August oli müstiline ja segane kuu ja mingil hetkel hakkas blogi loetavus kasvama kui puravik.
Ma olen analüütika risti-põiki pulkadeks lahti võtnud, aga mitte mingit anomaaliat või loogikat või põhjust pole.
Mida saaks tulevikus näiteks korrata või kopeerida.
Lihtsalt.
Üks teema, mis mind alati käivitab on sotsiaalmeedia. Ma olen olnud alati üks esimestest, kes teeb uues kanalis konto ja katsetab omal nahal järele.
Facebook on olnud piisavalt pikalt, et selles osas järeldusi teha.
Esimene järeldus. Fännide arv ei ole võrdelises seoses turuosaga. On olnud lausa juhtumeid, kui see on pöördvõrdelises seoses.
Teine järeldus. Facebooki mängudest võtavad osa teatud inimesed. Inimesed, kes võtavad osa kõikidest mängudest, ka su konkurentide omadest. Ja pahatihti pole neil isegi meeles kus ja millal nad osalesid. Ning võit tuleb (halva) üllatusena.
Kolmas järeldus. Tänu algoritmide muutmisele on Facebook muutunud üsna mõttetuks reklaamikanaliks, aga kuni toimib ja leiba ei küsi, las tiksub. Kui kunagi oli reklaam Facebookis soodne, siis täna tänu " oksjonisüsteemile" ja muudetud algoritmidele enam mitte.
Rusikareegel paistab olevat, et buustimata postitusi " laigib" umbes 3% lehe fännidest. Vahel rohkem
Neljas reegel. Ma kordan ennast. Inimestele meeldivad lapsed, loomad ja koogid. Kõik muu võid ära unustada
Ja minu põhiteema. Üks asi on klikid. Teine asi süvenemine, läbilugemine ja mis kõige olulisem. Meeldejätmine. Meil ei ole vaja klikke, meil ei ole vaja isegi mitte viewsid. Meil on vaja, et inimesed jätaksid meie brändi meelde ja hiljem ostaksid/kasutaksid.
Mitte ükski ekspert ei ole mulle suutnud maha müüa mõõdikut või loogikat, kuidas saada aru kas inimene käitub sotsiaalmeedias nagu mina- klikk, klikk, klikk. Kõigele laik, ilma keskendumata, kas ja mis see oli. Vahel loen midagi ka läbi, aga sekund hiljem on see peast pühitud.
Või on enamik inimesi teadlikud ja tublid. Nad ei anna positiivset laiki mitte millelegi, mida nad pole nn läbi töötanud.
Ma olen nende aastate jooksul teinud kümneid eksperimente. Analüüsinud ja võrrelnud ja jõudnud järeldusele, et minu reegel, mis kehtib turundusele kehtib sotsiaalmeediale kohe eriti:
turundus ei ole matemaatika, kus 1+1 võrdub 2. Turundus on keemia, kus tulemus sõltub miljonist parameetrist, keskkonnast, katalüsaatoritest ja täpsusest.
Ei ole nii, et buust töötab paremini kui reklaam või vastupidi. Reegel on et reeglit pole.
Instagram on veel täiesti omaette teema. Jättes kõrvale küsimuse, KUIDAS on inimestel nii palju aega, et passida youtubis ja instas.
Mind täiesti personaalselt häirib, et postitada ei saa arvutist ( st saab, aga mitte rutiinselt), mistõttu on see keskkond täis halbu pilte. Mind häirib, et jagada saab Instast FB, mitte vastupidi.
Ja ilmselt olen ma liiga vana, et üleüldse sest kontseptsioonist aru saada. Miks ma peaksin tahtma vaadata miljoneid pilte. Võõraid pilte. Ma mõistan motiivi- vaadake minu pilte, ja selleks et saada, tuleb vastu anda, ehk siis ise laikida.
Aga taas jõuan ma oma põhiküsimuseni. Kas sa annad laike selleks, et saada neid vastu, või sa tõepoolest jälgid huviga oma 300, 3000. 30 000, 300 000. 3 000 000 " sõbra" fotosid?
Ma saan aru, et selle fenomeni taga on igipõline kollase meedia, fännide, groupie´de fenomen. Et maailmas on reaalselt olemas inimesed, keda huvitab teiste (kuulsate) inimeste elu.
Minu jaoks on tegelikult huvitavam hoopis teine küsimus. Miks ühest saab kuulsus ja teisest mitte. Väga lihtne näide, mõelge Superstaari võitjatele ja finalistidele. Miks mõned neist on sööstnud " raketina taevasse" ja teisi mäletab vaid väga kitsas ringkond. Ometi on olnud kõik. Välimus, anne, töökus, eripära...
Sellel postitusel ei olnudki mõtet. Lihtsalt. Sotsiaalmeedia rõõmud. Kirjutan mis tahan :)
Samal teemal
Jälgi teismelisi telefoni kasutamas. Nad annavad instas kümme laiki sekundis. Reaalselt. Kümme. Minu näpud ei jõua IIAL selle kiiruseni. (Mitte et ma tahaks, mul pole seal kontotki.) Süvenemine? -- nalja teete.
VastaKustutaJa no minu vaade on sulle vastupidine. Mulle EI OLE vaja uusi brände. Ammugi ei taha ma sinu tooteid osta, pohlad siis, mida sa müüd või pakud. Kõik sinu loodu on minu jaoks visuaalne müra, mis mind ainult vihastab. Segab. Tekitab jonni - käi ***, ära sega, ma ei taha sind nüüd ega praegu ega üldse mitte kunagi!!! Sa võid end lolliks pingutada, sa võid end mistahes raha eest mu ekraanile osta - tulemust sa ei saa.
Mida minusugusega (sinu vaatest) teha?
Ja ma tean hästi, et reklaam tegelikult töötab, ka nende peal, kes arvavad, et ei tööta. Aga sots-meedia reklaam ongi seisus, kus ta pole veel õppinud, kuidas peaks olema. Tulemus on nagu sa kirjutad... Sina pingutad igal viisil ja mina ainult vihastan su peale.
mehed ja venelased ongi kõige raskem sihtgrupp. Väga paljud kuulavad/ vaatavad (teoreetiliselt) reklaamivaba riigimeediat ja trükimeedias töötab ainult kordus st kontakti hind tuleb mõttetult kallis
KustutaMinu kogemus ütleb, et mehed ja venelased saab kätte outdooriga. Ma olen igal korral, kui tulemusi näen, pikali kukkunud; ostu/müügi/teeninduskohas ja influenceritega st eesti keeles, et keegi su sõber tarbib ja soovitab ja sa hakkad uskuma, et see on lahe ning usaldusväärne asi.
Sots meediasse ja üldse netireklaami ma isiklikult ei usu. Aga see on selline, "kõigil on, peab olema ja las ta siis olla". Sest ka " kõik noored on sotsmeedias" ei päde. Nad kasutavad seal meelelahutust, mitte ei vaata reklaame. Product placement ja influencerid toimiks, aga selleks on Eesti turg liiga väike.
On mõned reaalsed juhtumid, kus sots meedia on tõepoolest tulemusi andnud ( kõik siis Eesti näitel). Aga üldjuhul on need "väga head" tulemused sobivad ainult mikrofirmadele.
Ja kui nüüd siiralt aus olla, siis olgugi et meile meeldib mõelda, et kõik inimesed elavad Kalamajas, käivad Stockmannis ja vaatavad Plekktrummi, on reaalsus see, et popid on Reporter, Õhtuleht ja jaeturuliider Maxima.
Sellest polegi midagi halba/head. Lihtsalt kogu aeg peab meeles pidama ( ja mille eest sa mind kogu aeg nahutad), et " mina" näide on ainult kitsa valimi, minusuguste inimeste näide.
Tegelikult on moodne turundus kirjas siin raamatus, mida ma ei väsi soovitamast.
http://indigoaalane.blogspot.com/2013/05/jensen-aaltonen-renaissance-society.html
Näide. Selle postituse sisse oled sa pannud kaks reklaami. Ilusalongi ja inglise keele iseõppimise oma. Jah, ma saan päriselt aru, et neid ei sokuta ega vali sinna sina isiklikult. Aga mind EI HUVITA. Üritan Indigoaalse lehte lugeda, aga seal on mingi täiesti ebavajalik sitt ees. Vihastan - ilusalongi peale, mis ei las mul artiklit lugeda, ja blogipidaja peale, kes mind visuaalse pasaga pommitab.
VastaKustutaBanksy on selle kunagi kenasti kokku võtnud, kuidas meie füüsiline ruum on reklaami poolt anastatud. Netis on juhtunud sama, aga palju hullemini. Me oleme sellega vaikides leppinud. Aga tarbijana vastamegi sellega, et meid tegelikult ei huvita. Ma ei tea, kas see on nüüd võrdne või kellelegi kasulik vahetus. Aga... paras sulle, tegelikult.
(disclaimer - see ei ole muidugi isiklikult mõeldud.)
see oli osa eksperimendist :) tänan et meelde tuletasid, tuleks nüüd lõpetada. Uus elu, uued reeglid :)
Kustutahuh, mul on nii põhjalik sisseehitatud adblock, et ma isegi ei märganud reklaame. alles pärast Kauri ütlemist märkasin, et külgribal on midagi. kui nüüd just Kaurile ei avanenud teistsugune vaatepilt, selline nagu mullegi mõnes teises blogis, kus tõesti laiutab reklaam teksti ees, nii et enne ei saa lugeda, kui reklaami kinni panen. Ja siis juhtub tõesti sageli nii, et panen kinni hoopis selle blogi.
KustutaMulle tulevad tavaliselt reklaamid nende lehtede kohta, kus ma olen just käinud. Seega - igav. Ja seda blogides ning feissis ja instas. Miks ma peaksin uuesti klikkima? Alati huvitab.
KustutaInstas (kinnine konto ja lasen pilte vaatama vaid need, keda tunnen) on mul üks 11aastane tüdruk. Päevas mitu korda jagab nännimänge ja kutsub eakaaslasi laikima, osalema. Stooridena paneb, ma ei jõua isegi süveneda, mis seal täpselt on. Story kestusel on vist limiit anyway?
Mul pole mingit adblocki, aga pidin ka spetsiaalselt otsima, kus need väidetud reklaamid asuvad. Esimese valikuna arvasin, et ju sa mainisid kuskil tekstis, aga ma ei märganud. Visuaalseid reklaame olen ju siis nii edukalt ignoreerima õppinud. Muidugi selliste popup reklaamide puhul, nagu notsu mainis, panen mina ka blogi kinni.
KustutaSotsmeedias (eelkõige Facebookis, kuna minusugune vanainimene ei taha muust üldse midagi kuulda) võiks minu meelest ainsana toimida selline turundus, mis on inimesele kuidagi kasulik. Sisuturundus.
VastaKustutaSellised postitused ei saa niimoodi närvidele käia nagu otseselt müüvad postitused või tarbijamängud. Mind häirivad ja ärritavad need samamoodi. Kui brändil on mulle midagi kasulikku öelda, siis ma teda Kauri moodi perse ei saada. Ütle julgelt. Loen, kuulan ja olen tänulikki.
sisuturundus on samuti nii ja naa. Mul on paar väga head tulemust ette näidata st kuidas sisuturundus toimis.
KustutaAga. Mina olen see tarbija, kes viskab joonelt Ekspressi ja EPL vahelt prügikasti kõik "kvaliteetlisad". Aga tõsi on ka see, et kui midagi on vaja, siis esimesena guugeldad ja jõuadki nn reklaamini.
Ehk siis, sa tarbid, kui teema huvitab.
Ja teine tricky part. Väga hea sisuturundusartikli kirjutamine on tõeline kunst. Ja Eestis on siin palju palju õppida, enne kui meile sirguvad meistrid :)
Mulle tundub hetkel , et mind vist hammustas puuk. Guugeldasin. Ja tegelikult suutsin läbi lugeda vist mingi 10. lingi. Kõik eelnev oli väga halb sisuturundus, kus puugihammustusest oli vähe, aga brändireklaami palju.
Siin ei vaidle ma sugugi vastu - hea sisuturundusliku loo kirjutamine on tõesti kunst ja ma näen praktiliselt igapäevaselt vaeva, et ise selles aina paremaks saada ja õpetada paremaks saama ka neid, kellelt antud töid tellin.
KustutaSisuturundusega on halvasti see, et väga sageli asutakse seda agarasti ise tegema. Kirjutavad inimesed, kes ei tea kirjutamisest mitte midagi ja turundusest veel vähem. Nii on odavam ju. Tulemuseks palju halba sisu, mida keegi lugeda ei viitsi ja mis devalveerib sisuturunduse kui võimsa tööriista väärtust.
Eriti probleemne on asi just paberväljaannete või sellise sisuga, mis ilmub kliendi ette, ilma et ta oleks ise seda otsinud. Sellise sisuturunduse kvaliteet peab olema iseäranis kõrge, et sellel üldse mingit mõju oleks.
Õige natuke lihtsam on guugeldades leitava sisuga. Kui sõnum ise on tugev ja kasulik, siis ei jää ost tegemata ka veidi konarliku teostuse tõttu. Kui sisu on nõrk (kirjutatakse juba ammu 75 korda läbi leierdatud saasta või ei olegi tegelikult mitte midagi tarka öelda), siis ei aita muidugi ka ilus ja korrektne sõnastus.
No misasi on "hea bränd"? Ma ka ei saada pikalt kedagi, kel on mulle midagi reaalselt pakkuda. Aga... kes see oleks? Nii teoreetiliselt?
KustutaTegelikult Facebook on vaikselt aru saanud, mida ma tahan. Minuni jõuavad Sandberg, RMK matkasündmused, o-päevakud, rogainid, xdream. Tore :) Aga Google - ulbib pimeduses.. Youtube topib mulle eest ja tagant netflixi. Mul on sellest sihuke okse, et ma LUBAN, et ei vaata neid mitte kuramuse iialgi. (See-eest Artise reklaamid on teretulnud.) Blogger topib ilutooteid. Aeg-ajalt saan ma vene- või hiina-!!!!-keelseid reklaame. Olles kodus, Tallinnas, Telia võrgust. Jne. Mööda, mööda, mööda.
Ehk. Reklaami mulle midagi, mida ma tahan, ja ma ei saada sind kuhugi. Miks sa ei ütle mulle kell 11 naaberhoone restorani päevamenüüd? Või augustikuus seda, et meie kvartalis on uus laste kunstiring? Aga ei, sest netflix. Mis, tõesti, käigu ***.
Kaur, Mis on hea bränd? Just ise vastasid: Sandberg, RMK, XDream.. :)
KustutaMingil põhjusel sa eelistad just neid. Küsi endalt- miks ja kuidas (ja müü see info maha).
Aga muus osas ma nõustun. Klassikaline näide on Booking või e- poed. Olles käinud Hispaanias reisil reklaamib ta mulle veel paremaid "ööbimisi Hispaanias", ostes särgi, reklaamitakse mulle särke, kuigi mõistlik oleks lipsud või jakid särgi juurde.
Ja isegi, mina, kelle programmeerimisteadmised on algtasemel saan aru, et selle muutmine poleks teab mis raketiteadus.
Ma kirjutasin kunagi magistritöö lojaalsusprogrammidest. Ja juba toona oli mu järeldus- me kogume hullult andmeid, aga paraku me ei oska/pole ressurssi/oskusi neid kasutada (ja tänapäeval ka GDPR) . Milleks neid siis üldse koguda.
Mu mõte oli pigem see, et eri kanalites on reklaami strateegia erinev. FB-s on pigem väikesed kohalikud. Youtubes on suured rahvusvahelised nimed - autotootjad, tehnikahiiud jne. Kindlasti on Samsungil pikas plaanis abi sellest, et ta end mulle 100x päeva meelde tuletab, spontaanne tuntus bla bla. Aga kogu selle aja, mil ma telefoni EI osta, olen ma nende peale passiivselt tige.
Kustutaheh, jah. Ostsin augustis bussipileti Viinist Budapesti ja nüüd üritab bussifirma mulle muudkui uusi Viini-Budapesti pileteid maha müüa.
KustutaBooking.comist ei hakka mitte rääkimagi (kuigi bronnimiskeskkonnana on ta siiski hea, mugavuse poolest ületab Airbnb-d ja Agoda on tema kõrval täitsa mõttetu).
Suur Vend on jälgimise peale kehvakene, tuleb välja.
Mina ei näe sellel lehel ühtegi reklaami. Võib-olla selle pärast, et ma olen viitsinud korraks vaeva näha ja segavad reklaamid maha keeranud. Aga ma ei viitsiks ka vihastada mingi reklaami peale. Elus on muudki. Selle, mis on pask, defineerime me ise ja täpselt sellises pasas reaalsuses siis elamegi. Teisi selles süüdistada on päris huvitav võte.
VastaKustutaEga ma ka ei vihasta üksiku reklaami pärast. Aga nähtus kui selline solgib meie sensoorset keskkonda samamoodi nagu päris prügi päris keskkonda.
KustutaMinul on FB-s 240 friendi. Nendest julgesti pooled on sellised, kes ei postita praktiliselt mitte kunagi mitte midagi, veerand kasutab FB-d Twitterina (nagu ma ise ka, mote kirja, sips ja valmis), viiendik postitab iga päev mitu videot (oi, ma jälestan seda, kui video iseenesest mängima hakkab!) ja peotäis on selliseid, keda ma erinevatel põhjustel ei saa nimekrijast kustutada, aga keda ma ise põhimõtteliselt ei jälgi, vahel, kui midagi teha ei ole ja meelde tuleb, siis vaatan. Viimaste hulgas on ka mõned igasuguste mängude ja reklaamide sarijagajad, sest minu jaoks on reklaam mõttetu müra.
VastaKustutaReklaamiga on mul muidu nii, et olen õppinud seda täielikult ignoreerima… või ma vist ignoreerin kõike, mis mulle konkreetsel hetkel huvi ei paku. Võimalik, et põhjus on lapsepõlves, mu kirjutuslaud seisis elutoas otse teleri kõrval ja koolitööde tegemise ajal vaatas vanaisa sageli mingeid surmigavaid saateid.
Laike jagan alati ja ainult süvenenult, kui tõepoolest meeldib/kõnetab/paneb naeratama. No näiteks hetkel on minu FB uudisvoos teine sõnum, et x sõbrale meeldib RMK, tuleb metsaandide päev… see ei puuduta mind hetkel üldse, mul on sel ajal teised plaanid, ei mingit laiki. Mis siis, et pilt sõnumi juures on imeilus. Ilmselt ei ole ma päris sotsiaalmeedia sihtgrupp, samas kirjutab peavoolumeedia aeg-ajalt, et Facebooki kasutavad kõige rohkem vanaemad… mõni minuvanune on vanaema küll jah.
Jah, see viimane on õige. Peamine Fb kasutaja on 35- 55 aastane naine :)
KustutaNoored on juba mujal...
Mingitest seadetest saab fb-s määrata, kas klipp hakkab ise mängima või mitte. Mis seaded need täpselt olid, ei mäleta, aga ma sain oma videod automaatselt seisma. Õnn ja rõõm :)
KustutaLeidsin üles - võta lahti "seaded", seal nimekirja allotsas on "videod" ja ilmub valik "esita videosid automaatselt", mis tuleb off´i panna.
KustutaMul oli kunagi üks kolleeg, kes igal hommikul alustas vingumisega teemal "mida see või see" tema sõbralistist postitas ja miks. Ja mina mõtlesin, miks sa neid lõputuid suvalisi isikuid seal hoiad ja kiibitsed uudishimulikult kui nad sulle iga päev pinda käivad :D No tõesti, keegi ei sure ära kui listist eemaldad.
KustutaMugandage sotsiaalmeedia enda jaoks käepäraseks kui te peate seal olema. Saab ju unfollow panna ja siiski virtuaalsõber olla nt. Või teha grupid, kus on need, kellele näitad postitusi ja siis üldine list, kuhu jagad aastas ühe :)
Mul kipuvad üle ilma igasugused kolleegid sõbraks, no ma tean neid enamasti ka aga põgusalt. Alguses lisasin reipalt, et no las olla, äkki natukene teeb protsesside osas vahel hinnaalandust kui titepilte kiidan (see tegelikult ka vahel toimib :D) aga nüüd roogin aeg-ajalt mõnuga.
Kusjuures mulle meeldib insta rohkem viimasel ajal kui feiss. Eriti hulluks läheb feiss valimiste ajal, ma olen isegi inimesi oma sõbralistist eemaldanud, pean tunnistama. Hundid lambanahas :D
a mis blogistatistikasse puutub, siis ka mul tegi statistika augustis veidraid hüppeid, klikkide arv kasvas järsult, kuigi viitavate lehekülgede arv oli sama väike nagu alati. kahtlustan, et klikilugemise süsteem muutus ajutiselt - nt et iga üksiku postituse peal klikkimine läks eraldi blogikülastusena arvesse, isegi kui tegemist oli ühe ja sama lugejaga, kes järjest mitme postituse peal klikkis.
VastaKustutaRõõmurikkuja :) :) Min arvan küll, et me lihtsalt ise oleme nii huvitavateks muutunud :)
Kustutamul on tegelikult dubleeritud. Nii blogger/wordpressi enda omad, kui ka Google analytics. Mõnevõrra erinevad, aga suures plaanis näitavad sama pilti.
Vahel piisab sellest kui keegi lingib feissi. Kui teema köidab, klikitakse lahti. Kas sa kestvust ka vaatasid, kaua lehel ollakse? Enamasti on see mass ikka suhteliselt põgusalt.
KustutaMa omal võtsin analyticsi maha, kuna guugelmuugel hakkas mulle saatma meeldetuletusi, et ma midagi settingutes teeksin ja külastajaid teavitaksin, et nende andmeid monitooritakse. Ma ei viitsinud tegeleda, kuigi ilmselt pole see keeruline.
Kas sina teavitad? :)
Mul olid ka mingid hüpernumbrid äkki, täiesti mõõtkavast väljas, ei suutnud põhjendust leida, nüüd siis tean :D
KustutaEi teavita kedagi. A need on ju anonüümsed andmed nagunii ja summeeritud.
KustutaLehelolekus jms suuri muutusi polnud.
Reklaamivärgendusest on mul nagu enamusel inimestest kõrini. Imestama paneb, et ilmselt leidub kodanikke, kes reklaamitud tooteid ostavad, muidu ju firmad sihukest pappi reklaami taha ei paneks. Kui vajan midagi, teen netis kiire uuringu ja vähemalt suudan endale jätta mulje, et valik tehtud teadlikult ja minule oluliste näitajate, mitte suva reklaami alusel. Kui ei vaja midagi siis reklaam ostma küll ei pane, pealetükkiv pigem peletab eemale.
VastaKustutaJäin mõtlema, et mu 75aastased sugulased telefonimüügi tulemusena küll ostavad. Hästi asjalikud insenerid ja puha, liiguvad kogu aeg ringi, juhivad autot (st pole piiratud liikumine, et posti- või telefonimüük võiks kõnetada) aga no neil on ikka kõike ette tulnud. Vapialbumid ja mündid ja veekvaliteedi testid jne. Vahel kahjatsevad ka muidugi aga see skeptilisuse-kriitilisuse tase on väga madal. Sotsiaalmeediat nad õnneks ei kasuta.
VastaKustutaMilleks blogi jägijaid nii palju peaks olema? Loevad need, keda postitused huvitavad.
VastaKustutaNonäe, tobe Facebook viskas mulle just sellise reklaami ette:
VastaKustutahttps://www.lapland.fi/visit/enontekio-kilpisjarvi-finland-northern-lights/
Aga ma ju just käisin seal, kaks kuud tagasi... Ringiga ümber selle Saana mäe ja edasi põhja poole..