Olukorrast riigis

Nii, mis teemad meil siis hetkel aktuaalsed on

Leedu- Valgevene piiritüli. 
Põgenike teema on tegelikult äärmiselt komplitseeritud ning keeruline.  Fakt on, et rändesurve tugevneb, siin pole isegi mitte midagi arutada. Kui mitte sõdade pärast, siis kliimamuutuste tõttu. Ma olen mõõduka immigratsiooni poolt, aga see peaks toimuma meiepoolsetel tingimustel ja protsessi kontrollides. 
Kui ma loen artiklist 1, et Eesti ca 100 (eelmist) põgenikku on töötud ja ei oska eesti keelt, artiklist nr 2, et otsitakse tikutulega prügiautojuhte brutopalgaga 4000 eurot ja artiklit nr 3, mis räägib Valga kesklinna tühjadest majadest.
Siis ei saa aru, kui keeruline on sajale inimesele intensiiv-keeleõppe korraldamine, kohalike ettevõtjatega ühenduse võtmine ning toetuse maksmine (kasvõi) sotsiaalsete töökohtade tekitamiseks  vähemalt aastaks, et inimesel tekiks mingi suhtlusringkond, arusaamine riigi toimimisest ja reeglitest ning elementaarne keeleoskus.  
Me ei saa ka saja inimesega hakkama, kelle kohta me tegelikult teame. Kes nad on, kus elavad jne. Teoreetiliselt.

Leedu- Valgevene juhtum on muidugi pisut teine teema. Hirmutav on, et tegelikult, päriselt, võivad riigid tegutseda süüdimatult. Ja tegelikult  mitte midagi ei juhtu ja mitte keegi ohvrile appi ei tule. Ja nii on alati olnud. Võta või IIMS, kus läks ikka aega, enne kui  reageeriti ja appi tuldi.
Minu lugupidamine Leedu ja Läti osas on viimaste kuudega märkimisväärselt tõusnud. Julguse pärast, ettevõtlikkuse pärast. Seisukoha võtmise pärast. Ja kui selle hinnaks on rünnak Valgevene poolt ja ehk tulevikus ka Hiina poolt. Siis ma usun, et see on seda väärt. Naljakas on muidugi kohalike reaktsioon. Selle asemel, et põgenikekeskuse juures või pealinnas protestida, oleks vaja praegu vabatahtlikuna piirivalvele appi minna. 

Mis toob mu mõttes selleni, et aga kui homme on selleks rünnatavaks riigiks Eesti. Meil on õnneks? kaitsta vaid ca 136 km maismaapiiri. Aga teoreetiliselt, kui homme tuleks üle piiri 1000 inimest.
Võtsin end kokku ja lugesin läbi Riigipiiri seaduse ja sain teada, et Eesti piirirežiimi rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Ning kokkuleppel päritoluriigiga tuleks inimesed seaduse järgi tagasi saata. Kokkuleppel päritoluriigiga. Lisatud 05.08.2021

Ma elan ilmselt endiselt oma Nõukogude minevikus, kus riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest lasti inimene lihtsalt maha. Eriti riigist väljumiskatse korral. Mistõttu ma olin esiti seda Leedu uudist kuuldes hämmingus- kuidas ja miks nad üldse üle piiri pääsevad. Leedu seadust ma ei tunne, aga ilmselt sama leebe, kui Eesti oma.
Need on pisut erinevad juhtumid, aga ka koroonakriis on näidanud, et meie piir ei ole kaitstud. me ei suuda isegi pandeemia tingimustes kontrollida neid, kes tahavad meie riiki siseneda. Mul on väga hea meel, et Eesti on saatnud Leedule abi. Ja peaks veel rohkem saatma. Kogemuste saamiseks ning lootusega, et äkki, võibolla, aidatakse tulevikus ka meid.

Ehk siis, et mitte jälle tagantjärele targutada, tahaks ma kuulda meie ministritelt, milline on meie plaan. Kas vajalikud hanked on tehtud? Okastraat ja mobiilid ostetud? Vabatahtlike võrgustik loodud? Kokkulepped ja diplomaatilised suhted asukohariikidega sõlmitud? Esimeste põgenike vastuvõtuvigadest õpitud ja järeldused tehtud? Et kui tulevad need, kes tõepoolest abi vajavad, need ka abi saavad- töö, peavarju, keeleoskuse? Ja kui tulevad need, kes ei peaks, siis me suudame oma riiki tõepoolest kaitsta :) Täiendatud 05.08.2021

Presidendivalimistest
Mulle Tarmo ei meeldi. Peale loetud artikleid häirib mind, et ta jättis oma lapsed naiste kasvatada, et ta on usuga seotud- ehk siis peale Kerstit saavad taas olema meie ilmaliku riigi üritused kirikuga segatud. Ja vabandan poliitiliselt mittekorrektse avalduse pärast, aga ta on vana.

Tegelikult, muidugi, on mul sügavalt ükskõik. Ma ei mõista institutsioone, mis on au ja ilu pärast, mil pole mõtet- kuningad, Eesti kontekstis president. Ja kui tal nagunii pole mõtet, siis võiks ta olla vähemalt rahvusvahelises plaanis silmapaistev, eriline, äge. Näiteks vähemus- Eesti kontekstis siis kas naine, venelane, samasooline vms. Või kui me just tahame taate- Savisaar oleks vaimukas valik. Jääks maailmas silma ja oleks mingigi mõte, miks see ametikoht olemas on.

Päris selle poolt, et presidendi koht kaotada, ma pole. Eelmine valitsus näitas, et juhuks, kui rahva poolt valitakse, või poliittehnoloogiliste mängudega jõuavad valitsusse hullud, on hea, kui on variant B, kes natukenegi pidurdab. 
Seega presidendile võiks pisut võimu juurde anda, et ta saaks rahvale midagigi lubada. Ja miks mitte lasta president valida rahval. No nagu Miss/Mister Estonia- lõikab linte läbi, silitab lastel päid, esindab riiki ja world peace. 
Praegune protsess on inetu ja mõttetu. Valitsus valib endale ülemust. Meenutab Tartu kliinikumi juhtumit. Hoidku jumal, et tal on mingi arvamus, visioon, soov ümberkorraldusi teha.
Minu ettepanek on võtta aeg maha, jätta Kersti järgmiseks ametiajaks ja   mõelda läbi selle institutsiooni kontseptsioon, muuta valimiskorda ja proovida viie aasta pärast uuesti.

Vaktsineerimise tempo.
Mulle ei meeldi sellised tagantjärele targutamised. Oleks poleks. Muidugi oleks võinud kõik hanked kiiremini teha, või muuta seadust; muidugi peaks meil olema nakkusohtlikkest riikidest sisenejatele korralik kontroll; muidugi oleks pidanud HOIA äpp olema valmis ammu: muidugi oleks pidanud terve kevade ( osati vist tehti) süstimisvõimeliste meedikute intensiivkursused; muidugi oleks pidanud KOV suunatud raha olema 100% seotud kohustusega investeerida see ventilatsiooniseadmetesse jne jne.
Aga suures plaanis ma tegelikult paanikat  ei näe. Ja täna on nii nagu on ja tuleb mõelda, kuidas siit edasi minna.
Kõikides juhtimisõpikutes on kirjas, et kriis vajab autoritaarset juhtimist. Mulle on meeldinud, et Eesti seda teed ei läinud ja et muu maailma kontekstis on olnud tervemõistuslik piirangute kehtestamine ja see, et võeti vabamalt. Ja nii võikski jääda.

Probleem on minu jaoks Terviseametis juhtunu- see vajaks vastutuse võtmist ja reaalseid karistusi. Jah, ministeerium vajaks tuulutamist ja ma tegelikult näen teleekraanilt kui väsinud Tanel on. Ta vajab tõepoolest puhkust. Aga ministri ja inimesena ta mulle meeldib, seega ma tahaks teda peale puhkust uuesti juhina näha.

Mida ma ootaksin. Et KÕIK perearstid hakkaks taas vaktsiinisüste tegema. Perearsti nimistus on ca 2000 inimest. 4-5  kuuga oleks olnud kõik vaktsineeritud. Ehk siis tänaseks oleks teema lõpetatud. Kõik need bussid ja kiirabid on tegelikult ainult mängimine. Tõsi, positiivne ja ka nendega peaks jätkama. See, mida Tartu ( vähemalt meediakajastuse järgi) teeb, on kiiduväärne. Sama peaks kõik KOV tegema.
Et Kaja peaks tõsise jutuajamise Teadusnõukogu liikmetega, et lõppeks see omavoliline kommunikatsioon (meie soovitasime, aga nemad..), räägitakse ainult sellest, milles lepiti kokku. Pole midagi teha, positsioon kohustab. Kirjutagu arvamus üles ja peale koroonakriisi saab raamatu avaldada.
Et mõõdikuid muudetakse ja kriteeriumiks saaks surmade arv ning haiglate ülekoormus. Nakatumine on paraku normaalsus, mis jääb.
Et antaks selged vastused küsimustele, mis tänaseni segased- lapsed ei või jah; rasedad; meditsiiniliste vastunäidustustega; EL reeglid jne. Et sügisest suletakse koole vajadusel ainult piirkonniti, et mittevaktsineerituid diskrimineeritakse seni, kuni 80% elanikkonnast on saanud süsti. Ja et majandust enam kinni ei panda.