Nostalgianeljapäev. Piletid

Kui me olime väiksed, siis meil oli bussis kaasas pakk komposteeritud pileteid
Komposteerimisime kuivatuspaberi ja nii võrreldes leidsime õige pileti. Räägib mees

Meil oli veel parem meetod, jagan mina. Vana pileti tegime märjaks ja triikisime ära. Oli nagu uus !
Ja sai jälle kasutada.

Hämmastav, et nii pahadest lastest kasvasid nii toredad ja ausad täiskasvanud:)
Ja veel hämmastavam, et meie linna bussikoondis üldse mingit piletitulu teenis...




Mõisted:
* komposteerima- paberist piletit augustama, et tõestada sõiduõigust
* kuivatuspaber- vanasti kirjutati sulepeadega, mistõttu oli vihikute vahel tindi kuivatamiseks spetsiaalne paber
* sõidupilet- kuigi me elasime peaaegu kommunismis, ei saanud ENSV lubada tasuta ühistransporti. Täna oleme me juba niii rikkad

Dieet meestele. Söö nagu sinu naine

Soovid kaotada lühikese ajaga mitu kilo!? See on imelihtne!
Mul on pakkuda superdieet, milleks ei pea mitte midagi tegema :) :) :)

See postitus on suunatud väga konkreetsetele inimestele.
Juhtumisi sain teada, et M, V, T  ja A alustasid dieediga.
Mu meelest kenad traksis mehed, aga vot, neid endid häirivad paar lisakilo.


Vaatan ja mõtlen. Nende meeste kõrval on kenad saledad vormis ja normis naised.
Miks on meestel probleem.
Minu empiirilised katsed sõltumatus instituudis näitavad: mehed söövad teisiti kui naised.
Ei ole vaja pulbreid. Ei ole vaja karme piiranguid.
Söö nagu sööb su naine.
Korras :)

Telesoovitus

ETV2.s, teisipäeval " Inglise kool Hiina moodi".
Ees on veel kaks osa, nii et ma ei tea, millega see kõik lõppeb. Aga megahuvitav eksperiment. Ilmselt hiinlased kukuvad läbi, sest kultuuriesinevused on lihtsalt nii suured .
Neiu, kes ei tea sõna " alandlik" tähendust,
või laps kes ütleb, et õpetaja ootab, et tal oleks piinlik. Aga tal ju pole sõprade ees piinlik, hoopis naljakas on...

Ootan lõpu ära. eks siis saab arutleda.
Seni. Vaadake. Soovitan-

EV 100. Eurose lumehelbed

Nõukogude liidus oli väga hea lihtne ja mugav elada. Endal polnud vaja mõelda.
 Plaanikomitee teadis täpselt mitu paari trussikuid või kummikuid inimene vajab või mitu pätsi leiba ta sööb.

Kommunismiehitajale sobimatu keelati lihtsalt ära: seks, homoseksuaalsus, porno, natsionalism, looderdamine, alkohol...


See riigikord ignoreeris kaht peamist tõde. Kui on olemas nõudlus, tekib alati ka pakkumine ning inimene on ja jääb inimeseks kõikide oma nõrkustega.

Ma pole eriti originaalne, väites, et praegune Eesti meenutab mulle järjest rohkem mu kunagist elu ENSVs .
Mis mind aga viimasel ajal hämmastab, on see, et me võtame minevikust üle ainult halva ja jätame kõrvale positiivse. Võiks ju vastupidi?

Me võitleme rongide vastu, ja hääletame maanteede poolt. Ilmselt ei taastaks tsaariaegne võrgustik enam tollast regionaalset tihedust, ajad on teised ja õige aeg on möödas. Aga ikkagi. Raudtee vs neljarealine maantee. (olgu täpsustatud, et ma toetan RB läbi Tartu, sildadel või õhkpatjadel 21. sajandi mittepeatuva rongi varianti)

Saatus ja kutsumus vol miljon

Ma räägin teile mõned lood.

Õ paistis alati silma oma hea maitsega. Loodus on andnud talle modellivälimuse. Sellega teenis isegi natuke raha ja oli seega ka moevaldkonnas nö sees. Me kõik õppisime koolis õmblema, aga temal tuli see kuidagi eriti hästi välja.  Kõik nukud olid viimase trendi järgi riietatud ja minu pulmakleit on tema õmmeldud.
Peale keskkooli, aga, läks õppima majandust. Karjäär peale kooli on olnud üsna kirju. On müünud, ostnud ja turundanud. Muu hulgas ka suures moeettevõttes.
Nüüd aga andis saatus võimaluse, et ei pea raha pärast tööd tegema.
Tead, mul on üks uudis, ütleb Õ. Ma hakkasin uuesti õmblema. Disainin ise, muretsen materjalid ja olen juba päris mitu eset oma kollektsioonist maha müünud. Võtan hetkel vaikselt ja rahulikult, näis, kuidas minema hakkab.
Aga lõpuks olen ma õnnelik. Mulle nii meeldib seda teha.

Oo sport, sa oled rahu!

Erinevalt paljudest. mul ei ole mingit lapsepõlvetraumat kooli kehalise tundidest.
Mul oli kaks, väga inimlikku õpetajat. Nad said aru, et ükskõik millist tehnikat kasutada, kukub visatud pall ikka mu jalgeette. Et ma ei saa mingi valemiga üle kõrgushüppelatist ja pikamaajooksu järel ma lihtsalt suren ära.
Seevastu hüppasin ma kaugele, olin väga hea sprinter ja klassi parim akrobaatikas ja aeroobikas.

Aga inimlikkus inimlikkuseks. VTK normid tulid ikkagi täita, kui oli suusaveerand, siis oli vaja suusatada ka siis, kui rohi haljendas, vahetunnid olid endiselt 10 minutit ning igal aastal vastlapäeval, 15 km suusamatkaks oli korraldatud tuisk ja torm. No ja trennid veel ja...

Ja kui keskkooli lõpueksamiks oli kehalise kasvatuse eksam, siis tundsin, et minu norm on nüüd täis. Ja ma tõotasin, et iial, mitte kunagi enam, ma ei spordi. Ma olen andnud oma panuse ja sellest peaks nüüd elu lõpuni piisama.

Sest tants ja pilates ei ole sport.
Ma olen seda tõotust pidanud. Ja aastatega on veendumus süvenenud, Sest sport, see on terve teadus. Ja teadus, see pole minusugustele nõrkadele.

Mu mees avastas mingil hetkel jooksmise. Ja seejärel avastas, et jooksma peaks ümber järvede.

Kõigepealt söök. Ei ole nii et sööd ja siis jooksed. Sööma peab teatud arv tunde varem ja peale jooksu ka kohe ei tohi. Ja mingil põhjusel peab sööma just makarone. Ma pole viitsinud uurida, miks.
Siis on oluline teha trenni. mitte et lihtsalt jooksed. On mingid lõigutrennid ja mingid muud veel. Venitused, soojendused. Üks ta sõber on treeneri eest ja nagu tulemused näitavad, siis väga hea treener.
Pulss peab olema õige. Ma ei suuda isegi tasakesi jalutades rääkida, nemad suudavad seda isegi joostes.