Ma ei saa öelda, et ma just iga päev juurdleks teemal, kas mul on meestega võrdsed võimalused või mitte. Aga lugedes, mõistad. Et ei pane enam tähelegi, sest sellest on saanud normaalsus- et paljud tooted ei sobi naistele, et valu on naise elu normaalsus jne. See raamat ei ole feminismiõpik, vaid pigem faktid, näited, numbrid. Paljusid olin varem kuulnud (avaldatud 2019), aga niimoodi järjest, on see ikkagi masendav. Heameel oli äratundmine, et vähemalt meie sotsidest on keegi seda raamatut lugenud. Mõned maailmanäited linnaruumist üritati ka Tallinnas eelmise valitsuse ajal ellu viia.
Aga alustame algusest. Caroline küsib: miks naise vaade läbi naise sõnade vajab raamistust: feminism. Ja seda nimetatakse Ideoloogiaks. Mees ja tema vaade on vaikimisi. On norm.
Need inimesed lennukis olid inimesed. See tähendab. Mehed.
Lõputud näited läbi ajaloo, kuidas me tahame parandada naisi. Muuta nad meestele sarnasemaks.
Kaasates naiste ( ja teiste vähemuste) huvid (nt erinevad võrdõiguslikkuse poliitikad) me diskrimineerime ( keda?) . Kuid jättes need kõrvale, mitte, sest naiste kõrvalejätmine on norm, mitte kõrvalekalle.
Selle raamatuse- C.C.Perez "Invisible Women, Data Bias in an Word Designed For Man" soovituse andis Andrei Liimets.
Ning mida aeg edasi, seda enam mulle tundub, et mehed on suuremad feministid, kui naised. Viimasel ajal tahaks just naistelt küsida Caitlin Morani kuulsat tsitaati:
mis sobiks iga Eestis ilmuva artikli alla, mille kommentaarides kinnitavad naised kirglikult "et ega nad ometi mingid feministid pole"
(kirjapilt muutmata):
Milline osa naiste õigustest teile ei sobi?
Hääleõiguslikkus? Õigus abielludes mitte mehe omandiks saada? Võrdsete palkade kampaania? Madonna "Vogue"? Teksad?
Kas kõik need ägedad asjad KÄIVAD TEILE NÄRVIDELE?
Või olite te KÜSITLUSE AJAL lihtsalt PURJUS?
Eriti kurvastav, kui naiste õigused seatakse kahtluse alla naiste poolt, kes on saanud oma positsiooni ja elu võimalused just ja tänu feminismile. Viimatistest näidetest Marju Himma, kes Istanbuli konventsiooni kontekstis küsis- aga mehed? Ka neil on raske. Jah, on küll. Aga, vabandust. Kes võitleb naiste eest? Miks me (taas) seame teiste huvid enda huvidest ettepoole..
Sest kui vahel tundub, et viimase saja aastaga on saavutatud kõik ja kõik on hästi, siis elu üllatab ikka ja jälle. Pea igas raadiosaates on mainitud, et - nüüd on meil abieluvõrdsusega asi ok, teema maas. Ja siis ärkad hommikul, et kuulda- see, et perekonna normiks pole üksikema, vaid täiesti kaine isa ning neid on lausa kaks, on katastroof. Kuidas me saame siis olla kindlad, et see mis on, jääb.
Ma toon vaid mõned näited sellest raamatust. Ja naljakas on see, et pea kõige kohta ma võin öelda- jah. Ma olen sel teemal kirjutanud (mikser, auto, föön, telefon...), arvates, et toote väljamõtleja on laisk. Õige vastus: toote arendaja pole kas teadlikult või teadmata naiste vajadusi üldse arvesse võtnudki. On lihtsalt ignoreerinud 50% inimkona vajadusi.
Ravimeid ei ole naiste peal katsetatud, sest naiste kehad toimivad liiga keeruliselt. Sellest teemast, et naiste peal pole ravimeid katsetatud on palju räägitud, aga tegelikult on seda ikka väga masendav lugeda.
Kui ravim ei toimi või tekitab kõrvaltoimeid, siis tuleks uurida, kas ka naised on osalenud testides ja kui, siis kas ka erinevates tsükli etappides. Naiste ja meeste kehad on erinevad kuni rakutasandini ja on lugematuid näiteid, kus ühele soole sobiv ravim ei toimi teisel ja võib lõppeda lausa fataalselt.
Näiteks vereringe haigused ja esmaabi. Naised on üldjuhul aladiagnoositud, kuna neil ei esine nn Hollywoodi infarkti sümptomeid. Samas, kontrollisin, ka Eestis sureb vereringe elundite haigusesse rohkem naisi, kui mehi.
Või siis masendav näide emade ja beebide suremusest. USAs on arenenud riikide suurim emade suremus, samal tasemel Mehhiko ja Usbekiga. Dr. Susan Wray leidis võimaluse kuidas vältida nn asjatuid keisrilõikeid ja sellega kaasnevaid imikute eriravikulusid. Uuringuteks raha ei saanud, kuna "not a high enough priority"
Kuigi ca 90% naistest kannatavad iga kuu pms ja düsmenorröa all, ravi sisuliselt puudub. 2013 avastati, et sildenafiiltsitraat vabastab valust 4 tunniks. Sildenafiiltsitraat on...1989 loodud ravim nimega Viagra. Algselt mõeldud südameraviks, aga uuringute käigus avastati, et suurendab erektsiooni, millega on probleeme 5- 15% meestest ..ja nii toodi 1998 turule.
Aga, hoolimata tulemustest, 2013 aasta uuringud peatati, rahastus katkes. Dr. Richard Legrole vastati "indicated that the reviewers did not see dysmenorrhea as a priority public health issue..." ca 1,7 MILJARDIT ei ole prioriteet vs u 0,43 mlrd
Siia ritta võib lisada ka aladiagnoositud vaimsed haigused. Ning fakti, et naistele kirjutatakse füüsiliste valude vastu liiga sageli antidepressandid ( ise kogenud: valu diagnoos e-tervises " mõõdukas depressioon", mille röntgen hiljem ümber lükkas).
Töökombinesoonid. Kujutle end sellega ehitusel, Arktikas. Jätta arvestamata, et meestel on tugev ülakeha ning naistel puusad. Ning nüüd kujutle varustust, mida on vaja selga võtta. Kuhu see toetub? Ja siis on sul pissihäda?
Igal ühel on omad kiiksud. Minul kempsus käimine. Õudne, kui paljudel naistel üle maailma pole võimalik käia vetsus, kui on häda. Sest vetsu lihtsalt pole, tööandja ei luba, või on selle kasutamine ebaturvaline. Minnes kempsu riskid ahistamise või lausa vägistamisega.
Erinevate asutuste vetsudest pole mõtet rääkidagi ( teatrid, koolid, avalik ruum jne), tundub esimese maailma probleem.
Kas teadsid, et programmeerimine oli algselt "naiste asi", kuna algoritmi koostamine on ühe tavalise koduperenaise igapäevane rutiin. See, kuidas sellest sai meeste valdkond, on väga õpetlik lugu- guugelda ENIAC 1946 kuue naise juhtum.
Või siis põhjused, miks meie lastel on suurenenud vaimsed probleemid ja terviseprobleemide tõttu vähenenud sündimus. "Toredad" lood kemikaalidest, mille keskel naised töötasid ja töötavad. Ja kuna uuringud leidsid, et jah- töökohal on kõik ok. Jättes arvestamata, et see naine läheb koju ning jätkab taas kemikaalidega: puhastusvahendid, (lõkkesuitsu) kantserogeensed ühendid.
Ja siis lisame siia klaveriklahvid, Telefoniäpid, mis eeldavad, et telefon on taskus (kõik naised said praegu aru eelduse- "äpp, (mis teavitab sellest, et sa kukkudes saad abi) peab olema telefonina taskus"- absurdsusest).
Autode turvasüsteemid, mis ei arvesta naiste "vale sõiduasendit". Hääletuvastustarkvara jne jne. Kõik need takistavad karjääri ning tekitavad reaalseid terviseprobleeme ja vigastusi mitte ainult naistel vaid ka lühemat kasvu asiaatidel.
Ning vastus on:
The main and repeated recommendation of the report was to fix the women, rather than the (stoves..)
Ma suudan mõistan nt ravimikatsetuste osas. Kallis on ja lihtsam on uurida monomaterjali "Simple is easier. Simple is cheaper. But simple doesn´t reflect reality". Aga tavaline kapitalist? Miks sa ei korja üles maas olevat raha?
Kas vastus on (jälle), et meie, naised, oleme ise süüdi- me oleme lambad ? Meile piisab, kui asi on värvitud roosaks ja lisatud Swarovski kristall. Tühja sest funktsionaalsusest.
Võtsin selle raamatu lugeda, kuna toimusid KOV valimised ja mind huvitas Miks naised ei hääleta naiste poolt? Selles, et naised suudavad väga edukalt juhtida, pole kahtlustki. Vaata oma ema. Vaata haridusüsteemi, tööstusettevõtteid, kaubandust, kogukonnaelu, kultuuriasutusi, festivale. Ainult mõned faktid raamatust: BI Norwegian Business School juhi 5 omadust emotsionaalne stabiilsus, ekstravertsus, avatus uuele, meeldivus (agreeableness) ja kohusetunne. 4s olid naised paremad kui mehed.
Iga dollar naiste juhitud startupis toob tagasi 77 senti, meeste oma 31 senti. Väita, et naised on kehvemad poliitikud/tuletõrjujad/kunstnikud vms on sama absurdne, kui väide, et veganid on tervemad (kui kogu keskmine elanikkond). Meil lihtsalt pole piisavat valimit.
Ja miks seda valmit ei teki? Tõsi, paljud naised ei tahagi kandideerida, sest ...lugematud näited raamatust ja Eesti igapäevast. Kandideerimine ning poiitikas osalemine toob kaasa tapmis-ja vägistamisähvardused, seksuaalne ahistamine. Kõrvalejätmine, sõna mitte andmine. Patroneeriv ja pisendav käitumine. Huvitava tähelepanekuna selline käitumine võimendub, mida rohkem on naisi (nt Rootsi näide toodud) kuid neid pole veel pool seltskonnast.
Soovitus kasvatada paksem nahk on vahva, aga see viib meid topeltstandarditeni (millest ma isegi ei viitsi enam kirjutada).
Mul on tunne, et vähemalt eesti valija, ei oota, ega eeldagi poliitikult head juhtimist ja asjade ärategemist. Kuula mõnd voxpopulit- ma valisin Jüri või Martini, sest kuula kui ILUSASTI ta RÄÄGIB.
Aga, loomulikult, sõltub KES räägib. Paljud ei hääleta naiste poolt põhimõtteliselt. Teadlased: mees poliitikas on norm, naine kõrvalekalle. Ja kõrvalekalle seostub tugeva negatiivse emotsiooniga. Meedia ja meie nn ajalooline pärand (vanasõnad, uskumused, koolide ajalooõpetus jne) on teinud naisest nn rämpsu- reklaamides ja telemängudes ebaratsionaalne tarbija, ilus ilmatüdruk. Enesekindel naine on bitch- ma olen mõned näited siia kogunud, aga nii Hillary Clintonist kui ka Kaja Kallasest on tehtud lausa teadustööd.
Naiivne usk meritokraatiasse. Kõik uuringud näitavad, et meritokraatia on samuti subjektiivne, alates sellest, millised kriteeriumid me kehtestame "pädevaimale" kandidaadile, kuni selleni, et inimene eelistab enesesarnast. Kui, siis võiks põhineda faktidel, teadusel. Lugematud teadusuuringud ja ka praktilised katsed, kus töölekandideerimine või stipendiumite- teadusgrantide jagamine on muudetud nn pimedaks on toonud hopsti- tasakaalu. Nii soolise, kui ka muus mõttes mitmekesisuse (rassid, rahvused).
Mulle tundub, et meritokraatia tänases maailmas on nagu vene ja euroopa suhtlus, pooled mängivad erinevate reeglite järgi. Naine: valin parima, mees: valin sõbra.
Või on see usk, et iga ükskik hääl loeb st et kui "raiskan" selle naise toetamiseks, siis ongi jama.
Sa pole ju loll. Ja tead, et meie valmissüsteem soosib nimekirjas eespool olijat. Meie valimissüsteem on nullsumma mäng ja võitja võtab kõik. Seega, mis siis juhtub, kui sa ei anna oma häält nimekirjas 5., 8., või 11. kohal olevale naisele. Et eespool olev tark mees ei pääse võimu juurde? Usu mind, pääseb. Või kui juhtubki ime, ja see 11. kohal olev naine pääseb ka? Katastroof??
Vaata oma KOV tulemust. Kas sa aitasid seda, kes tegelikult vajas abi? Milline on valituks osutunute haridustase, kogemus, taust? Kas naiste, noorte, laste, eakate, (venelaste, jalakäijate....) huvid on esindatud?
Rasked uksed, klaastrepid, plaatide vahed, kuhu kontsad jäävad kinni. Temperatuur ruumides. Üle 10 aastased tüdrukud nn kaovad mänguväljakutelt- miks? Avalike ruumide turvalisus? Piletisüsteem, mis kas toetab või mitte pendeldamist erinevate asutuste vahel (laps lasteaeda, eakad arsti juurde saata, poest läbi käia ja tööle ka). Busside graafik, mis ei sõida ainult kesklinna, vaid pigem võrguna. Magalarajoonid, kus naiste jaoks on vajalikud kohad liiga kaugel.
Ja nagu raamatus öeldakse- on 3 valdkonda "naise keha, naiste mittetasustatud hoolduskoormus ja meeste vägivald naiste vastu", mille osas mehed ei saa kaasa rääkida ja/või lihtsalt unustavad, kuna nad ei ole naised.
Millal siis on asi ok. Kui mõeldes inimene, ei mõtle me vaikimisi- mees. Kui me ei pea enam lisama liidet"nais"., vaid peaksime iga sooneutraalse ameti-sõna puhul küsima- kumb? Seda mõõdetakse katsega, et inimestel palutakse kirjeldada/või joonistada, milline näeb välja teadlane. insener. Kirjanik, Poliitik jne. Tulemused on muutunud järjest paremaks, aga. Suurima hüppe paremuse suunas on teinud tüdrukud. See mis juhtub poistega, on viimasel ajal palju räägitud.
Ma olen väga palju mõelnud, et millal ja kus see asi läks lappama. Sa sünnid ning armastad oma ema. Sa oled parim semu oma õega. Seejärel lubad tulevasele naisele tuua tähed taevast ja jumaldad oma tütrekest. Ning siis, ühel hetkel ütled jah seadustele, mis keelavad naiste õigustele valida, saada haridust... naerda ja rääkida kõva häälega, laulda.. Millest see tuleb. Kadedus, pettumust, hirm.. nähes, kui võimekad on naised ?
Miks peaks naisi kaasma ja nende vajadustega arvestama.
Sest esiteks, see oleks lihtsalt õiglane.
Teiseks- SKP- Raul Rebane on öelnud- Riik, mis jätab kasutamata 50 % oma potentsiaalist, on kas loll või peab tal olema naftat.
(Seda postitust kirjutades avastasin huvitava ühisosa ultrakonservatiivide ja ultravasakpoolsete vahel. Konservatiivid soovivad, et naised ei käiks tööl. Ning tasamajanduse pooldajad soovivad, et majandus ei kasvaks. Kõrvaldame naised tööturult ja voilaa- pole majanduskasvu.)
"Töötav naine on tautoloogia. Sest mittetöötavat naist pole olemas. On vaid naisi, kellele töö eest ei maksta"
Raha kokkuhoid. tervishoius- ja sotsiaalhoolekandes pole mitte üheski riigis liiga palju raha ja kui raha on rohkem, siis saab ka mees paremini ravitud.
Kuidas naisi kaasates raha tekib?
Raamatus on toodud lisaks muudele, ka meilgi räägitud Karlskroona näide, kuidas lumekoristus- ühistranspordigraafikute ümberkorraldamine hoiab kokku tervishoius kuluvat raha. Kui naine (jalakäija, hoolduskohustust omav leibkonna liige) on rivist väljas, siis on rivist väljas ka ülejäänud leibkond. Jalakäijatega juhtuvad traumad st tervishoiukulud on summana suuremad, kui autojuhtidega toimuvad.
Ka Eestis on uuritud ja leitud, et naised juhtimise juures annab paremad finantstulemused (2021 Mare Ainsaar, Kadri Soo, Reine Toomla https://enut.ee/files/ariadne_long_2009.pdf )
Caroline toob välja teadusuuringute tulemused: raha, mis on naise käes jõuab tagasi majandusse (mitte et naised oleks suuremad kulutajad), Riigid, kus pole naisi valitsustes, on rahutumad ja vägivaldsemad(piisab pilgust maakaardile). Analüüsides 182 lepingut 1989 - 2011, siis juhul, kui laua taga olid ka naised, oli tõenäosus 20% suurem, et rahu kestab min 2 aastat ja 35%, et vähemalt 15 aastat; Ja nagu esimese väite puhul- naised ei tarvitse olla paremad läbirääkijad, vaid hoolduskohustuse kogemus annab laiema pildi ning nad toovad teemad ja info, mis meestel puudub ning kulutavad/planeerivad raha ka lastele, eakatele ja loomadele.
Raamatus tuuakse näiteks erinevate katastroofide ( orkaanid, üleujutused jne ) järgset tegevust. Juhul, kui laua taga on ainult mehed.
".. what this Good ole boy network wanted to rebuild was business centres, the skyscrapers, the Chamber of Commerce facility, at a time when thousands were still suffering from lack of basic necessities and community services." Fordham
Moslemiriikide katastroofide ( ja varjupaikade, kodutute öömajade, põgenikekeskuste.. ) kirjeldused on lihtsalt.. õudsad. Naised ja lapsed surevad mitte ainult puudliku st meestekeskse infrastruktuuri, vaid ka kultuuriliste uskumiste tõttu (meie väärtusruum...). Aga eks iga riik reguleerib rahvastikku erineval viisil (õel ja kohatu nali).
Sinna teemasse lähevad ka Brasiilia favelad ja Bricks. Nimetatud pole ainult kodud, vaid infrastruktuur, lapsehoid, töökoht, turvalisus, võimalus jalgsi liikuda jne. Jättes naised otsustamisest kõrvale oli tulemuseks katastroof. Kaotatud töökohad ja sellest tulenevalt sotsiaaltoetuste, tervishoiu ja kuritegevuse kasvuga seotud kulude kasv. Lasteaed annab võrdsema stardipositsiooni, tööl käivaid inimesi ei pea toetama. Tervem naine, tervem laps ja parem tuju kogu perel.
Kaasates naised, me näeme tulemusi paremas poliitikas, rahuläbirääkimistel, linnaplaneerimisel, majanduskasvus, ajaloo interpreteerimisel, disainis.....Ja isegi matemaatikas, kus Daina Taimina, Läti matemaatik leidis lahenduse hüperboolsele lennukile, sest.. oskas heegeldada.
Me peame suurendama naiste kaasatust vähemalt veel ühel põhjusel, sest naised ei unusta, et naised eksisteerivad, ainuüksi põhjusel, et nad on ise naised.Ja nagu eespool juba oli meritokraatia kontekstis juttu. Inimesed eelistavad enesesarnast. Kedagi, keda teavad, tunnevad ja saavad usaldada.
Mitmekesine ja kõiki väärtustav maailm on parem. Fakt.

Tänan põhjaliku ülevaate eest. Näe, ka eesti keeles ja praegu isegi soodushinnaga: https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/kultuur-ja-uhiskond/uhiskond/nahtamatud-naised-andmelungad-meestekeskses-maailmas/1576933?gad_source=1&gad_campaignid=16871098075&gclid=CjwKCAiAw9vIBhBBEiwAraSATn_z-56MmSW8RZspvOBZfrqV5PDUdRewozTikikY-HGg0Hu1rEqlRBoCWR4QAvD_BwE
VastaKustutaMaarja Lühiste refereeris oma uuringut, mille järgi valijad valivad küll naisi, kui nood nimekirjas on. Küsimus on rohkem selles, kui palju erakond neid sinna paneb ja mis positsioonile - kui nad on alumises otsas, siis on neil võimalik valituks saada ainult isikumandaadiga; eesotsas olijad saavad sisse purjetada ka teistele antud häältega.
VastaKustutahttps://feministeerium.ee/naisi-pelgavad-erakonnad-mitte-eesti-valijad/
" Kui arvestada kandidaatide algset positsiooni nii ringkondlikes kui ka riiklikes nimekirjades, siis kandidaadi sugu lõplikku häältesaaki ega tõenäosust saada valituks statistiliselt olulisel määral ei mõjutanud. See tähendab, et kui naissoost kandidaat sai samaväärselt hea koha nimekirjas kui meeskandidaat, olid tema võimalused valituks saamiseks võrdsed. Probleem peitub seega hoopis mujal."
See nüüd küll tõsi ei ole, et tänapäeval ravimuuringud naisi ei kaasa
VastaKustutaVõibolla tänapäeval ei ole, aga tänapäevased ravipraktikad ei viska ju varasemaid uuringuid sellepärast nurka, et seal ainult pool elanikkonnast kaasatud oli.
KustutaNukker lugemine laupäeva hommikul. Muutused ja murrangud toimuvad siis kui on olemas kriitiline mass rahulolematuid. Seni kuni inimesed end ei väärtusta - ja mängivad koos muutuvate väärtushinnangutega indiviididega (nt poliitikud, kelle põhimõtted ja väärtused kõiguvad vastavalt valimistsüklile ja võimuihalusele) - jääme hüüdjaks hääleks kõrbes.
VastaKustutaNaisena olen alati valinud tarka ja minuga sarnaseid väärtusi kandvat naist. Naisjuhina - toetan sookaaslasi, et jõuaksid edasi, kaugemale, avan uksi ja näitan võimalusi, kuhu minna... Tuleb end ise väärtustada. Vääritut käitumist või ebaõiglust - peab märkama ja tähelepanu juhtima. (sõna võtma). Kui selline olukord kord sinu endaga juhtub ja kõrvalseisjad pealt vaatavad, saad aru, et oled ise selle olukorra loomiseks andnud oma panuse. Kui arvad, et seekord läks kivi mööda...siis tegelikult lendas neid rohkem, kuniks sellest sai uus normaalsus.
Sõna on võimas relv, mis sõltub palju kasutaja oskusest, ehk tegelikult mõtleme üsna sarnaselt, mõni lihtsalt oskab ilusamini öelda, kuid mõte jääb samaks.
Taskud ja tööriided ning keskmisest lühemad inimesed - parem ei hakka pikemalt kirjutama, kuidas taskud kadusid, miks töökombedega ei saa kempsus käia ja kui keeruline on leida sobiv sõiduvahend, kus rooli, pedaalide ja istmevahel olev inimene end mugavalt tunneb (ei hakka nüüd sõna võtma teemal, et noh - tõsta see iste siis kõrgemale - kõik ei ole ainult istmest kinni ;) ).
Olen eelöelduga nõus.
KustutaPragmaatilise inimesena hakkan aga kohe mõtlema, et mida saaks reaalselt sammhaaval paremaks muuta. Võtame näiteks taskud. See viib mu mõtte kohe rõivatööstuseni, mis ju võiks teoreetiliselt olla see valdkond, kus naised ehk arvukamalt esindatud on. Kas nad ise kannaksid riideid, mida loovad? Kiirmood on üks asi, seal pole korraliku tasku õmblemiseks aegagi, aga tundub ka, et kott ja selle mahutavus on aksessuaarina üha olulisemaks saanud (vaid huulepulka mahutavaid kotte on ka, aga neid raske tõsiselt võtta)? Pliiatsseeliku või nn kehassetöödeldud riiete taskutesse ei mahu ükski telefon ega rahakott. Samas on lõikeid, mis lubavad need asjad siiski taskutesse sokutada (aga kogu endale vajaminevat kraami ju sinna ei mahuta), eriti praeguse lohvakavõitu stiili juures.
Ma ise trende pigem ei järgi, aga aja jooksul on garderoobi on kogunenud nii 25 aasta tagusest ja ka hilisemast ajast Ivo Nikkolo asju, kus taskute puuduse üle kurta ei saa. Elu aga näitab, et päeva jooksul vajaminev kraam on siiski kotis, mitte taskutes. Mantlitaskud välja arvata, sinna mahub õnneks nii mõndagi.
Mida aga saaks teha väikesekasvulise inimese jaoks, kui auto liiga suureks osutub ? Tunnistan oma rumalust, sest endal seda muret ei ole ja ikka aimugi ei ole. Asiaadid on reeglina kleenukesemad, aga autode suurust vist ei mõjuta.
No üks võimalus oleks parandada kuvandit - tuua peidust välja kõik need naised, kelle panust on seni alahinnatud. Asi, millega rahvusvaheliselt tegeleb https://www.threads.com/@heydearwomen näiteks. Kirjutada, tõlkida ja avaldada rohkem raamatuid sel teemal. Teha filme mitte nii väga sellest, kuidas lumivalgeke oli karm sõjaprintsess vaid hoopis päriselt elanud naistest, kes saatsid korda suuri asju, kuni neile ajaloo tolm peale pühiti. Sest nn suur või ametlik ajalugu on asi, mida kirjutatakse alati võimupositsioonilt ja sellel kipub olema võimupositsioonil olijate nägu.
KustutaTeiseks tuua kõikvõimalike tootearenduste juurde rohkem naisi, mitte PR-i tegema vaid päriselt konstrueerima ja leiutama. Kas teadsite, et jalgpedaaliga avatav prügikast on naiste leiutis? Näiteks. See areng oleks muidugi aeglane, aga liiguks vähemalt õiges suunas.
KustutaKuidas see toimuma saaks? Ettevõtjad teevad tööpakkumise spetsiifiliselt naistele?
Kustutakasutajakogemuse hindamisel ja tagasiside küsimisel oleks küll hea, kui valim oleks mitmekesine.
KustutaJa miks ei võiks MÕNDA tööpakkumist teha spetsiifiliselt naistele? Kus siin probleem on?
KustutaKasutajakogemusel on kahtlemata vaja võimalikult suurt valimit. Samas ma ise ei jäta iial tagasisidet, viitsimatusest. See oleks tõesti koht, kus sõna võtta ja loodetavasti mõjutada.
KustutaMa ei arva ka, et MÕNDA tööpakkumist naistele suunata probleem oleks. Taskute puhul, ma kardan, naiste rohkusest valdkonnas pole kasu olnud. Või siis pole taskud nii olulised.
Mine võta kinni.
Taskute osas. Autor toob raamatus välja sex vs gender teema (eesti keeles palju segadust tekitav vt nt Istanbuli konventsioon ja ekre).
KustutaPõhjus, miks ahistatakse, solvatakse jne pole mitte bioloogiline sugu, vaid tähendus, mis kehale on. antud. Paradoks, et andmeid kogudes on naise keha nähtamatu, aga teisest vaatest on naise keha nähtavus võtmeküsimusega.
Ehk siis, me ei saa panna taskuid, sest siis ei näe see keha välja nagu nn peaks
Liivakellafiguur? Ja liibuvad kleidid?
KustutaMöönan, et see teema jääb mulle võõraks, samas on seltskonnapiltidel (Silvia Ilvesestki piisaks) näha alatasa sedasorti riideid, kuhu taskud ilmselgelt ei käi.
Minu jaoks on igaks olukorraks vastav riietus; kus vaja, seal taskud, ja kus eesmärk on näidata näiteks diagonaallõikega saledat taljet ja ilusat puusajoont, sinna ei klapi see tasku kindlasti mitte.
Ma ei taha vastanduda, aga mida rohkem mõtlen, seda keerulisemaks ja mitmekihilisemaks läheb.
Mnjah, siin tahaks kuulda moeloojate arusaama ;)
Kustutaja kuulsate moemajade peadirektoriks pääsevad eelkõige mehed (drastilisim näide on ehk see, kuidas Jil Sander omaenda loodud moemajast välja söödi).
Kustuta*peakunstnikuks*
KustutaSee, et õmblusmasina taga on valdavalt naised, mõjutab meinstriimmoodi vähem.
Haute couture on väheke teise suunitlusega, mulle tundub. Kunstiliseks juhiks saanu puhul oodatakse pigem sama visiooni jätkamist-arendamist. Riideesemete funktsoonaalsus ehk esikohal ei ole. Õmblusmasina taga olijad ei mõjuta midagi, see on selge.
Kustutatoon ühe positiivse näite sellisest moest ,mis meile jõukohane: Donna Nordica paneb oma tehtud kleitidele küll taskuid (naiste loodud firma ka). Kusjuures oskavad ka figuuri rõhutada nii, et taskutele ruumi jääb, küsimus lihtsalt selles, kuhukohta nad paigutada.
KustutaIlmselt on üks tähtis tegur see, kui korralik materjal on. Paksem ja paremini hoidev materjal kannab tasku paremini välja kui mingi liru.
Ma olin just naiste loodud väikeettevõtete teemat sisse toomas, aga ei tahtnud vägasarikommentaatoriks ka hakata :)
KustutaMaterjali osas väga nõus, pisut paksem ei lase ka nn pesulõiget kohe tuvastada. Samas lirum ja kergem kloššis/kroogitult lubab ka tasku kenasti ära peita ja sinna üht-teist paigutada. Aga mulle tundub siiski, et käekotid, just need suuremad, ja nende kultus on taskute kadumisele kaasa aidanud. Praktiline ja kaunis aksessuaar (luksusbrändid teenivad just selle turu ja parfüümidega rohkemgi kui riietega). Mul endal on lausa imelik olla, kui käevangus midagi ei ole, harjumus niivõrd suur.
No ilus puusajoon on ju ka sotsiaalne konstruktsioon; kes ütleb, et taskud selle joone inetuks teevad? Võibolla annavad just huvitava aktsendi.
KustutaKas tõesti? St liivakellafiguur või ütleme siis näiteks kurvikus, on sotsiaalne konstruktsioon? Ma ei ole ausalt öeldes selle peale tulnud, niipidi mõelnud. Vaatan täiesti oma mätta otsast ja isiklikku puusajoont, mis igasuguse lisamudru lisandumisel nii selgelt ja kaunilt välja ei joonistuks (alles hiljuti oli mul klassikaline 90-60-90 ja proportsioonid on alles, kuigi numbrid suuremad). Taskud aga aitavad kindlasti nutikalt paigutatuna silma ära petta, kui mingitele spetsiifiliste kriteeriumidele vastata tahaks. Lihtsalt pliiatsseelikute puhul ei mahu neisse suurt midagi, mis ju teeb sel juhul asja mõttetuks, kui just suurte pealepandud taskutega tegemist pole. Ilma konkreetsete näideteta on keeruline sel teemal arutada :-)
KustutaMu viimaste kevadete-suvede pea igapäevane lemmik on üks nelja taskuga (alumised seespool) teksalõikeline sametjakk ja see on küll üks igavene hea riideese.
Igasugused ilunormid on sotsiaalne konstruktsioon. Liivakellafiguur on sul geenidest; selle ilusaks pidamine on mood, mis võib tulla ja minna, samamoodi nagu tuli ja läks anorektilise teismelisefiguuri mood.
KustutaTäpselt nii. See, et kitsas talje ja laiad puusad vastassugupoolt (alateadlikult) ahvatlevad, on täiesti teine asi kui mood. Üks on instinkt, teine kultuuriline nähtus e sotsiaalne konstruktsioon.
KustutaNotsu oskab kindlasti palju värvikamalt kirjeldada, aga ajaloos on naisteriietel olnud taskud väga pikka aega olemas enne 20. sajandit. Tollaste laiade seelikute alla mahtus taskuid ikka mõnuga panema, pane või kana taskusse ja keegi ei saa arugi! Tänapäevane ridikül on põhimõtteliselt seeliku alt seeliku peale ja siis käevangu rännanud tasku.
Juutuubis on selle kohta väga häid videosid, üks lühike kokkuvõte taskute ajaloost:
https://youtu.be/KTfWpqB1xiA?si=NMI24UhjN9Fmc4MU
Ilunormide osas nõustun, neil ei jõua järge pidada ja nad tulevad variatsioonidega ringiratast üha tagasi. Kurvikuse osas aga viitavad evolutsiooniteooriad, et teatud kehatüüpe peetakse naiste puhul atraktiivseteks, kuna neid tajutakse viljakuse ja tervise näitajatena (seesama liivakellafiguur).
KustutaEks varsti näha ole, kustpoolt tuuled taas puhuma hakkavad. Praegu enda ümber vaadates tundub noorte hulgas prevaleeruvat unisex ja lohvakus, samas kannul vintage ja eneseväljendus, igatahes põnev.
Jaa, kusjuures veel - üks asi on ilu ja teine asi need ilunormid, mis kütkestavad moeloojaid, kelle hulgas käib ühe või teise figuuritüübi eelistamine lainetena; liivakellafiguuri on püütud ajaloo jooksul ka moega nn võltsida, ehk et laiade seelikute ja tihedalt kokku kroogitud vöödega esile manada ka seal, kus seda polnud. Laiade seelikute eelis on muidugi see, et nende alla mahutab kuitahes palju taskuid.
Kustutajust, sedasama liivakellafiguuri võimendavad palju paremini ekstralaiad, üleelusuuruseks laiendatud seelikud, mille alla mahuvad palju suuremad taskud, kuhu mahks (tsiteerides üht moeajaloolast juutuubist, arvan, et see oli Karolina Żebrowska, aga võis olla ka Bernadette Banner) "grillkana ja pudel šampust". Oli aeg, mil mehed andsid oma pudipadi koos väljas käies naise kätte hoiule, sest naise seelikute alla mahtusid paremad taskud!
Kustutaja alates 16. sajandist kuni I maailmasõjani rõhutati figuuri just sellisel moel, üle võlli. Liibuvad seelikud on väga hiljutine mood.
apropoo, kui seelik küllalt laiaks ajada, pole vaja vööd kokku krookida, optiline efekt teeb ise töö ära. Selles, et säilinud pihiku- või korsetieksemplarid on väga peenikese taljega, on suure tõenäosusega süüdi see, et nad olid laste omad. Lapsed kasvasid vanast pihikust välja ja kui samas peres nooremat õde peale ei kasvanud, siis jäid need seisma ja jõudsid meieni; täiskasvanute omad kanti läbi ja neid pole seetõttu säilinud. Aga säilinud kleite on küll igasugustes vööümbermõõtudes.
evolutsioonipsühholoogiasse suhtun ma iluideaalide hindamisel kahtlusega, sest see kipub olema ringdefinitsioon, millega põhjendab kõik ära. Kui parajasti on naistel prestiižne heroiinišikk, ülikõhn figuur, siis põhjendatakse, et "see viitab noorusele ja on atraktiivne, sest keegi pole veel rasestamisel ette jõudnud". Kui on moes keskelt peenike, puusast lai figuur, siis "lai vaagen ennustab kerget sünnitust ja peenike talje näitab, et ei ole veel rase [vt eelmine]". Kui on moes lopsakas figuur nagu 16.-17. sajandil, siis "figuuri pehmus viitab hästi kogutud ressurssidele, mis võimaldavad raseduse ka näljaajal lõpuni kanda". ja nõnda edasi.
KustutaJa siia juurde käib ka see nii üleolevalt visatud: "Aga tänapäeval on kõigil võrdsed võimalused, õpi, hari ennast, tee mis tahad" - ega ikka ei ole küll. Alates sellest kuidas naisleiutajate ja naisteadlaste töid on mehed varastanud, neid enda omaks kuulutatades, või siis lihtsalt naiste panust maha vaikides - Cecilia Paine on kõige jahmatavam näide, inimesed lihtsalt ei tea, et üldse keegi kunagi sellise fundamentaalse tõsiasja avastas, nagu "millest universum koosneb", see teadmine oleks nagu kogu aeg olemas olnud... - kuni selleni, et kuna STEM aladel on naisi vähe ja nendest ei räägita, siis puudub ka eeskuju tüdrukutele. Ei ole asi nii lihtne, et "kõigil on võrdsed võimalused".
VastaKustutaJah, kõigega nõus.
KustutaUues linnateatris on unisex tualetid, kui ammu olen oodanud, et natukenegi vähenevad need poolde treppikotta ulatuvad naiste WC-de järjekorrad meie kultuuriasutustest.
VastaKustutaInimeste vastuvõtuvõime uuele informatsioonile on piiratud nende igapäevaelu väljakutsete ja juba väikelapseeas omandatud käitumismustrite suhtega. Kui tydrukud juba titena alandlikeks ja passiivseteks kasvatatakse, siis see ongi nende jaoks ainus reaalsus, mida täiskasvanuna miski ei muuda, sest ebakindel loomus ei leia enda kaitsmiseks piisavalt tuge, naiste jaoks on komberuumis lai valik yhiskondlikke paikapanemis- ja karistusviise. Kui me tahame muutusi yhiskonnas, siis peame alati meeles pidama peredes, koduseinte vahel harrastatavaid rolle ja mudeleid. Meil ei teki mõistlikku yhiskonda, poliitikat ega majandust, kui kodudes valitseb jõhkrate meeste ja poiste ylekaal, ja koduseinte vahel toimuvat peetakse paraku pyhaks ja puutumatuks. Seda viimast näitab hästi igasugune sotsiaalvaldkonna statistika ja karjuvaks indikaatoriks on Tate sarnaste misogyynide tõusev populaarsus. Ehk see viljakas pinnas on meil alati olemas olnud ja nyyd pakutakse sellele lihtsalt võimalust õitseda.
VastaKustuta