Kui me olime väiksed, siis meil oli bussis kaasas pakk komposteeritud pileteid
Komposteerimisime kuivatuspaberi ja nii võrreldes leidsime õige pileti. Räägib mees
Meil oli veel parem meetod, jagan mina. Vana pileti tegime märjaks ja triikisime ära. Oli nagu uus !
Ja sai jälle kasutada.
Hämmastav, et nii pahadest lastest kasvasid nii toredad ja ausad täiskasvanud:)
Ja veel hämmastavam, et meie linna bussikoondis üldse mingit piletitulu teenis...
Mõisted:
* komposteerima- paberist piletit augustama, et tõestada sõiduõigust
* kuivatuspaber- vanasti kirjutati sulepeadega, mistõttu oli vihikute vahel tindi kuivatamiseks spetsiaalne paber
* sõidupilet- kuigi me elasime peaaegu kommunismis, ei saanud ENSV lubada tasuta ühistransporti. Täna oleme me juba niii rikkad
Pakk kontrollpileteid - tuttav teema.
VastaKustutaMingil ajal olid sellised lindiga piletiaparaadid, kus münte pilust sisse toppides sai ise nupust keerates pileti välja kruttida. Paar korda oli olukord, kui kuupiletit mingil põhjusel polnud ja münte ka mitte, siis sai imiteeritud mündi sisestamist lindile ja ausa näoga pilet välja keeratud:)
Ma tegin mõlemat. Raske on aus olla, kui raha peaaegu et pole.
VastaKustutaTuttav teema, trollide seerianumbrite järgi oli teada milline komposteerimismärge tuleb. Vahel ikka kontrollisime suva paberitükiga, sest aastas paar korda vahetati komposteerimisaparaate. Tihtipeale sai kamraadlikkusest teiste jäneste vastu kontrolliga hullult aega viidetud piletit "otsides", selle ajaga said vähemorganiseeritud tüübid oma taskus olnud tühjad piletid augustatud.
VastaKustutaMa tean mõnda, kes kandis augustatud piletite täiskomplekti kaasas veel paar aastat tagasigi, kui veel viipekaardisüsteemi polnud. M-pilet juba oli, aga pabertalongid kehtisid selle süsteemiga kõrvuti - ja veidi aega isegi viipekaardisüsteemiga kõrvuti.
VastaKustutaAhh, õhtud ühikas, õhk niiske pestud piletitest,
VastaKustutakuum triikraud õhkamas. Justkui nagu üürikorteris
kuskil vene ajal, ei - tavaline tipi ühikas :D
ja me ei olnud enam nii väikesed, kõrgkoolis.
Kuidas vanasti ABSOLUUTSELT ilma raha koolis käidi,
ja silmitult pidu pandi, ja ikkagi inimeseks kasvati,
see on omaette uurimisteema tulevastele õppevõlgnikele.
Oma lapse lugematute kõrgkoolide õppevõlgasid maksan siiani.
Aga mitte see ei ole see süülisus, mis mind puudutas.
Ligi 40 aastat hiljem avastasin siit start-up idee:
V*ttu, oleks pidanud kohe trollide numbrid fikseerima
ja nende komposterite numbritest andmebaasi tekitama.
Selle asemel, et biorütmide ja lottonumbritega laiata
nagu sel 70ndatel ajal ägedaks kuumaks kombeks oli.
Ma kogusin rongipileteid. Elektrika omad olid sellise heleda säbrulise paberiga, lenska omad papist :)
VastaKustutamingi aeg olid ka Eesti-siseste diiselrongide piletid papist. keskelt auguga.
Kustuta