Meie Aja Kangelased

Miks head võidavad ainult muinasjuttudes? Ja päris-elus mitte? See on retooriline küsimus, ma tean vastuseid, aga kurb on ikka. Hiina, Venemaa, Moldovas läks nippa-nappa. Gruusia. Kohevarsti Ameerika.

Üks mu tuttav koondati ning nüüd läks karjääripöörde käigus tööle. Venekeelsesse lasteaeda. Eesti keele rääkijaks. Pedagoogiline haridus tal puudub, magistrikraad on muul alal ja makstaksegi selle eest, et ta räägiks töötajate ja lastega iga päev 7 tundi eesti keeles. Nn päris kasvatajad teevad abiõpetaja tööd. Üks neist on kohe-kohe sooritamas B2 taset, seejärel saab juba päris tööd teha. Teistel olevat veel minna. Õnneks on majapeal veel ka teisi eestlasi ja ka juhataja pidi väga hästi rääkima. 
Ütles, et mingit vaenulikkust ( a la võtad meie töö ära ja sunnid meid võõrkeles rääkima) vähemalt praegu, esialgu, ei tunneta. Eelkäija pidas vastu 2 nädalat...
Kõik tuli nii tuttav ette. Kõige raskem on hoopis.. lihtlausetega, kirjakeelne selge diktsiooniga aeglaselt rääkimine. Tajumine, et sa oled 2024 aastal Eesti Vabariigi pealinnas vähemus. 
Ma loodan, et ta peab vastu. Sest see, mida ta teeb on hädavajalik. 

Nädalavahetusel käisime Eesti teises otsas juubelil. Setumaal. Imeline, kordatehtud puhkeküla.  Lõuna- Eesti teeservad on küll hõredamad, kui ma varasemast mäletasin, aga hoonetest on näha raha. Kui kütuse hind peaks soodsamaks minema, siis tahaks teha ühe tripi nii, et eesmärki pole. Käiks ja vaataks. Nii palju on uusi silte- viitu kohtadesse, millest pole kuulnudki.
Tagasiteel kutsus üks sõber meid pizzat sööma. Habajale. Seal on kaks linnapõgenikku avanud pruulikoja ja pakuvad imelist pizzat. Teadsite, et Eestis, Tallinna lähedal on koht nimega Habaja? Pizza oli super.

Hommikul parki minnes kohtan lehepuhurimeest. Mingil põhjusel jääb ta mind nähes alati seisma, noogutab ja kergitab tervituseks oma nokatsit.  Alguses tundus kuidagi hirmutav. Aga täna mõtlesin, et.. nii tore ju?!

kelleks saada vol 10000

Kuulsin raadiost ja ei suutnud oma rõõmu uskuda, eesti teadlased on lõpuks leidnud algoritmi, et leida inimese isiksusega sobiv töö.

Ja no muidugi, pidin ma taas pettuma. Minu jaoks sobivat tööd polegi olemas... Kõige lähemal olen ma / (ja väidetavalt võiks mulle sobida) kirjanikele, veterinaaridele, teadlastele, kohtunikele-advokaatidele (mis on küll väga vale). Kõigeks hilja. Ja/või nõuavad omadusi- andeid, mida mul lihtsalt olemaski pole.

Tõsi. Ühe valikuna oli kirjas kõrgkooliõppejõud. NB! mitte laste õpetaja.
Aga mitte ühtegi teist mu praegustest ametitest polnud isegi mainitud. 

midagi on neis küsimustes valesti  või on mu enesepilt täiesti vale. Sest see muster- soovitused vs mu enese valikud on kutsesobivustestist -testi alati olnud kõvasti nihkes.
Viimasel koolitusel, kus ma käisin, tehti meile nn mini-Belbinit. Et metoodikat ja loogikat tutvustada. Me olime selleks hetkeks koos olnud ca 12 tundi, varasemalt ei tundnud. Ja pilt mina vs teised minust tuli väga adekvaatne.

Või on kõik see, mida ma olen ca 30 aastat teinud üks äraõpitud käitumismudel? Olen mingil hetkel teinud täiesti vale valiku? Ja maha maganud oma õnne?

Seekord nii

Hullumeelne nädal oli. Igal õhtul jõudsin koju peale üheksat. ühel hommikul pidin kell 4 tõusma. Selle kohta olen täitsa okei. Natuke on veel jäänud. Detsembris läheb lihtsamaks.
öeldakse, et ei saa ette ja järgi magada. Või oli see söömise kohta? Igatahes olen ma väga tige, kui mees mind hommikul kell pool kümme üles ajab. Samas tänulik, sest kui ta laseks mind magada niipalju kui ma tahaks, siis vahiksin öösel seda imelist täiskuud. Mingid tunnid on siiski norm, millest üle ei suuda isegi mina magada.

santabarbara

Soovite eelmise nädala horoskoopi? Palun. Suhtedraamad.

Lõpetasin Malluka raamatu.
Mingil põhjusel pole ma mitte kunagi tema blogi lugenud. Ei teagi, miks. Aga loomulikult ma tean, kes ta on. Minu top of mind on tema pääsukeste päästmise lugu ja siis esines ta korra ühel konverentsil. Mulle meeldivad julged ja tugevad naised. Lisaks on temas siirus, pragmaatilisus. Kahe jalaga maapeal. Ilus on ta ka. Lühidalt, väga sümpaatne.

Võrreldes BSH raamatuga- Mallu on kindlasti parem kirjutaja. Lugu on ladusam, paremini toimetatud. Mõlemad on biograafiale lisanud eneseabi nippe. BSH omaenese tarkusest, Mallukas kasutanud professionaalset psühholoogi. Mõlema raamatu suurim väärtus võiks ehk ollagi pakutav eneseabi noortele inimestele, kes siis loodetavasti väldivad seeläbi vigu (muahhahhaaa) ja saavad positiivsed rollieeskujud.

Üks teema, mis mind isiklikult puudutas olid suheteklaarimiskirjad. Ilmselgelt on mul sellega mingi isiklik psühhotrauma. Mingi aeg tagasi leidsin oma kunagi saadetud kirjad- mustandid, mõned jäid saatmata, osa vahetasime tagasi. Kui ma eelmises postituses praalisin, kuidas ma ei muutu, siis siinkohal tahaksin olla veendunud, et ma olen muutunud. Need kirjad ajavad öökima. Seal on manipuleerimine, ratsionaalne arvestamine. Kalkuleerimine, kuidas võiks mingit asja öelda. Mitmed on tunnistatud, kui palju nad tookord haiget said. Niimoodi ei tohiks mitte kunagi suhteid klaarida. 

Päris lõpuni ma seda raamatut lugeda ei suutnud. Mulle tundus, et olen teemast- kes keda armastab- juba välja kasvanud. Aga võta näpust.

Targaks saamine

Ma olen varemgi horoskoope ümber kirjutanud, sel korral pidi eelmisel nädalal olema kõikides tähtedes kirjas "areng, haridus, õppimine". Oliju?

Teisipäeval peeti minuga nkk ringkonna poolt arenguvestlus. 
Kolmapäeval ja neljapäeval andsin selle aasta esimesed loengud. Sel aastal on grupis kõik naised. 17. Esimesed loengud läksid minu enda jaoks hästi. Vist ikka natuke on kogemustest ka kasu. Ma polnud päeva lõpuks toss, vaid vastupidi- energiast laetud. Hea mõte oli, et tegin  ülesehituses ja metoodikas muudatusi. Minu enda jaoks on asi loogilisem ja mul on lihtsam veenda, et räägin huvitavat ning vajalikku asja. Õppijad on taas toredad, usinad ja töötavad rõõmuga kaasa. Loodetavasti jagub seda energiat ka mõne nädala pärast.

Reede pluss nädalavahetus olin juhtimiskoolitusel. See oli eelmisel aastal läbitu teine osa. Eelmise korra treener polnud üldse minu inimene- minu jaoks oli ta seksistlik, enesekeskne ja halb tagasisidestaja.  Ja ma andsin talle tookord hävitava tagasiside.
Mu vastas istuvad tuttavad pidid naerust ära surema, kui nägid mu nägu... kui mind määrati taas selle treeneri gruppi. Ta vist ei mäletanud mind (õnneks), uuris, et tundun tuttav aga kust...
Mul jälle vedas. Sattusin jälle  võitjate meeskonda. Sel korral oli meid kokku neli minusugust, aga kui tugineda siirupilisele tagasisidele, siis tundub, et saime võimu kenasti jagatud ning kõik toimis. Kõik ülesanded "võitsime" st võistlust sellises kohas ju ei toimu, aga ikka ju hea, kui annad 100% õigeid ( =mida eeldatakse ja oodatakse) vastused.  Meil oli tore, sai palju nalja jne. Mina pidin küll (nagu alati) paar korda suures saalis taas " nurgas seisma", kui selgus et kursusel andsid vaid paar inimest märku, et saavad aru minu kasutatud akronüümidest- SMART, KPI, EBITDA... (juhtimiskoolitus khm..)
(Kui keegi vajab kusagil näidet inimesest, kes pole õppimisvõimeline- võite vabalt mind näiteks tuua. Mul on kenasti ära vormistatud 3 vastust/teemat, mida kogu mu elu jooksul mulle ette heidetakse/saan tuua välja arenemis- ja õppimiskohtadena. Üks neist on arrogants- ma ei arvesta auditooriumi tasemega.. Ei õpi)

Eelmise postituse järeldused

Kirjutan siia,

Lühidalt: tehnoloogia oli järgmine: mina lihtsalt rääkisin, ai tekitas teksti ja toimetas st polnud päris üks ühele mida ütlesin. Selle kopeerisin blogisse.

Peamiselt kaks järeldust. Esiteks, natuke üllatav, aga samas ka vastus sellele, miks (minul) pole nii lihtne blogida ( tähenduses- avan arvuti ja tipin sinna mõtted). Mõtte saamisel tekstiks on väga palju etappe. Lihtsalt ideed, mõtted ja sõnad ei ole veel mõtestatud tekst. Isegi, kui Ai pani komad vist õigetele kohtadele, leidis õiged suurtähed ja punktid ( ei kontrollinud) ning sõnastas voolava jutu ümber. Muutis stilistiliselt. 
Siis ise oma peaga oleks veel kõvasti muudatusi teinud. Stiil eelkõige, lõikude järjestus. Prioriteedid. Iga väljaöeldud sõna pole veel kuld, mida maailmaga jagada.
Ai-l, nagu ma ka muudel puhkudel olen tähele pannud, on liiga palju vahtu ja vähe konkreetsust.

Teine. Prompt. Nii nagu Notsu mainis- on veel arenguruumi toimetajana. Jah, tõsi. Aga üks osa süüst on ka minul endal. Rolli, lähteülesande, stilistika peaks konkreetsemalt määratlema. Kui mingil hetkel on aega, siis proovin uuesti, parema lähteülesandega + geminiga+ eestlaste tarkvaraga. 

Järeldus. Kui tahta blogi kirjutada ai abiga, on vaja natuke põhjalikumalt teha eeltööd ja masinat õpetada. Või jääda ikka " vana kooli" juurde ja ise edasi pingutada :)