teisipäev, 28. veebruar 2023

Katsetus

Tere, kallid lugejad!
Nagu te kindlasti teate, on lähiajal toimumas valimised, mis määravad meie riigi tuleviku suuna. Tänases postituses räägin ma sellest, miks valimistel osalemine on oluline ning kuidas valida kandidaati, kellel on sarnased vaated ja väärtused.
Esiteks, miks on valimistel osalemine oluline? Valimistel osalemine annab meile võimaluse öelda oma sõna ning valida neid inimesi, kes hakkavad meid esindama. Valimistel osalemine on meie kodanikukohus ja vastutus, sest meie valikud mõjutavad otseselt meie elu, tulevikku ja ühiskonda laiemalt.

 Nüüd aga sellest, kuidas valida kandidaati. Esiteks, tutvuge kandidaatidega. Uurige nende tausta, vaateid ja väärtusi. Kas nende seisukohad on kooskõlas teie enda omadega? Kas nad on tõesti huvitatud teie ja teie piirkonna heaolust ning probleemide lahendamisest? Ärge valige kandidaati lihtsalt sellepärast, et ta kuulub teie lemmikparteisse või on populaarne.

Teiseks, pidage meeles, et valimised ei ole võistlus ilusaima plakati või lubaduste osas. Valimised on valikute tegemine, kes saab vastutada meie tuleviku eest. Seetõttu on oluline hinnata kandidaadi pädevust ja kogemusi. Kas nad on piisavalt pädevad ja kogenud, et tegeleda keeruliste probleemidega? 

Lõpuks, ärge unustage, et valimised on demokraatia alus. Valige kandidaat, kellel on sarnased väärtused ja kes hoolib meie ühiskonna tulevikust. Meie valikud määravad selle, milline tulevik meile ootab. Seega tehke oma valik targalt ja vastutustundlikult!

Loodan, et see postitus oli teile kasulik ning julgustab teid osalema valimistel. Olge aktiivsed kodanikud ning tehke oma häälest kõige rohkem välja!  


Teksti autor: Chat GPT. Ja stiil peaks olema minu blogi oma. Onjut, et te ei saanudki vahest aru??
Pilt on samuti veebist.
Oh, küll see elu muutub ikka kergeks ....)

esmaspäev, 27. veebruar 2023

Taevas

Olin üksinda kodus.  Ostsin õhtusöögiks üle pika-pika aja pizza. ja maasikaid ja sefiiri. Imeline, ma ütlen. Miks ma nii harva pizzat ja sefiiri söön..Vaatasin nuttes ja naerdes Bridget Jonesi kaht esimest osa. Nii hea oli olla. Üldse. Kogu veebruar on olnud super kuu.

Hakkasin siis mõtlema, et kui see oleks paradiis, mis siis seal veel oleks. Hästi palju rõõmu, muidugi. Maasikad, tomatid, loomulikult.... eeldates, et paradiis asub Eedeni aias, rõhuga sõnal -aed, siis pole vist mõtet kõiki köögi- ja puuvilju üles lugeda. Kindlasti on seal head veini. Kindlasti pole taevas kelli, vaid sa võid magada täpselt nii kaua kui tahad. Igal õhtul on pidu, kus mängitakse minu maitsele vastavat muusikat, millele saab hääle kähisemiseni kaasa karjuda ning end hingetuks tantsida. Paradiisis on suur raamatukogu. Ja neli aastaaega ning imeline loodus. Ning kuna ma olen ilmselgelt ingel st tiibadega, siis on võimalik ilma vaevata liikuda maailma ühest punktist teise. Loomulikult elavad paradiisis ka kassid ja kõik teised loomad.

Mis viis teise äärmiselt olulise mõtteni. Äkki pole mingit puhkust, vaid ikkagi sünnin uuesti.

 Hiljuti näidati ETV2s napakat ja sürri komöödiat Homaar. Lühidalt, kõik üksikud, kes polnud endale teatud ajaks kaaslast leidnud muudeti loomadeks. Peategelane tahtis olla homaar.
Ma arvan, et ma võiksin olla koaala. Või panda. Armas, pehme, eriline, valiva maitsega. Looduskaitse all. Haruldane.
Ja lõpuks kuulun ikka Hiinale..

reede, 24. veebruar 2023

Palju õnne Eesti

Jagame tasuta teed ja pirukat.

Inimesed. Tee? Kas teil cappuccinot polegi? Ja magusat pirukat???

Tõepoolest..järgmisel korral kindlasti  matcha lattet ja sojapiimaga frappuccinot. Ning tee peaks ka ikka  vegan olema... 🇪🇪😀😃🙃


Aga tõsiselt. Uhke on täna olla eestlane. Meid ei ole vaja kellegi käest päästa. Kõik on hästi. Eestis on hea elada.

Palju palju õnne meile!!!

neljapäev, 23. veebruar 2023

Parem maailm

Mõned müüdid on visad kaduma. Ning ajakirjandus aitab neid võimendada- sa ei saa häid pealkirju ja kilkke turvalistest, positiivsetest arengutest.
Ma käisin seminaril, kus sain täieliku " päriselt!" elamuse. Küsisin ja sain loa neid materjale ka teiega jagada. 
Biojäätmetega ma hakkama ei saa. Aga purepakkide ning plastiku pakendikonteinerisse panek, kassikonservitooside eraldi kogumine on vähemalt minu jaoks täiesti jõukohased tegevused. Jah, võib arutada ning vaielda, kas ümbertöötlus on lõppkokkuvõttes keskkonnale parem ning vähem ressursimahukam, aga metalli, klaasi ja paberi osas tasuks siiski anda oma parim.
Ilmselt ma suunamudija pole, aga kutsun siiski.  Palun aita materjalidel jõuda õigesse konteinerisse ning läbi selle säästa Eesti metsi ning ära hoida uute kaevanduste vajadust.

Alljärgnevad numbrid käivad nimetatud firmade konteinerite kohta. Võimalik, et ka teised tegijad on tublid, mul lihtsalt info puudub.
Eesti Keskkonnateenused, Waste, RPpakend, Paikre, Ragnasells, Pakendiringlus.
viies oma prügi nende ettevõtete konteineritesse, võid olla kindel, et klaasi, metalli, plastiku ja paberiga juhtub alljärgnev.
Ma pole mitte ühegi firmaga kuidagi seotud ning mulle ei maksta selle postituse eest :)

teisipäev, 21. veebruar 2023

Mina, superwoman

Aasta lõpetasin tõdemusega, et ma ei oska tegelikult midagi, mida arvasin oskavat. Ilmselt hakkas universumil minust kahju ja saatis mulle konteksti, mis  natuke rõõmustaks.

Viimase aja - ahhaa- elamus on, et ma oskan arvutit. Mulle ei tekita probleeme excel, pivot, guugle erinevad võimalused, sotsiaalmeedia... Ja ma ei saa aru, kuidas ( loomulikult on nad KÕIK minust) nooremad seda kõik ei oska. 

See, et ma olen kiire ja hea ajakasutaja, on vana asi. Uudis on põhjus. Ma kasutan telefoni. Üks, kaks, asi aetud, kokkulepe olemas. Läheme edasi, järgmine asi.

Ma tegelikult ei teagi, milliseid emotsioone sellega seoses tunda. Vali: mida tänapäeva lapsed küll koolis õpivad /põlvkond kes on üles kasvanud ekraanidega ei oska neid tegelikult kasutada/ ma olen naiivne ja lasen end ära kasutada/visa töö viib sihile.
Hästi lihtne on muutuda patroneerivaks.

Kas väide- maailm muutub järjest kiiremaks, on tegelikult põhjendamatu klišee. Mulle tundub järjest vastupidi. Uuel põlvkonnal  on nii palju aega. Aega kaalumiseks, mõtlemiseks, otsustamiseks.  

Ning tegelikult on see ju tore. 


kolmapäev, 15. veebruar 2023

kompass

 

olen nüüd kõik valimiskompassid läbi teinud.

Postimehe meelest olen ma paremliberaal ja ERRi meelest vasakliberaal. Delfit ei mäleta, aga lõpptulemus oli sama.
Selles mõttes üsna ootuspärane tulemus, et nii erakondade, kui ka kandidaatide tasemel said mult võrdse arvu hääli ( protsente) - rohelised, reformierakond, eesti200, parempoolsed. Sotsid polnud ka kaugel, vaid statistilise vea piirides.
Ma ei tea, mis ma annaksin, et nimetatud ka koalitsiooni moodustaks.
Ja kui nüüd mõelda maailmavaateliselt- sotsid vs reform vs parempoolsed. Mnjah. Kurbusega pean tunnistama, et mul endiselt pole maailmavaadet.

Kandidaatide osas oli naljakas see, et kumbki mu planeeritud kandidaatidest polnud ilmselt Postimehele oma  vaateid tutvustanud ning ma ei saanudki teada, kuidas Signe või Johanna Maria oleksid arvanud. Parima tulemuse  40% ( ainult!) sai Ilmar Raag ja üks noor neiu- Hanah Laht. Kusjuures nii mõnedki lahknevused olid põhimõttelised. Kõik teised kandidaadid põrusid pika puuga.  Küll ma olen ikka eriline :)

Küsimuste osas võib taaskord norida. 

No mida sa vastad küsimusele- kas abort on moraalselt õigustatud? 
Kas liha söömine on? Aga üldse elamine? Aga miks me ei uuri, kas kondoomita seks on moraalselt õige või vanemliku hooleta perre sünnitamine?
Kas puidutööstus on eesti keeles metsaraie  st puidu väljavedu või puidukeemia? Täiesti erinevad vastused. Kas tuumajaam ei/jah- sõltub ju.  Või et- kas Nato kaitseb meid piisavalt (täpset sõnastust ei mäleta)- kas " natost pole nagunii kasu, astuime välja" või "vaja veel rohkem nato kohalolekut ja vägesid ja ka ise peame valmis olema".
Aga on nagu on. Postimees on oma vaadetega selgelt positsioneeritud.

Kergemaks need testid mu valikut ei teinud. Ma tegelikult tahaksin hääletada roheliste poolt, ja ma olen loobunud kokku lugemast, mitu korda olen ma seda lauset siin ja seal lugenud. Ning alati järgneb sellele lausele, aga.. aga siis läheks hääl raisku. 
Midagi peaks meie valimissüsteemis muutma. Et ma saaksin rahus hääletada soovitu poolt. JA see hääl ei läheks sellele, keda ma mitte mingil juhul valitsuses, riigikogus ning üldse maailmas näha ei tahaks. No näiteks, olgugi siis võimalik valida 2. Ja kui esimene valik ei ületa valimiskünnist, siis antakse hääl sellele, kes oli mu teine valik?

Natuke on veel aega.  

esmaspäev, 13. veebruar 2023

Igapäevane nõiakunst

Ma olen endiselt ( ilma igasuguste tõenditeta) seda meelt, et keha harjub ning kui soovid muudatusi (nt kaalus), siis tuleks muuta ka menüüd ja liikumist. Kui enne olid vegan, hakka liha sööma ja vastupidi jne. Kuna sa saad eeldatavasti teistsuguseid toitaineid, kui varem, siis on tulemuseks ka energiabuust.

Selles raamatus oli väga hea idee, kuidas lahendada püsiprobleem- mida teha õhtuks süüa. 
Soovitus oli teha maatriks, mis annab erinevaid tulpasid kombineerides tuhandeid variante.

Igas tulbas oli 10 erinevat:
liha           köögivili      rasv       maitseroheline-aine         muu
lõhe          porgand         või                basiilik                   nori
kana          brokoli        oliivõli           petersell                                                                                                                                                                                 kõrvitsaseemned
jne               jne              jne                   jne                        jne


Minu tabel oleks ilmselt: valk/süsivesik/salat

Puuviljade ja pähklite tabelisse lisamine oleks liiga julm :) ja rasvade ning ürtide lisamisel ei näe nagu ka mõtet.
tegin suure hooga ja vaimustusega valmis ja siis sain aru, et ma ikkagi ei saa seda kasutada, kuna puudu on nt erinevad vormiroad, supid jne. 
See, mis liha kasutada, on tegelikult ju reeglina külmkapis olemas. Köögivili sõltub sellel maal hooajast. Kui parika maksab 6 euri, ilmselgelt ma seda ei osta. Kui on alla 2-e, siis topin, kuhu saab. mitmekesisuse määrab minu jaoks ikkagi töötlusviis.

Näide. Mul on kaks inimest toita ja ostan reeglina terve kana, millest jagub 3- 4ks toidukorraks.

pühapäev, 12. veebruar 2023

Eesti laul 2023


Kui eelmisest aastast jäi playlisti Minimal Winds, siis sel aastal Mels. 

Olli hääled läksid kindlasti Bedwettersi nahka. Kui superfinaalis oleks olnud mõni teisest žanrist lugu, oleks ilmselt paremini läinud.

Aga Alika üle on väga hea meel. See, kuidas ta laulab, on vapustav. Mul on lausa külmavärinad. Kuuldavasti on sel aastal Eurovisioonil väga palju tempokaid laule, ehk see annab ballaadile eelise. 

Üldse oli sel aastal mingi 5-6 laulu, mille üle poleks piinlik olnud. Ja nagu näitasid rahvusvahelise žürii hääled, oligi igaühele midagi. 

Ma väga loodan et nii Sissi kui ka Inger saavad ühel päeval oma võimaluse. Nad oleksid seda väärt.

Kordust vaatasin ETV+ st. Huvitav kogemus.. :)

neljapäev, 9. veebruar 2023

Kati Karust ja prügist

Staadioni servas, kõnnitee ääres oli karu.  Ju paitas Kati karu karva liiga harva. Või misiganes põhjusel oli see karu sinna jõudnud. 

Mul oli karust nii nii nii kahju. Sest ma ei oska välja mõelda mitte ühtegi võimalust kuidas jõuab karu õue. Tee äärde. Kukkus aknast? Mu oma laps tegi kord koolieelikuna akna lahti ja pildus järjest sealt asju välja. Ma sain peaaegu infarkti. Õnneks laps ise välja ei lennanud ja suurema osa kraamist leidsime õuest üles. Või läks laps lasteaeda ja karu pudenes käest ning kärsitu ema ei pannud tähele?

Lugesin hiljuti Pötzsch- i raamatut Kerjuste kuningas. Põhimõtteliselt Indrek Hargla, aga 2 aastat varem kirjutatud ja väga põnev. Tegevus toimub u 1660-datel. Esimest korda elus tajusin lugedes, et oo- aga ma ju tean seda aega. Siis elasid mu esivanemad. Näiteks Sarapu Miko sai 1687 aastal poja Johani, kes hiljem abiellus Ringlise Jako Maiga (sünd 1689). Ning 1674 aastal sündinud Kangru Märt ja 1685 aastal sündinud Hindriku Mari  ja 1690 aastal sündinud Reet ja Hans, (kelle isa Sõnni Mats suri 1738 aastal) olid samuti mu esivanemad jne. Reaalsed inimesed, mitte raamatukangelased.
Ma olen ka varem maininud, et mulle tollane ajastu ei meeldi. Pötzsch on ajastu, tegevus toimub linnas, olme kirjeldamisel eriti helde- kui räpane, haisev, must kõik oli. 
On üsna loogiline, et kui prügindus on korraldamata, siis seda prügi tekib- vt India või Lõuna- Ameerika vaesed riigid. Aga asi, millest ma aru ei saa, mis prügi keskajal tekkida üldse sai? Natuke toidujäätmeid?  Ma keeldun uskumast, et tollal lasti toidul raisku minna. Plastikut ju polnud. Pakendeid polnud. Pötzchi loos esineb palju väikeloomade korjuseid, aga no päriselt? Mis taud neid kasse-koeri tabas, et neid sadades otsa sai?
Jah, reovesi ning fekaalid. 
Meile on aastasadu räägitud, et need lennutati aknast välja tänavale. Mul puudub kompetents vastu vaidlemiseks, aga päriselt? Kui sina elaksid keskaegses linnas. Viskaksid aknast välja oma ööpoti sisu ja seejärel kõnniksid oma pika seelikuga sealt läbi? Kus on loogika. Vähemalt tollest raamatust tuleb välja, et paljudel on ikkagi Regensburgis ka oma väike õu, kus loomi peeti. Miks sa ei vii seda ööpoti sisu sinna ? Mina oleks küll viinud.

esmaspäev, 6. veebruar 2023

Mida teised räägivad

Mida pikemaks jääb kirjutamise vahe, seda raskem on kirjutada mõtetest, arvamustest, tunnetest. Kirjutan seekord siis hoopis teiste mõtetest.  Nii nagu Friida ja SK, tunnen ka mina kirjutamisel identiteedikriisi.  
Uus elu vajaks uut lähenemist.  Lendav sõnastas selle geniaalselt.

Tsitaat: mu peas elab kratt, kes nõuab tööd ja kui ma ei suuda talle anda jõukohaseid mõistlikke ülesandeid, siis pöördub kratt (justkui muinasjutus) minu vastu ja võib lõpuks äragi tappa.
No kas saab paremini öelda?!
Minu igavlev kratt on muutnud mu hüperaktiivseks, Terve jaanuarikuu ja ka alanud veebruari jooksul olen ma liiga tihti tõstnud kätt- mina võin, las ma teen... Ma ootaks nüüd kellegi blogija postitust sellest, kuidas saada üle ning maha suruda süütunnet. Ma tunnen end süüdi selle tüdruku ees, kes nii väga tahtis saada valituks, aga valiti "ah, okei, ma võin ju siis olla" mind. Ma tunnen  süüdi selle tüdruku ees, kellele ma tuletasin kaks korda meelde " jaa, kohe kohe teen", lõpuks katkes kannatus ja tegin asja ise ära. Kas ta järgmisel korral enam üldse teeb, sest ma ju ei usaldanud teda, andsin sõnumi, et ta ei saa hakkama. Tunnen süüdi nende inimeste ees, kes pidid koolitustel kannatama mu lõputuid küsimusi ja vaidlemist..

Tegin üht küsitlust. Esimese korraga vastas veerand. Mõtisklesin arvuti ees kuidas sõnastada meeldetuletus. Kõll. Saabus sõnum, mis kutsus mind klassikokkutulekule. Kui see oleks olnud meil, siis oleksin seda ignoreerinud. Aga messengeris pidin leidma viisaka vastuse. Vastuse, mis jätab otsad ning võimalused lahti. Äkki mõtlen ümber?
Sain aru, et mu meeldetuletuskiri peaks olema- ma mõistan, et see on sinu jaoks nõme, tüütu ja üldseeihuvita. Aga tee mulle isiklik teene ja vastagi nii- jäta mind rahule.
Muidugi ma ei kirjutanud nii. Vaid ikka- hei-hei-happyfamily...
Kas teate, mis on levinuim vastus, miks ei saa osaleda/teha/ei jõua? Ma pean oma lapse trenni viima. 

kolmapäev, 1. veebruar 2023

Väsimus?

Ma kohtusin hiljuti inimesega, kes tunnistas- "mul ajavad Ukraina lipud linnapildis südame pahaks. Iga riik peaks ikka seisma ainult enda eest."

Eesti teatrites esietendusid hiljuti Prokofjevi "Petja ja hunt" ning Tšehhovi "Kirsiaed"*,

Eesti sportlased räägivad, kes otsem kes kaudsemalt. "Ma tahan teha oma karjääri ning ma ei saa " haiget" teha vene sportlastele, kes on mu sõbrad ning kellega ma olen olnud koos laagrites." Kurb on vaadata nõutuid reportereid- saatejuhte. Kuidas sa sellisele avaldusele reageerid.  Loomulikult on mõistetav, et kui inimese töö on kaugust hüpata, siis tahab ta oma tööd teha. 

Mu mees, kes tegeleb müntidega, nägi oma grupis postitust. Keegi oli saanud poest mündi. Võtnud luubi ja leidnud kümme minutit, et kustutada tekst. Slava Ukraini.

Eile kuulsin poole kõrvaga diskussiooni eestikeelsele koolile üleminekust.  Meis on ikka hämmastavalt palju tolerantsi, mõistmist. Neile peab jääma oma kultuur ja keel ja harjumused ja... Ning teiselt poolt äärmuslik- me ei tohi neid lasta kokku oma lastega, sest nad rikuvad ka meie lapsed ära.  (Minu isiklik maailmavaade- 1. septembrist 2023 avatakse ainult eestikeelsed lasteaiarühmad ning sealt edasi  peaksid õppima ühes koolis.  Ja loomulikult peavad lapsed teadma oma juuri ning emakeelt. Aga ma endiselt tuletan meelde, et neist väga paljud ei ole rahvuselt venelased. Nad lihtsalt räägivad vene keelt, sest emakeelt nad ei oska)

Nendel hetkedel saad aru, kuidas baasid Eestisse toodi. Kuidas küüditamised toimusid. Kuidas tekivad diktatuurid. 
Mis mõte on teha kiusamisvastaseid jmt programme. Alati on kusagil keegi, kes pole seda koolitust saanud ja kiusab. On tugevam. Ei huvita. Ning nagu Visa hing 4- sa võid olla nutikas, viisakas jamidaiganes. Lõpuks on ikka füüsiline jõud see, mis võidab.



PS. kas keegi on viitsinud süveneda sellesse teatesse bloggeri analytics muutumise kohta? peab midagi tegema?

* näidendi kümnes lavaversioon sellel sajandil