 Loomsed valguallikad ( liha, piim, munad, kala ) on kõrge bioväärtusega täisväärtuslikud valgud, Sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates kogustes ja sobivates vahekordades

Fakt 2 Mäletsejad ( ja teised loomad, linnud) on mulla tervise, liikide mitmekesisuse ja keskkonna jätkusuutlikkuse seisukohast hädavajalikud. 

Isegi radikaalsed veganid on ilmselt nende väidetega nõus. Aga ikkagi.
Nagu tellitult oli eile uudis, et 1000 TalTech tudengit nõuavad kampuse sööklasse odavat taimetoitu ( eriti irooniline, et need on tulevased toidutehnoloogid ja majandusinimesed, kes Nõuavad. Odavat. Aga see on juba teine lugu).
Mul on omalt poolt lisada raamatus toodud numbritele, et Kantar Food360 study  2022 leidis, et 41%  Euroopa vastajatest tunneb end liha süües süüdi. 

Minu jaoks kõige huvitavam küsimus on, kuidas me selleni oleme jõudnud. ( uskudes, et magamine pole vajalik või) et liha söömine on midagi lubamatut, vanaaegset.  

Kui sa üritad lõpetada lauset:

Inimesed peaks sööma vähem/üldse mitte liha, sest.. 

Midaiganes sa sinna lõppu ütled, leiad sellest raamatust argumendid, mis selle ümber lükkavad. On siis selleks loomade metaanieraldamine, vee liigtarbimine, inimeste eest toidu ära söömine, me ei tohiks tappa.. jne jne.
Trikk on usutavasti selles ( nagu ka raamat rõhutab), et maailm pole mustvalge. Vaid kompleksne, keeruline võrgustik, kus iga lüli mõjutab järgmist ja järgmist. Meile, inimestele, aga, meeldivad lihtsad vastused.  Usutavasti tead neid fakte.  Et loomset valku tarbivad rahvad on kasvult pikemad . Et isegi Piibel soovitab liha tarbida jne. Aga ikkagi me läheme vaikselt kõik kaasa Meatless Mondayga.   

Enne, kui ma edasi kirjutan, tahan rõhutada, nii minu, kui ka raamatu autorite seisukoht on: terve haritud ja piisava sissetulekuga täiskasvanu on oma toitumisotsustes vaba. Küsimuse kese on selles, et veganlusest on saanud religioon, staatuse näitaja, pealsesurutud vajadus. 

Raamatut ma ümber ei kirjuta- loe ise :)  Kirjutan lahti vaid mõned, mind puudutanud väited ja teemad. 

Nii nagu ma isegi olen mitmel korral ahastanud, juhib ka raamat tähelepanu, et suurem osa toitumisalaseid väiteid- uuringuid tuleb panna küsimärgi alla. Korrektne uuring peab olema korratav ning läbi viidud tingimustes, mis ei jäta lahtisi otsi. No näiteks vanglas oleks sellise uuringu läbiviimine mõeldav.  nt. täna korduvalt tsiteeritud ja mitmete väidete aluseks olev Key  küllastamata rasvade  ja kolesterooli vahelise seose uuring on tänaseks ümber lükatud, aga elab oma elu. 
Alati tuleks küsida, kes maksis uuringute eest.  Eestis on ärihuvide läbinägemine lihtsam ( Levin, Soots jt), maailmas keerulisem.
Raamatus on põhjuse-tagajärjgede vahelise meelevaldse seose tõmbamise absurdsuse kohta kaks naljakat näidet. "Nicolas Cage" uuring- korralik uuring ja tabelid tõestavad, et Cage esinemine filmides põhjustab inimese uppumise antud filmis.
Ja teine- 50 enim kasutatud koostisainest suvalises kokaraamatus 40 omavad uuringut, mis süüdistavad neid vähi põhjustamises .

Ameerikas on see olukord ( nagu raamatust selgub) üsna hull. Euroopas on meil õnneks EFSA, kes keelab pakenditel midagi vale väita. Aga see ei takista ajakirjanikel hommikul lakke vaadata ja kirjutada artikleid ala Sveitsi sõltumatud teadlased.. või rebida midagi kontekstist välja või lihtsustada mõnd päriselt uuritud kompleksset probleemi.. ja nii saavad müüdid alguse.

Me ei jaksa. Mina ka. Iga kord küsida miks.
Ma ise olen siinsamas blogis mitu korda kirjutanud " eestlased söövad liiga palju liha". Kust ma tean seda ja miks ma nii arvan? Väide on pärit minu jaoks autoriteetse organisatsiooni - TAI, erinevatelt esitlustelt. Aga täiesti ausalt, ma pole mitte kunagi endalt küsinud
Miks peab vähem sööma? 
Ja kui palju on palju.
Ning mis siis juhtub, kui süüa " liiga" palju.

Inimesed ei vaja valku, vaid aminohappeid. Raamat vaatleb erinevaid soovitusi ja leiab hulga arvutusvigu. Ameerikas on vs 1970 liha (beef) tarbimine langenud 2.7 ounce päevas 1,8 le. (+ tarbib ameeriklane 1,4 siga ja 2.6 untsi kana), Samas on kasvanud 30 % magusainete, jahutoodete ja 3x õlide tarbimine.
Üldine soovitus, 20 % valku päevasest energiast. 0,8-1,5 g valku keha kilogrammi kohta päevas, on sama. Raamat jõuab oma arvestustega (USA mees keskm 88,6 kg ja naine 75,6 kg kaaluga). koguseni 16 untsi liha või mereande päevas. ( ca 448 g päevas). Eesti TAI, möönab, et kuna Eestis on probleeme südame-veresoonkonna haigustega ( ja kuigi uuringud seda otseselt ei väida) on soovitus siiski  liha tarbida mitte üle 500 g nädalas!( kuumtöödeldult, 2015 andmed.) Ja teised andmed TAIlt:  Keskmine Eesti naine kaalub ca 69 kg ( see tähendaks 103,5 g valku päevas) ja mees 83 kg (124,5 g valku).100g lihas on u 22 g valku. Nii et... sama segane kui Ameerikas..

Liigse valgu osas on erinevates TAI allikates vastuolud. Toitumise lehel hoitatatakse liigse valgutarbimise eest, samas 2015 aastal koostatud riiklikes toitumis- ja liikumissoovitustes, mis on varustatud korralikult viidetega,  mööndakse, nii nagu ka raamatus, et Tõendust valkude tarbimise, neerufunktsiooni ning neerukivide tekke vahel peetakse ebapiisavateks ning ka küllastunud rasvhapete kahjulikkuse osas puuduvad kindlad tõendid..., 

Liha tarbimine Eestis graafik.

Autorid viitavad, et liha demoniseerimine on alguse saanud  Seitsmenda Päeva adventistidest, kellest paljud on Ameerikas mitme võtmeorganisatsiooni juhtkondades ja seeläbi mõjutavad ning suunavad meie maaailmavaadet. Võimalik. Mulle tundub natuke liiga paranoiline. Aga mine sa tea.
Kui küsida, kellele on vaja, et me sööksime vähem liha?  Siis võitjateks on esimeses järjekorras toidulisandite tootjad.
Meil endal on üle lahe riik, kes on ärihuvidest lähtudes  suutnud tänaseks "vajadust müües" deaktiveerida suure hulga tervete inimeste peensoole ensüümid, mistõttu " vajadusest" ongi saanud vajadus (lisaks on mikrofloora muutunud ühekülgsemaks ning vähendanud bioelementide, näit. Ca, jt. imendumist).

Ma usuks pigem Jenseni versiooni, et segases maailmas me vajame indulgentse, lihtsaid vastuseid ning kontrolli ( oma keha ja keskkonna muutuste suhtes) ning just seetõttu meile meeldib uskuda neid väiteid- ma suudan päästa maailma, kui söön vähem või üldse mitte liha,  California mandleid, riisi, avokaadosid, pähkleid, suhkrut, kohvi jne jne rääkimata  palmiõlist ja rapsist.

Üks inimene, kellele ma sellest raamatust rääkisin, küsis- aga miks sa usud, et tema uuringute viited on õiged. Aus vastus, ega teagi. Ja kuna raamatust üks osa  on "paleo" tüüpi dieedi tutvustamine, siis ilmselgelt on ka see raamat kallutatud. 
Kuid ma usun, sest need faktid ühtivad minu juba olemasolevate teadmistega ning mul on autoritega sarnane maailmavaade.  ja siin. Ja nii ju tegelikult ongi. Sotsiaal- ja muu killustunud meedia hoiab meid väikestes sarnaste vaadetega inimeste mullides.  

Üks vale järeldus, mis minu blogist on samuti läbi käinud, tasub äraõiendamist. Maailmas on viljakat maad järjest vähem (see on mitu korda tõestatud fakt). Minu järeldus seni on olnud, et see selgitab muu hulgas, miks loomne valk muutub defitsiitsemaks. Tegelikult täpselt vastupidi. Maad, mille mullad on rikutud või pole enam viljakad (mäed, kõrbed, temperatuur ja kliimamuutused) sobivad sageli ainult karjakasvatuseks. Seega, pigem saab defitsiit olema  viljast, mitte lihast.  

Mind on täna ajanud närvi, et CO2 jalajälje mõõtmise metoodika on mitmeti mõistetav- ja tõlgendatav. Raamatust selgub, et täpselt sama kehtib ka metaani ning veekulu mõõtmise osas. Minu naiivne unistus on, et Eestist saaks esimene riik maailmas, kus iga enne otsuse- alates tuulikutest kuni lapsetoetusteni, tegemist lastakse AI-l läbi analüüsida kõik otsesed/kaudsed mõjud, poolt-ja vastuargumendid. Ainult nii saaksime me ilmselt usutava vastuse, mis siis ikkagi on kasulik või kahjulik.
Sest kõik need teemad on nii komplekssed, et kõik väited on kontekstist kas välja rebitud või lihtsustatud. 
Hea oli tõdeda, et midagi juba tehakse. Ka Eestis makstakse et sa ei künnaks rohumaid põlluks. Me istutame ( see on parem, kui kündmine) liblikõielisi ja meil on karjamaadel ning niitudel veised, Ma olen rääkinud tuttavate loomapidajatega ning nagu iga teema puhul, on ka siin teatud väljakutsed. Eesti asub geograafiliselt piirkonnas, mis pigem soodustab karjakasvatust. Aga. Maa on kallis. Ja naabritele ei meeldi sõnniku lõhn. Mahelehmadega kaasneb nõue, et tal peab olema aastaringselt võimalus käia õues. Paraku! Veised ei viitsi õue minna :)  

Mida on siis  jätkusuutlik süüa? Väga palju sõltub sellest, kus sa elad. Kuidas on sinu kodukohas seis maaga, mulla viljakuse, veega, liikide mitmekesisusega. Alati tuleks eelistada kohalikku.
Kui need teadmised tuua Eesti konteksti, siis kõige jätkusuutlikum lihavalik on rohumaa veis. Sea ja kana ( eeldusel, et pidamistingimused on ok) muudavad kehvemaks valikuks nende toitmiseks kasutatav (inimesele kõlbulik) toit. Autorid meenutavad, et see on viimase aja trend. Vanasti käisid kanad-sead vabalt ringi ja elatusid toidujäätmetest ning me peaksime liikuma sinna tagasi. Maailmas vistakse ära tohutult toitu, miks mitte anda see sigadele.
Ilmselt oli see, kui sead said söönuks jääkidest, ikkagi väga ammmu, sest ma mäletan oma lapsepõlvest, et nii kanadele kui ka sigadele keedeti ja anti lisasööta- kartulit, tangu ja jahu. Mu ema vastus- mulgipuder? oli, et tegemist on seasöögiga. Peale sõda, kui tema oli väike, olid loomad hierarhias lastest kõrgemal. Kui looma kõht oli täis, alles siis anti lastele.
Huvi pärast vaatasin numbreid (guugeldatud, esimene vaste, võivad olla valed). Eestis visatakse ära aastas 84 000 tonni toidujäätmeid, millest saaks toita ( 95 000 siga söövad aastas 72 000 tonni jõusööta) u 65 -70 tuh  siga. Üks siga kaalub u 100 kg ja sööb päevas u 3 kg toitu. Eestlane sööb aastas 32- 44 kg sealiha.  

Ma nõustun autoritega, et fookus on vales kohas.
Me ei peaks võitlema lihaga. Samuti on täiesti okei, kui terve haritud täiskasvanud eksperimenteerib oma toitumisega ning mitte midagi pole halba ka selles, kui lapsed õpivad valmistama ja sööma taimetoite. Mitte vähem liha ja taimi, vaid vähem  ületöödeldud, rafineeritud, suhkrurikast toitu.
Küsimus on äärmustes.
Meie tegelikud vaenlased on
mitmekesisuse kadumine, monokultuurid ja intensiivpõllumajandus.


Huvitavaid fakte:

  • Tervisliku vegan-elustiili toetuseks kasutatakse sageli 7päeva adventistide näidet. Samas mitu erinevat uuringut näitavad samuti keskmisest ameeriklasest paremaid tervisenäitajaid. Mormoonide hulgas ( suletud ühiskond, söövad liha). Maasai ning põhja- Tansaania traditsiooniline dieet on piim, toores liha, veri, mesi.
  • levinuimad antitoitained, millega taimed end kaitsevad: saponiinid, fütaat, gluteen, tanniin, oksalaadid, letsitin, polüfenoolid, flavinoidid, trüpsiin, isoflaviinid, solaniin, 
  • Veised on upcyclers, sead taaskasutajad  
  • järgides teiste maade dieete (nt Jaapan - soja, mereannid), tuleks toitainete saamiseks järgida ka sealseid traditsioonilisi töötlemisvõtteid 
  • Loomade surm on taimekasvatuse kaasprodukt/nähtus. Leiba süües peaks mõtlema kõikidele hukkunud närilistele, putukatele ja kemikaalidega rikutud ökosüsteemidele.
  • Kellogg ( seesama, kes leiutas helbed) ei julgustanud  vegandieeti mitte ainult seksuaalsete mõtete pidurdamiseks, vaid võttis patendi ka masturbeerimisvastastele nn genitaal-puuridele, 
  • Kui kassidel ja koertel oleks oma riik, oleks nad liha tarbimisel 5.kohal.
  • Meil pole probleeme kaloritega, vaid toitainetega Lugedes mittetäisväärtusliku toidu söömisega/toitainete puudumisega seotud terviseriskidest sh ka kognitiivsete võimete ja intelligentsuse langus, tulid need väga tuttavad ette. Meie lastel on toitainete puudus. Muuhulgas pidavat toitainete puuduse tõttu sündima vähem poisse ( vana lugu ju, peale sõda sünnib palju tüdrukuid).  
  • 30 grammi valgu saamiseks tuleks süüa 137 kcal kala, 181 kcal liha või 640 kcal ube ( millega lisandub ka 122 g süsivesikuid). Seega, kui tahad kaalust alla võtta, eelista pigem valku.
  • Hirsil on madal glutamiinhapete sisaldus; hernes sisaldab palju seedimist takistavaid inhibiitoreid; Parim kodumaine taimse valgu allikas aeduba Bioro. Kaer Kalle ja Kusta

Mae kokkuvõtet sellest raamatust saad lugeda siit

77 kommentaari:

  1. Spetsialist on rääkinud!:) Mu vanem tütar on puhta vegan. Mõnikord, kui tema mees (veel rohkem vegan), pole temaga samal üritusel, sööb kala ka:) Üritasid oma kahele kassile taimetoitlust tutvustada - kiisud jäid haigeks. Nüüd on kassid edasi. Eks ma olin tütre üle algul natuke imestunud ja mõnikord ehmatasin noori teatega, et hakkasin just grillima/panin liha ahju. Aga seda kogemata, ausõna!:) Sama tütar murdis novembris välisreisil jala, siiamaani ei saa käia, tasakesi teeb füsiot. Arst, kuuldes, et patsient on vegan, olla mõistvalt noogutanud ja seletanud miskit hapratest luudest. Tütar solvus ja nüüd vean teda Confidosse...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda ma olen enne ka kohanud, et vegan kuidagi välistab selle, mis talle sobib. Autoga vedamine on ok :)
      Nt rahvusvahelises kudumisfoorumis jäi ette seik, kus vegan kudus vaid akrüülist, sest loomadele ei tohi viga teha. Et naftast lõng on kuidagi mõistlikum, ajab muigama + see, et inimene ilmselt ei ole näinud villalooma, kelle kasukas on hooletusse jäetud ja millist piina võib loomale valmistada pulstis ja vanunud kasukas, mida pole regulaarselt pügatud...

      Kustuta
    2. Lamba vill on taastuv loodusvaru, kas sellega ei olda siis kursis, johhaidii.
      Mitte ykski kiud ei ole halva ilmaga nii asjalik nagu loomne. Odavad naftast lõngad on mõttetud ja vähemalt minu kerele ebameeldivad ja haigekstegevad. Elagu lambad ja laamad.

      Kustuta
    3. Taimsetest kiududest saab ju ka kududa, kui vill ei meeldi - lina, kanep, puuvill. Aga jah, lambaga pole ju inimesel selline suhe nagu puht-lihaloomadega on, nii et lambavilla pahaks panna on tobe.

      Kustuta
  2. Igasuguseid äärmuslikke ideid (veganlus, lamemaalased, kommunism, paleodieet, ...) vaatan võõristusega. Inimene on omnivoor ehk kõigesööja nagu sigagi. Seni kuni erinevad toiduartiklid enam-vähem tasakaalus ja liiga palju ei õgi pole häda midagi. Dieedid kipuvad midagi keelama ja midagi muud ülemäära pakkuma. Ise söön just seda, mille järgi parasjagu isu, õnneks viskab iga asi üle kui liiga palju tarbida, seega mitmekesisus automaatselt garanteeritud. Lisaks muidugi valmistab kaasa imehead toitu. Liha söön erinevates vormides praktiliselt iga päev, eriti meeldib praetuna või grillituna (väidetavalt ebatervislikuim moodus). Kui mind vaadata, siis oma vanuse kohta viisakas normis (üle keskmise pikk ja kaalun alla keskmise) ning väga hea tervise juures. Eelneva põhjal võiksin julgelt ilma pikema teadusliku uuringuta soovitada: piisava füüsilise koormuse korral võib inimene mõistlikkuse piires süüa ja juua kõike mis hing ihaldab. Selle peale vanad eestlased ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vaidlen (sõbralikult) vastu su väitele “… piisava füüsilise koormuse korral võib inimene mõistlikkuse piires süüa ja juua kõike mis hing ihaldab.” Inimkeha hüveolu on mu meelest tükk maad keerulisem valem kui füüsiline koormus + söök-jook. Väga lihtsustatult kokkuvõetuna: geneetikast, elukorraldusest, elukohast jms tingituna erinevad on inimestel erinevad ainevahetused, erinev luustik, erinev kehatüüp jne jne jne, lisaks leidub kõikvõimalikke kõrvalekaldeid, mille puhul teatud toiduained tuleb välistada. Sa vaatad teemale omaenda seisukohalt, sul on vedanud, paraku kõik kodanikud ei ole nii pikka kõrt tõmmanud. :)

      Kustuta
    2. Ma ka sõbralikult julgen arvata, et energia ja massi jäävuse seadus endiselt kehtib😉 Sisend ja väljund kalorihulga vahest sõltub kas kaotad või lisad kaalu või jääd nulli. Keerulisem kuidas täpselt mõõta kogu sisendit ja kogu väljundit. Seda ei eita, et terviseprobleemid välistavad teatud toiduained. Lihtsalt kummaline kui muidu terve ja täie mõistuse juures isik lambist mingid toidud välja lülitab mitte maitse vaid "kõrgete ideaalide" nimel🙄

      Kustuta
    3. OK, vaidleme. Sõbralikult – PÄRISELT sõbralikult, see pole mul sarkastiliselt mõeldud siin, ausõna.
      Mitte et ma ennast mingiks eeskujuks peaks, või kedagi pöörata üritaks, aga mina näiteks osaliselt toitun “ideaalidele” põhinevalt. Ma juba aastaid ei osta ega söö, kui vähegi võimalik (no reisidel näiteks pole alati võimalik) lihatooteid, mille päritolu, st. pidamis- ja hukkamistingimused mulle teada pole. Mul on muidugi see eelis, et elan põllumajanduspiirkonnas, liha tuleb veistelt, sigadelt, kanadelt, kes oma elu enam-vähem naaberkrundil veedavad, ja seal ka lõpetavad, et mu taldrikule naasta, ja ma tean täpselt, mis ja kuidas lihaga juhtunud on, enne kui see minu kõhtu jõuab.
      Ma ausalt öeldes üleüldse üritan lihasöömist piirata. Oleksin oma lihaostudes toidupoodide armul, ma ilmselt oleks vegan valmis juba, olles lihatoodete suurtootjate kohta omaenese meelerahu jaoks liig palju infot ammutanud.

      Kustuta
    4. Saan täiesti aru, ja mind ka häirib info liha suurtootmise tingimustest. Samas liha maitseb hea. Grill-liha närides lülitan mälu selle osa välja, mis päritolu kohta infi omab.

      Kui inimesed peaks tarbitavat liha oma kätega tapma oleks vist taimetoitlasi hulga rohkem. Isegi peaks õige näljas olema, et kana kaela kahekorra keerata või siga pussitada. Kuni keegi teine musta töö ära teeb teesklen demagoogiliselt õndsat teadmatust pasteeti leivale määrides. Kuram nagu puutin, kes oma kätega ei tapa, ainult annab käsu ja naudib tulemusi.

      Kustuta
    5. Jah, absoluutselt nõus sinuga, taimetoitlasi oleks võrreldamatult rohkem, kui kogu "must töö" ise ära tuleks teha. Mul muide on siinses tutvus- ja sõprusringkonnas üsna palju neid, kes teevadki - farmerid, jahimehed. Ma ütleks, et nende suhtumine söödavasse lihakraami on sutsu teistsugune, kuidas öeldagi... austavam, kui tavakodanikul, kellele steak plastalusel ja kilepakendis supermarketist kätte tuleb.

      Kustuta
    6. Ma ise ei tee, aga ma tulen maalt ja lapsepõlvest, kus jõuludeks tapeti siga; värske piima tarimine naabertalust oli minu ülesanne ja mune tõime ka naabritädilt. Mulle omale on väga sümpaatne just selline oma lähikonnas toimib naturaalmajandus. Et toodad nii palju kui omal tarvis ja kui üle jääb, siis vahetada naabriga. Vanaemal olid mul ses osas kuldsed oskused!

      Kustuta
    7. See ei ole skaleeruv variant kahjuks. Enamik inimesi on praeguseks suurlinnades, kus mingit "naabri lehma" ei ole võimalik pidada. Isegi aedlinnades ei töötaks.

      Ja pole miskit märki, et inimesed hakkaks tagasi maale kolima. Kambakesti koos elamine on endiselt üldises plaanis meeldivam.

      Meie miljaridite jaoks on kõige töötavam lahendus toota süüa seal, kus on kõige parem pind ja kliima - mustmullavööndid ja aastas mitu saaki andev subtroopika. Ja transportida see meile supermarketisse.

      Kõik muud skeemid nõuavad kas rahvaarvu olulist langetamist või mingeid suuri ühiskondlikke ümberkorraldusi, mida keegi ei oska ette näha või välja pakkuda. (Ulmekirjandusel on muidugi palju võimalusi kirja pandud.)

      Kustuta
    8. mitte ainult et kambakesi on meeldivam (sest see on kuidas kellele), vaid see pisipõllumajandus oleks suurte rahvahulkade äratoitmiseks kahjuks ka nii ekstensiivne, et kogu loodukeskkond selle peale kulukski.

      Kustuta
    9. Jaa, ma otse loomulikult saan aru, et linnades jm suuremates asumites pole võimalik "naabri lehma" süüa. Ma seda ju ekstra ka mainisin, et olen eelisolukorras. Eks linnainimene peabki nö. silmaklapid ette panema, ei ole suuremat mõtet küsida, kust ja kuidas lihatooted ta taldrikule jõuavad. Sellegipoolest, mingil määral ehk saaks ka linnainimene loomade heaolus kaasa rääkida, oma ostuvalikutega. Aga see on omakorda jälle kulukas ja...

      Kustuta
    10. ma tglt täitsa mõtlen, et kui ma ostaks ainult sellist ausat liha ja sellise tihedusega nagu suurem osa inimesi ajaloolisel ajal söönud on - ehk siis "liha süüakse pühapäeval ja pühade ajal", siis tuleks ehk majanduslikult täitsa välja isegi. vabapidamiskanade mune jaksan ju osta.

      aint et Eestis on sellist liha peaaegu ainult loomaliha ja ma ei kannata seda väga hästi süüa, võin tuumakõhuvalu saada.

      Kustuta
    11. (kuigi rohumaaveise liha talun siiski paremini kui loomaliha üldiselt.)

      Kustuta
    12. Tahtsin oma viimasele kommentaarile tegelikult lisada justnimelt sedasama, mida sinagi ütled – et kui lihasöömist vähendada (nn. vana aega eeskujuks võttes), siis jõuaks vast ka linnainimene ausat liha osta. Aga sain sõnasabast kinni, et kõlan ehk liig moraliseerivalt, ma siin niigi juba enam-vähem igas suunas näppu viibutanud :)

      Kustuta
    13. Kopin siia ka. Eile just vaatasin hindu. (Eesti) kana 3,70 kg, siga 5,50 kg, kala 10-15 ja rohumaaveis ca 30.

      Kustuta
    14. Ja siin kohalikus poes ma näen rohumaaveist umbes 1x kuus ja nii suures pakendis, et minul läheks osa enne pahaks kui ära jõuaks süüa.

      Kustuta
    15. Indigoaalane, ma pidasin silmas umbes sama jätkusuutlikku kana ja siga, nagu see puisniiduveis siin on. Nagu sa ise ütlesid, on loomaliha praegu Eestis paradoksaalselt kõige säästlikumal kujul saada.

      Kustuta
  3. Superpostitus! Palju tänu! Jooksin kohe raamatut tellima.

    Ma võiksin sel teemal kilomeetripikkuse kommentaari kirjutada, aga praegu pigem ei hakka. Vaid paar asja:
    Esiteks, jah, just, et kes maksab toitumisalaste uuringute eest.
    “… great difficulty in finding any expert or researcher who does not depend for his reputation and/or income on pharmaceutical companies, and furthermore that the companies increasingly design the trials and decide on the presentation of the results.” (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2043330/)
    Teiseks, jah, just, Ancel Keys ja tema (kuri)kuulus uuring, ja kole kolesterooli-koll. Ma olin täitsa shokeeritud, et isegi Bill Bryson oma Body-raamatus Keysi uuringule kui suht usaldatavale allikale viitas.

    VastaKustuta
  4. Huvitav ja mõtlemapanev, aitäh.

    VastaKustuta
  5. Mu ema vedas 100-kilosele seale 3 korda päevas pangetäie kraami ette, seega tekstis olnud 3 (kolm) kilo peab olema eksitus. Pigem siis 30.
    Täiskasvanud inimene võib olla igasuguses vanuses ja konditsioonis, seega ta ei tohi syya kõike, mis pähe tuleb, vaid kuulama rohkem oma keha. Me kõik teame, et erinevatel aastaaegadel, samuti stressirohkemal ajal on erinev energiakulu ja vajadus erinevate toitude ja ainete järele. Kyll oleks elu lihtne, kui saaks aastakymned 10 (näiteks toitumisalase) käsu järgi mugavalt lasta, aju poleks vajagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selle numbri ma sain guugeldades ( st see pole raamatust) ja ausalt, ei viitsinud allikat kontrollida :) :)
      Üks variant muidugi, et täna ei toida vist keegi enam sigu kartulitega ja ehk on jõusöödal parem toiteväärtus? Niiehknaa, see number võib olla vale- ma lisan sinna juurde kommentaari igaks juhuks.

      Aga seda, et täiskasvanud inimene võib süüa mida tahes. Selle kontekst on pigem see, et peabki kuulama keha. Arvestama traditsioone, elukohta jne jne jne Sellest lähtudes, ei tohikski peale suruda ei vegan, ega paleo ( tähenduses palju liha) dieete teistele inimestele, vaid see peab olema su enda valik, koos arusaamisega võimalikest tagajärgedest.

      Kustuta
    2. Küsisin mehelt sea päevase toidukoguse kohta, ta on sigu pidanud ja teab. Ütles, et umbes viiekuusele kulub ämbritäis jahu päevas. See siis antakse ette muidugi mitte kuivalt, vaid pudruna ja kogus on sellevõrra mahukam. Kolm ämbritäit oleks ehk liialdus, aga kolm kilo on absoluutselt kaugelt liiga väike toidukogus seale.

      Kustuta
    3. Ma tean nuumsea toitmise kogust, sest pidin ise suve lõpus raiuma seakartuleid, peedi- ja kapsalehti ja muud manti, siga tapeti novembris-detsembris, et ta talvemoona palju hävitada ei jõuaks. Ruhesse mahtus 2-3 syletäit põlluvilju, jahu oli ju kallis ja seda läks kopsikutäis per ämber, ylejäänu oli segiraiutud kartuli- ja kapsapuru. Viletsamad peedid, kaalikad, säilitamiseks sobimatud kapsad - kõik läks näljase ja alailma sõimava sea nahka mitte vähem kui 3 korda päevas. Siga tuli pekine ja kõik olid rahul.

      Kustuta
    4. Nii et te tegelikult kinnitate fakti. Siga on 8 miljardi näljase inimese seisukohast raiskamine..? :)
      Eile just vaatasin hindu. (Eesti) kana 3,70 kg, siga 5,50 kg , kala 10-15 ja rohumaaveis ca 30.
      Mnjah. Midagi on selles korralduses ikkagi valesti. Kui niisama kasvav muru on kallim kui intensiivpõllumajanduse sünt.väetiste mais-nisu-riis.

      Kustuta
    5. Tegelesin kunagi seakasvatusega natuke rohkem kui ainult iseenda tarbeks kulus ja arvutasin siis ka tulusust ja söödavajadust usinasti, et mitte miinusesse jääda. Põrsapõlves läks seale ette tõesti kõik, mis käest kukkus alustades või tegemisest jäänud lõssiga (ise tegin võid, ei ostnud lõssi) ja lõpetades rohimisest saadud biomassiga. Täistera-odrajahu sai õige pisut, aga kaks viimast nuumakuud läks jahu ja jahu ja jahu. Kusjuures kokku võttes oligi kulu algusest lõpuni kaks ja pool kuni (talvine siga, külmad ilmad) kolm kilo jahu kilo liha kohta, kui oli palju kartulit, siis sai veel vähema jahuga läbi, aga siis kippus pekk vedel jääma. Maltsast saadud kaloreid ei lugenud keegi. Nipp oli soe söök - maitses notsule paremini ja kere soojaks ei kulunud nii palju tühja auru.

      Kustuta
    6. Mammi andis kylmade tulles lõpus vist isegi ainult kartul+ jahu, siga ei viitsinud peete närida ja veeretas neid niisama sööginõus ringi. Absoluutselt võttes oli selliselt saavutatud suutäis liha puhaskahjum, aga alati oli nii tehtud ja nii pidi. Md, ma pole kunagi eriti saanud liha syya, alati on pärast suuremat lihatamist põhi alt ära.

      Kustuta
    7. "Söön kõike mida pähe tuleb" vaatasin puhtisiklikust seisukohast. No mul selliseid mõtteid ei tule pähe, et nädal aega kartulikrõpse ja Coca-Colat tarbida. Küll aga õhtuti teen paar sprotisaia või nosin pähkleid või mõned shokolaadikommid enne magama minekut. Arvuti taga mängides neelan õlle või paar. Ei leia põhjust, et peaks end piirama seni kui vorm ja enesetunne normaalsed.

      Kustuta
  6. Küsisin tänapäeva "autoriteedilt"😉, vastus suht sama, mida ise pakkusin:
    ChatGPT: The root cause of being overweight or obese is generally considered to be an energy imbalance between calorie intake and energy expenditure. When an individual consumes more calories than they burn through daily activities and exercise, the body stores the excess energy as fat. This can lead to weight gain over time, which can ultimately lead to being overweight or obese.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vot sellessamusest “generally” ma räägingi. Et sina ja “autoriteet” lööte nn. laia labidaga :). Loomulikult, täitsa nõus, kalorid sisse/välja on ilmselt kõige levinum ülekaalu põhjus. Aga kaugeltki mitte ainuke. Nagu juba ütlesin, geneetika, ainevahetus, hormoonid (näiteks kilpnäärme alatalitlus), muu tervise huvides tarvitatavad ravimid (näiteks antidepressandid), stress, uni ja selle kvaliteet, vanus ning paljud muud tegurid mängivad samuti olulist rolli.

      Kustuta
    2. "Root cause" on põhipõhjus, sinu loetletud faktorid mõjutavad lihtsalt sisestatud kalorite tarbimise efektiivsust. Ehk siis kui ei sisesta liialt kaloreid ei ole kaalutõus võimalik (ei koonduslaagrites ega Siberis polnud ülekaalu probleeme). Samas võib ka suure kalorihulga tarbimisel ikka tasakaalu jääda kui ühel või teisel põhjusel kaloriväljund samuti suur.

      Kustuta
    3. valemisse peaks aga sisse võtma ka vajalike toitainete kättesaamise, nii et koonduslaagrit ei saa dieedieeskujuks võtta.

      Kustuta
  7. TAI liha ja valgu matemaatikaülesanne muutub vähem paradoksaalseks tänu sellele, et loomset valku saab ka munast, piimatoodetest, kalast.

    Ma kahtlustan, et inimesel on pikemat aega olnud imelik tunne liha tarvitada, sest loomad on ju silmaga näha, et meie moodi. Kergelt kannibalistlik tunne. Ja sellest tundest on pärit ka komme esimeses järjekorras just sellest loobuda, et ennast hingeliselt paremini tunda. Lihast paastumine on ju väga vana komme ja suht religiooniülene.

    Alternatiivne lahendus on tapetud loomaga põhjalikult hüvasti jätta, vt karupeied, liha söömine kui sakrament, tootemloomaga üheks saamine.

    Või ennast looma peale enne tapmist vihaseks ajada (mis talupoegade komme see nüüd oligi enne seatappu viina võtta ja üksteist üles kütta, et igavene paha siga.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma praegu ei viitsi taga ajada, kes seda teooriat ajas, aga ürginimeste kohta lugesin kunagi, et inimese algne lihasöömine oli peamiselt raipesöömine (st "järelnoppimine", kui suur kiskja oli suurema osa ära söönud ja saagi sinnapaika jätnud).

      Kustuta
    2. Raamatus on tapmisosa päris põhjalikult käsitletud. Ideaalvariant on see, mida Epp ülalpool kirjeldab- väärikus, elutingimused, sabast-sarvedeni ja ainult vastavalt vajadusele.

      Aga seal käiakse läbi ka hüpotees, et ärme tapa. Las nuumavad meie jaoks mulda ja surevad loomulikku surma.
      Raamatu autorid juhivad tähelepanu, et " loomulik surm" pole alati kõige humaansem ( vt nt inimesed )
      ning kuna me oleme loomade elupaigad ja sellega seoses ka paljud kiskjad hävitanud, siis jääks populatsiooni kontroll niiehknaa kas inimese või kiskjate kontrollida.
      Taimetoidu saamiseks surevad samuti väga paljud liigid ja loomad, sellest me paraku ei räägi.
      Lisaks see, et surm on elu osa. Kui keegi ei sureks, siis ei saaks uued sündida jne.

      Ma ise olen selle Epu versiooni toetaja. Surm ( nii inimese, taime kui looma) on traagiline, kuid paratamatu. Oluline on anda sellele tähendus.

      Kustuta
    3. Kas paast polnud kavalalt lülitatud ka sellesse tsüklisse seetõttu, et lihaline kraam oleks nagunii olnud otsakorral? Mul oleks nagu meeles, et talvevarud olid selleks ajaks staadiumis, kus oleks pidanud kergemalt hakkama läbi ajama. Enne kui loomad uuesti välja läksid ja kosuma hakkasid.

      Kustuta
    4. see oli muidugi kuidas kellelgi ja kuidas kuskil, soojemates maades lähevad loomad varem välja või lasevad üldse aasta otsa ringi.

      kusjuures ma olen aru saanud, et kristlikes maades oli põhiline paastusurve just rikastele, kes oleks saanud suvalisel ajal suvalist kraami süüa; vaestele võidi kiriklikult just erandeid teha, sest eeldatavasti sõid nad praktikas nagunii suurem osa ajast paastutoitu, ja neil polnud valida, tuli süüa, mida parajasti oli.

      Kustuta
    5. ma olen ka Epu versiooni pooldaja. Me oleme loomad ja ennast teadvustava looma traagika on see, et ilma tapmata ei saa elada, samas ei suuda ka tapmisest end mitte häirida lasta. Eneseteadliku taimena võiks moraalselt lihtsam olla.

      Aga suvalises lobadiskursuses torkab mulle tihti silma hüpe sellelt, et "puisniidul eetiliselt kasvatatud looma liha söömine toetab elupaikade säilimist ja kulutab keskkonda vähem kui sama valgukogus taimekasvatusest" (idee, millega ma ise nõustun) sellele, et järelikult on OK iga päev sealtsamast keskkonnakulukast põllumajandusest saadud sööda peal halbades elutingimustes kasvatatud loomade liha süüa (rääkimata sellest, kas tänapäeva kontoriinimene vajab üldse samu energia- ja valgukoguseid, mida muistne kütt).

      Kustuta
    6. nt mu enda lihasöömine on küll suuremalt jaolt selline, et kui ma seda taimse valguga asendaks, siis oleks keskkonnale ja vbla ka mu tervisele parem. Mitte üleni, aga suuremalt jaolt. Ma söön chorizot, sest vastupandamatult mõnus on, mitte sellepärast, et see oleks kellelegi või millelegi kasulik. Endal ka piinlik.

      Kustuta
    7. Viina võeti ikka pärast seatappu. Et midagi leevendada. Egas see niisama ei olnud, isegi sõjaveteranid ei pruukinud seatapuga toime tulla. Otsiti mõni karmima olekuga mees, kes siis pärast koos peremehega end umbe tõmbas.

      Kustuta
    8. aga miks mitte ka mõlemat, nii enne kui pärast! mõte igatahes selles, et see pole kunagi midagi kerget olnud.

      Kustuta
    9. Khm, on sellistestki seatappudest kuuldud, kus ainus täie tervisega pääsenu on siga, sest tapjatel läks dopinguga vähe valesti.

      Kustuta
    10. Nii palju kui ma külaeluga kursis olen, siis seda va viinuskit joodi alati, peaasi et oleks põhjust :D ja naine ei kobiseks.

      Kustuta
    11. Et külas alati viina võeti, on linnameeste müüt.
      Oli seal igasuguseid, ka täiskarsklasi. Enamus olid mõõdukad ja igas külas 2-3 kohta, kus tõesti igal võimalusel pudel avati.
      Sõjaveteranidel oli kombeks koos 9.mail viina võtta, kelle poolel sõditi, ei olnud oluline, sõjast ei räägitud. Aga kõik said üksteisest aru. Ka vaikides. Neid enam ei ole. On kas kõvad töörügajad, pensionärid või mõni paadunud joodik veel hingitsemas.

      Kustuta
  8. Müts maha, et sa viitsid sellist tüüpi kirjandust üldse lugeda ja meile nii põhjalikult refereerida. Mul kaoks huvi juba esimestel lehekülgedel vist :D

    Ma vahel lustin insta reelsidega ja seal on ka toredaid toiduretsepte koos tegemisõpetustega. Ja minu meelest on valdav trend see, et kui ameeriklane valmistab kas maiust või mingit snäkimöksi juurikatest, siis on see ikka hullumeelne, mis kõik sinna sisse läheb. Kõike kuidagi LIIGA palju! Kui inimesed tõepoolest nii palju söövad, siis see on ikka hull. Ja siis need kommentaarid inimestelt, kes on USAs käinud, et pead olema väga ettevaatlik kui toitu tellid. Et isegi pisike on meie mõistes liiga suur ports. Selles vaates on meil vist veel asjad ikkagi suht ok? Ma loodan, et ma nüüd usale liiga ei tee. Lihtsalt see on pilt, mis sotsiaalmeediast silma hakkab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul vastupidi – Indigoaalase lugemismaterjal sobib kui valatult, ja see pole kaugeltki esimene kord, ilmselt ei jää ka viimaseks :)

      Aga selle va USA asjaga on sedasi, et ühte ja ainsat USAd pole olemas. Jaa, süüakse liiga palju jaa, portsud on suured. Ja ei sööda liiga palju, portsud on parajad. Mina reeglina liigun viimatinimetet sorti paikades ja ringkondades. Muide mu kõige esimene dinner Ühendriikides, Pauli sõprade pool, aastal 2010 oli… wait for it… mundris ahjukartulid (pererahva oma aiamaalt) võiga, soolaga ja tilliga. Kõik. Kogu moos. Ei mingeid lisandeid, ei mingit liha. Igale sööjale üks väga suur kartul, mehed said kaks, kui tahtsid. Kusjuures tegu polnud vaese pere või kokkuhoiuga vms.

      Enam-vähem kogu mu siinne kokkav tutvusringkond valmistab toitu samal moel kui eestlane, retseptid on mõistlikud, ei panda hullumeelset kogust erinevaid aineid sisse. Restodest, pubidest jm söögikohtadest rääkides – täiesti oleneb kohast, kui suur su ports on. Jah, tõsi, mõistlik on teenindajalt uurida enne tellimist. Kallimad, peenemad kohad reeglina serveerivad väiksemaid portse. Kiirtoidupaikade kohta ma ei oska öelda, ma ei külasta neid. Samas, reisides otsustame tihtipeale food cart’ide kasuks (ma ei tea eestikeelset tõlget, nn. tänavatoit, valmistatakse ja müüakse väikestes kaubabussides, läbi luugi) – see on samuti põhim. kiirtoit, aga enamjaolt väga hea kvaliteediga, mõistliku hinnaga, ja nende portsud on alati väikesed või väiksemapoolsed.
      Vot selline reportaazh kohapealt siis. :)

      Kustuta
    2. statistika räägib siiski ingliskeelsestest maadest üleüldse, et ülekaalu ja südame-veresoonkonna haigustega on seal keskmisest suuremad probleemid (millest teravmeelitsejad teevad järeldusi, et "it's speaking English that kills you").

      Kustuta
    3. Ma olen USA kiirsöögikohtades söönud. McDonalds, Wendy's (vist). Toit on JÄLE ja portsud tohutud.

      Kustuta
    4. Aga issand jumal, MIKS minna sööma kohta, kus enam-vähem ette teada, et toit jäle ja portsud tohutud? McDonaldist jms ei olegi ju muud oodata kui jäledust. Isegi pisemates linnakastes/asulates on alternatiive ju, mingid 'Mom and Pop' söögikohad.
      Küsin, kuna ei ole uuemate arengutega kursis: kas näiteks Eestis on kõik söögikohad kvaliteetsed? Ka mingid burgeriputkad jne? Kehva toitu kusagil ei pakuta?

      Kustuta
    5. Viimane küsimus on väga hea ! :) :)
      Hissand küll. Muidugi on Eestis ainult öko ja pudrumäed ja piima sry, kaerajoogi jõed :)
      Minu pilt Ameerikast on samuti meediapõhine ( sa saad siit mitu postitust Tegelik Ameerika :)) ning ma usun et halvimat toitu olen ma saanud " toiduriikides" Prantsusmaal ja Itaalias...
      Aga see näitabki, kui mõjutatavad, eelarvamuste ja müütide kütkes me oleme ning kuidas meile meeldib üldistada, lihtsustada ja uskuda lihtsaid vastuseid.

      Kustuta
    6. Epp, näiteid "miks" küsimusele.

      Sõitsime Las Vegasest üheks päevaks Grand Canyonisse. Linnast välja läksime nii vara, et kõik oli alles kinni, isegi "alati üleval" Las Vegases. Tee peale jäi route 66 jupp (Williams), käisime vaatamas, ja sellel Mac. GC ise on rahvuspark ja seal ühtegi söögikohta ei ole. Mõtlesime, et standard toit, bic mac on ikka big mac.
      Noh ei olnud. Kõik ujus rasvas ja oli räme magus. Kõik. Lihapallid, omlett, burgerid, kõik. Neli meest, kel ees pikk päev (kell 6 välja, enne keskööd tagasi), jätsid toidu järele. Olimegi tühja kõhuga.

      Wendys'es käik oli sarnane. Seekord läksime vist Seattlest suusatama (Stevens Pass'i), astusime tee peal kiirsööklast läbi, et midagi kõhtu saada. Saime, aga jäle oli.

      Kolmas. Olime San Francisco kandis, vist suisa Palo Altos, kui hel eestivene kolleegil tekkis tahtmine saada suppi. Nädal aega ilma boršita, mis elu see on!!!! Mina olen lihtne inimene ja võimalusel lähen tänavale ja valin esimese restorani. Aga kolleegid on gps-inimesed. Lasid meid autol viia google kaardil lähimasse "borsch" otsingu kohta. Sõitsime u 20 miili teisele poole lahte üle silla. Jõudsime kaubanduskeskuse kiirsööklasse. Brr! Valisime sealt omast arust parima... Borši asemel toodi mingi hall vedelik... Jäleeee. Pmst oli aastaid pärast seda tiimi-sisene nali "miša läheme borši sööma".

      Samas olen ma saanud USA-s kiirtoidukohas (California Pizza Kitchen) suurepärast hernesuppi. Suitsuliha ja kõik. Oli nii hea, et läksin järgmisel päeval tagasi ja oli endiselt hea. (Las Vegase Fashion Show-s, aga neil vist sama menüü üle kogu keti.)

      Ehk: reisimine ahendab su valikuid ja paneb sööma kohtades, kuhu muidu ei läheks.

      Kustuta
    7. USAs leidub igasugust toitu, osariigiti väga erinev pilt. Kiirteede äärsete restoranide kettidega peab kursis olema, mida keegi pakub. Näiteks Cracker Barrel on hea ja väiksemates kohtades leidub nn pop&mom sööklaid(ilma alkoholita), kus saab väga head kodust toitu. Midagi pole rasvas keedetud. Mäletan, et Utahs ja Montanas olid head suured supid, aga teisal on suppi harva näha ja kui on, siis kohvitassi suuruses tassikeses. Texases on parim BBQ, ei pea kardulaid kõrvale võtmagi! Oregonis ja Californias pakuti häid mereande, Wyomingis piisoniliha. Kes otsib, see leiab.

      Kustuta
    8. Kaurile: jaa, täiesti nõus, reisimine ahendab valikuid, mu küsimus “ Issakene, miks McDonalds” on takkajärgi vaadates üsna lapsik. Ise ütsin ju eespool sama mis sinagi, et reisides pole alati võimalik nn. õigeid valikuid teha. (Ja samas muidugi on reisimisel ka positiivne söögi-külg, LAIENDAB valikuid, eks, kuna satud sööma sinna ja seda, mida muidu eluski proovida ei saaks.)
      Anyway. Tegelikult saan ma täitsa aru, miks reisides McDonaldsisse jms kohtadesse sattutakse. Kõht tühi, aega napib, tundmatu ümbrus, ja vahidki tõtt mingi rasvase-sogase-hallika jõledusega taldrikul.

      P.S. Anon. tundub USAd tundvat, mis toitlustuskohti puudutab, ning jaa, osariigiti on pilt VÄGA erinev. Samas, üleriigilised kiirtoiduketid (McD, Wendy’s jne) mängivadki justnimelt säärasele psühholoogilisele nipile, et Ühendriikide elanik saab kustahes riigi nurgas TÄPSELT ühe ja sama maitse ja koguse kätte nagu koduosariigis või -linnas. Raamat “Fast Food Nation”, mis mul riiulis, kirjeldab ja põhjendab kiirtoidu-sõltuvust vägagi silmiavavalt: https://archive.nytimes.com/www.nytimes.com/books/first/s/schlosser-fast.html?gclid=deleted/

      Kustuta
    9. Kiirtoidukohtades on Ameerika mandril portsud liiga suured, liiga soolased ja magustoidud liiga magusad. Külastan neid reisides vaid häda või nälja korral😜 Food-cart jätab minule ebausaldusväärse (võimalik et põhjendamatult) mulje oma hügieenikommete ja ümber sagivate tavakundedega - pole ise kunagi ostnud. Restode toit teist masti ja rusikareegel, et mida uhkem seda väiksem taldrikule asetatud kunstiteos😁 Seepärast ohkan raskelt sellisesse kohta viiduna, no ei saa kõhtu täis🙄 Absoluutne eelistus kodune toit.

      Kustuta
    10. Eestist - mu muljet mööda on kiirtoit siin kuidagi vähem oluline, ei ole ka tingimata teab mis odavam kui suvalise pubi või keskmise restorani päevapakkumine. Ja ilmselt just sel põhjusel, et ei ole märksa odavam, võib see nn kiirtoit siin olla ka üllatavalt hea.

      vaielge vastu, kes paremini teab, aga minu arust on Eestis tüüpiline odavama otsa väljassöömise toit pigem päevasupp kui midagi rasvas praetut. Eriti meinstriim on seljanka. Ja väga halba pole nagu saanud.

      Kustuta
    11. PS: mu inglise tantsuõpetaja ei jõudnud ära rõõmustada, kui kerge on Eestis suppi saada. Ütles, et neil on tüüpiline valmistoit, mida väljas saab, kilesse pakitud vettinud sändvitš, supi jaoks pead juba peenesse restorani minema. Ja teiseks, poetoidust rääkides olevat Eesti suvalise poeketi juurviljad mitu korda maitsvamad kui Inglismaal. Et seal peab nii heade juurviljade saamiseks kas kallimasse öko- või talupoodi minema või olema ise mõne talunikuga tuttav.

      See juurviljajutt seletas ka seda, miks mu inglasest muusikaõpetaja kunagi minu pool külas jahmus kõige tavalisema juurikaühepajatoidu peale (ilma lihata, sest kust suvalisel tudengil see liha) - "mis sa nende juurikatega teinud oled, et nii hea on?" mis mõttes mis ma teinud olen, hautasin koos teiste juurviljadega, juurviljad ongi head! Aga kui Inglismaa omad ei ole, siis oli ta üllatus mõistetav.

      Ma arvan, et inimeste üldist söömisharjumust mõjutabki see odavama otsa toit rohkem kui see, mida vastava riigi tipprestoranides antakse.

      Kustuta
    12. Suppidest - meil siinpool on minu kogemse põhjal (kordan: esiteks, USA on suur ja lai, ja teiseks, kiirtoidukohti ma ei pruugi, mistap nende menüü kohta kogemus puudub) lihtne suppi saada, menüüs enam vähem igas söögikohas, ja maitseb reeglina hea kuni ülihea. Mind kui toiduallergikut miljonil korral näljasurmast päästnud, sest enamik suppe muna ei sisalda.

      Kustuta
    13. on ta ka piisavalt odav, et olla jõukohane suht vaesele inimesele, kellel ometi on vaja väljas süüa?

      Kustuta
    14. stiilis "töölissöökla odav lõuna".

      Kustuta
    15. Läinud nädalal tagasihoidlikus sadamapubis maksis suurepoolne kauss maitsvat päevasuppi (butternut squash & green bean stew) + kaks suurt paksu viilu leiba $2.50. Mida peenem koht, seda kallim muidugi. Kauail oli fäänsis restos $7.00, prantsuse sibulasupp, kauss (õigemini tass) sihuke keskmise suurusega. Aga supp oli aus.

      Kustuta
    16. Suppidest rääkides meenus veel, et USAs paljud supermarketid müüvad kuuma toidu osakonnas suppi, valida on 3-4 erinevat ja üldiselt on need väga maitsvad olnud. Wholefood ja HEB on lemmikud. Mu kunagine lemmikburgerikoht IN&Out Burger valmistas viimati pettumuse, burger saia vahel oli olematult õhukeseks kulunud. Aga jah, jutt et USAs ja Inglismaal on toit "igal pool" söömiskõlbmatu, ei vasta sugugi mitte tõele.

      Kustuta
    17. Muidugi, supermarketite supikatlad! Aitäh lisamast, Anonüümne, need ei tulnud mul meeldegi. Nüüd, kui mälus sorima hakkan, on mul tõesti paar tuttavat, kes kontorilõuna tarvis (oma termostassiga) poes supi järel käivad.

      Kustuta
    18. aga milles siis asi on? miks anglofoonsetes ühiskondades statistiliselt rohkem rasvunud inimesi tekib kui mujal?

      Kustuta
    19. Nodsule. Kas meil ei ole siin sisuliselt kaks leeri - nn ketikiirtoit a la mäkk ja siis pop und noortepärane tänavatoit, mis on suht kallis, aga minu meelest kvaliteetsem. Ma ei ole otseset tarbija, aga kuna tööpaik on Stocki lähistel ja seal hullari ajal alati need tänavatoidukärud, siis vahel olen ostnud. Ei saa öelda, et oleks paha. Nad kasutavad kvaliteetset kohalikku toorainet.
      Ja meie valla popim toitlustaja on burgeritegija. Sõidab toidubussiga ringi, annab foorumis teada, kus peatub ja millal ning tundub, et ta on üüratult pop. Hinnad on suht krõbedad (7-8 Eurot burger), iga päev just ei söö. Aga foormis kurdetakse, et jälle otsas ja millal uuesti.

      Mis ma veel olen tänavapildis märganud on see, et minu meelest venekeelsed pered endiselt peavad laste sünnipäevi mäkkides ja hesarites. Satun vahel neist "restoranidest" nagu nad end kutsuvad, mööda minema ja imestan.

      Mis inimesi mäkki tõmbab? Mul on üks naljakas kogemus - äritripil kahe kolleegiga Adriatikust ja need sõid AINULT mäkis, sest 1) nad teavad siis, mida tellida 2) toit on täpselt sama kui Zagrebi mäkis 3) väitsid tookord, et ka hinnaklass, ei osanud vaielda. Ja meil oli siis õigus toiduarveid expensida ning mul ei õnnestunud neid veenda kuskil mõnusamas paigas õhtust süüa, oeh. Hästi konservatiivsed tegelased olid a la äkki saab mürgituse ja ei tea, mis koostis. Naljatilgad :D

      USAs, ma ise ilmselt ei satu sinna iial, seega nagu kirjutasin, et ei ole objektiivne ja lihtsalt see on pilt, mis retseptifeed´idest on kujunenud. "Suure portsu lood" on kolleegidelt, kes palju USA vahet pidanud tööalaselt reisima.

      Kustuta
    20. Oi miks sa USA-sse ei taha minna??? See on ülilahe maa, nii inimeste kui kultuuri kui looduse mõttes.

      Kustuta
    21. Ma ei öelnud, et ma ei taha, lihtsalt hetkel ei näe mingit võimalust.

      Kustuta
    22. KKle: jah, meil siin üsna sama - kaks leeri, ketikiirtoit ja kvaliteetne tänavatoit, needsamad food cartid näiteks, mida mainisin, ja mida minagi reisidel pruugin.

      Aga notsu küsimusele (miks anglofoonsetes ühiskondades statistiliselt rohkem rasvunud inimesi tekib kui mujal), jään vastuse võlgu. Poolnaljaga ütleks, et äkki neis ühiskondades tehakse rohkem statistikat? Umbes nagu koroonaga, noh, et mida rohkem testid, seda õudsemad arvud saad.

      Kustuta
    23. ma ise mõtlesin selle peale, et vasak- ja parempoolsuse piir on anglomaades teise koha peal kui mandri-Euroopas ja see nihe võib mõjutada ka seda, kui palju igasugused tervise arengu instituudid inimeste sööki mõjutada saavad. Koolitoidu kaudu näiteks. Eestis on algkoolis olenevalt maakonnast kas tasuta või väga odav kooli pakutav toit ja selle kokkupanemise tuleb ka toiteväärtusega arvestada. Prantsusmaa koolitoidust ei hakka üldse rääkimagi. See võib ka edasises elus valikuid mõjutada.

      Kustuta
    24. ja teiseks kahtlustan, et Euroopas on toidusektor rangemini reguleeritud. Eriti see, mida mis nime all müüa tohib, mis toob ühest küljest kaasa totrusi stiilis "mandlipiima kohta ei tohi mandlipiim öelda, sest tarbija mõtleks, et ongi päris piim mandlitega", aga teisest küljest tähendab, et nt šokolaadi või juustu ostes saab kindel olla, et see on päriselt šokolaad või juust, mitte nende laadne toode.

      Guugeldasin natuke ja leidsin, et üks erinevus on ka suure fruktoosisisaldusega maisisiirupis - Euroopas kasutatav versioon on väiksema fruktoosiprotsendiga kui Ameerikas ja teiseks ei lubata seda siin karastusjookides kasutada. Kui peaks õige olema, et fruktoos ladestub kergesti rasvaks, siis võib üks põhjus siin olla.

      See, mis Kaur ütles toidu magususe kohta, oli ilmselt kah selle siirupiga seotud.

      Ja ma oletan - paranda, Kaur, kui eksin, - et ta võrdles Eesti mäkki USA mäkiga. Mis võiks tähendada, et kuigi Eestis on ka halba odavat toitu, siis nii massiliselt ja peavoolukohtades (mäkk on ju peavool, eks?) nii suhkru- ja rasvarikast sööki siiski ei ole, siin peab inimene enda toidu ise suhkru ja rasvaga üle ujutama, kui tahab.

      Kustuta
    25. või mis "kahtlustan", see on teada ja on ka kaubanduslepetes tülinaks olnud - et Euroopa ei taha USA kaupa selle nime all sisse lasta, mille all teda USAs müüakse, või mõnda USA kaupa üleüldse sisse lasta, sest see ei vasta euronõuetele.

      Kustuta
    26. Mul on täpselt üks USA macikogemus, lihtsalt see oli nii terav, et on 15 aastat tagasi ka meeles.

      Aga ma käin aeg-ajalt Eestis Hesburgeris. Enamasti siis, kui olen end nii laibaks sportinud, et ilma ei vea koduni välja. Viimane kord oli kapsahunnik kausis nii suur, et hädaga jaksasin ära süüa. Lisaks jälgisin, mida ülejäänud kliendid joogiks võtavad. "Apelsinimahl palun." "Õunamahl." "Piim." - päriselt ka, burgeri juurde saab piima ja inimesed kasutavad seda varianti???? Oooo :)

      Kaur

      Kustuta
    27. Ma pole ka kunagi USAs käinud, aga isegi USAst toodud Marlboro Light sigaretid maitsesid teistmoodi kui meil müüdavad. Rääkimata siis toidust.

      Hesburgeris müüakse piima? Pole kunagi tähele pannud, ega ma ausalt öeldes pole joogimenüüle kunagi mingit tähelepanu pööranud, ma reeglina ei joo kaloreid sisaldavaid jooke. Mis muidugi on ülim silmakirjalikkus burksi kõrvale, aga jäägu mulle mu kiiksud :D

      Kustuta
    28. Läksin kontrollima (nende veebist) ja selgub, et see on mingi ilgus, maasikapiim. Oli mul nüüd vaja :)

      Kustuta
  9. Olen keto toidul, loomne rasv, liha, kala, rohelised aedviljad, pähklid, marjad, juust, koor. Söön 2x päevas.Tervisele väga positiivselt mõjunud. Muutsin söömist seoses auto-immuunsushaigusega. Nüüd on tervis korras, kaal langes ka mõned kilod ja kõht pole iial tühi.Ei kujuta ette ainult taimsel toidul elamist! Inimene vajab loomset valku .

    VastaKustuta
  10. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/soo-liha-et-teha-head-loomadele-keskkonnale-ja-tervisele/

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!