Ma ei maganud pea terve öö. Planeerisin kaevikuid ja juurdlesin, kust võiks saada lahinguvarustust. Lõpuks jäin magama. Ja ärgates sain aru, et lahingut ei pruugigi tulla. Et ei olegi kedagi, kellega nö võidelda, keda tulistada või kelle rongide alla pomme visata.
Piisab, kui EL lagunemisel istuvad mingid onukesed kokku ja lihtsalt jagavad meid ära. et üks riik jääb ühe valitsemise alla ja teine teise alla.
Ja edasi läheb, nagu seriaalis Okupatsioon.
Mis me hakkame neid ärritama; ärge olge sellised natsionalistid; ei ole vaja konflikte õhutada, saage aru, nii on kõigile parem, kui maailmas on rahu; ja kas meil oli siis nõukaajal nii halb elada...
saage juba minevikust üle; kas peab iga jumala aasta rääkima küüditamistest ja okupatsioonist..
Kui palju on neid kaasmaalasi, eestimaalasi, meie inimesi, kes on tegelikult Meie Inimesed.
Vabandan, kui ma pole märganud, aga ma ei tea, et ükski Eesti poliitik oleks sellele väljaütlemisele reageerinud. Loodetavasti jagub neil selgroogu, et kui juba, siis juba. Ja läheks näiteks siis juba tagasi aastasse 911, ja taastaks piirid ja õigused selle aja järgi.
Tänaseks on selge, et see tüüp teise vooru ei saanud. Aga mind hirmutab, et täna, 21. sajandil, Lääne- Euroopas on reaalselt olemas inimesed, kes niimoodi arvavad. Kas keegi oskab öelda, miks ei saa mõned inimesed elada lihtsalt rahus. Kehtesta omal maal kasvõi šariaat, aga jäta teised rahule.
Sel nädalal saab 10 aastat. Kas vahepeal on midagi muutunud?
Minu ring- ja ümbruskonnas ei ole mitte midagi muutunud. Ma suhtlen endiselt oma kodumaal võõrkeeles. Ma saan endiselt venekeelseid müügikõnesid. Meie ettevõttesse tulevad endiselt tööotsijad küsimusega "ega ma ometi eesti keelt oskama ei pea". Ma saan suheldes aru, et elame täiesti erinevates meediaruumides.
Mina ei usalda paljusid neist endiselt.
Pildid on tehtud 2007 aastal päev hiljem Tallinnas ja reklaamid kopeeritud tolleaegsest sotsiaalmeediast.
Vsjo Naša,
Eh mis? Selle nimi on poliitika ja jah, seda tehakse ja ei, meie ei tee, meile tehakse. Ja see on normaalne. Maailm muutub, piirid muutuvad, mõni rahvus kaob ja mõni tekib juurde. Ja see, kuidas kaduva rahva poliitikud enne kadumist reageerisid, ei... ei loe.
VastaKustutaHetke seis - et Prantsusmaa peaks muretsema Balti konfliktide pärast - on pigem imelik.
Kakskeelseid riike on samuti ilm täis ja seegi on norm.
Mind pani mõtlema üks Kristina Kallase loeng eelmisel sügisel. (Narva kolledži direktor ja eestivene asjade ekspert.) Ta küsis, mis oleks hinne eesti ja vene rahvuste lõimumisele. Publik - kolm miinus! Kaks! Null! Täiesti perses noh! KK kinnitas, et üldiselt nii arvatakse jah. Aga tema hindaks - viis miinus. Ja siis põhjendas. Ja kuulajaid jäid uskuma.
Meil on läinud siiani super hästi, ehk läheb edasi ka. Aga maailma-ajaloo mõttes oleme me täielik kurioosum. Ei tasu pahandada ega plahvatada, kui keegi või miski sellele tähelepanu juhib.
(vbl oli 5- asemel 4+, aga vahet pole.)
KustutaRäägi ka nendest põhjendustest?
KustutaMa arvasin kuni selle aprillini tookord, et meil ongi kõik hästi. Tookord ikka sain korraliku shoki.
Ja I.-le, hea teada, et ma pole ainus, kes üle mõtleb FRA valimiste teemal. Miski pole igavene, seda muidugi aga reaalselt mina küll ei taha sel ajal elada kui jamaks läheb. Ei taha ja kõik.
No just. Sellest ma kirjutangi. Inimesed ei hooli. Kes läheks mujale. Kes ütleb, et ah igal ajal saab elatud ja kes ütleb , et see on paratamatu. Uus aeg.
KustutaMa ei taha mingitel tingimustel Vene mis iganes kujul impeeriumis elada. Ei taha.
Aga miks? Impeeriumid on reaalsus. See, et suured riigid inkorporeerivad väikesed rahvused endasse, tundub olema poliitiline paratamatus. Igasugused muud liit- ja föderaal-riigid ka. See ei pea paratamatult tähendama väikese rahvuse ärasulatamist ja hukku, aga muidugi võib.
KustutaNii et miks? Ja mis mõttes "mis tahes tingimustel"? Autonoomia, kultuuriautonoomia - kõik on võimalik. Meil valitses ju aastasadu Balti erikord, ajalooline näide on olemas. Rahvuskultuuri mõttes on omariiklus ideaalne variant, aga angloameerika kultuur tuleb niisuguse hooga peale (kogu maailmale), et seda pole kauaks niikuinii.
Et miks sa nii resoluutselt ütled, et pole Vene impeeriumiga nõus?
Repressioonid, vägivald, tagakiusamised. Loogish ju!
KustutaMa küll ei tea, mida I. teeb igapäevatööks aga mul on jäänud mulje, et rahvusvaheline tegevus. Mul ka. Meiesugused saadetaks otse "tapale". Ma ei talu mitte mingisugust vägivalda, mitte mingis vormis. Harva kui ma nii resoluutne olen aga vot selles asjas ma olen.
Ja enne erikordi ja autonoomiat on alati kaos ning me kõik teame, mida nn sõjaväeline kaos tähendab. EI.
Samas ma olen patrioot, ma ei läheks siit kuskile ja arvestades maailma, polegi nagu kuskile minna. Igal pool on jamad...
Vene Föderatsioonis ei ole rahvusvahelist tegevust või? Ma olen korduvalt käinud väga rahvusvahelise ettevõtte Moskva (Zelenogradi) kontoris komandeeringus - räägiti ja kirjutati inglise keeles, kedagi ei saadetud tapale.
KustutaTõlkija professionaalne kretinism lööb välja: minu arust kasutate te "mis tahes tingimustel" eri tähenduses. Kaur kasutab seda sõna otseses mõttes "Mis tahes tingimustel" - sealhulgas näiteks tingimustel, kus ei ole repressioone, tagakiusamisi ja Vene Föderatsioon oleks samavõrd õigusriik kui hüpoteetiline föderaliseerunud EL.
KustutaIndigoaalane ja KK räägivad sellisest Venemaast, nagu see praegu on, ja "mis tahes tingimustel" tähendab siis nähtavasti midagi kitsamat - vbla "mida iganes mulle isiklikult pakutaks" või "isegi kui palgad tõuseksid" vms.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kustutamhmh.
Kustuta"Mis tahes tingimustel" ja "sellisena nagu praegu" on ju vastandid, mitte üks ja seesama.
Kuigi on olemas ka vahevariant - "mis tahes usutavatel tingimustel". "Mis tahes tingimustel, mis reaalses Vene riigis minu eluajal tekkida võiks" näiteks.
KustutaKaur. Ma ei oska põhjendada. KK kirjutas mitmed aspektid lahti. Aga mul on abstraktsem vastumeelsus. Lihtsalt ei taha. Vahel ei peagi olema põhjust.
KustutaJa mingitel tingimustel. Ma pidasin silmas et vahet pole kas SRÜ, keisririigi kubermang vms ma ei taha olla Vene riigiga ja selle kultuuriruumiga seotud
Komandeeringus käimine on midagi muud ju?
KustutaMa pidasin silmas nt kasvõi seda, mis Krimmis toimus kui väed sisse läksid. Tagakiusamised algasid sisuliselt kohe, lisaks kaos. Kohalik kord enam ei toimi, on nn sõjaväekord, kus kehtib vägevama õigus. Ja arvestades meie lihtrahva iseloomu, läheb kohe kohalikul tasandil arvete klaarimiseks. Kadedusest, kättemaksust jm madalatest eesmärkidest lähtuvalt. Ajalugu on seda ju tõestanud.
Mulle see ei sobi, mul ei ole sellist närvikava lihtsalt. Seda pidasin silmas.
Uhh Sind ... Mul hakkas nüüd esmaspäeva hommikul vara paha. Minu isa, kes osales ohvrina kahel küüditamisel (noorteamnestia oli vahepeal, aga siis sai ta 1949. aasta veebruaris 16) ja veetis kokku 14 aastat seitsmes erinevas vangilaagris, sai õudusunenägudest vabaks vast uue vabariigi kolmandal aastal. Kümne aasta taguste sündmuste järel hakkas ta jälle unes kisendama, rääkis ema. Kurioosum või mitte, mina igatsen aega, mil saaks kogu selle Peipsi-taguse ... lihtsalt ära unustada. Nagu me saame igapäevaelus ära unustada, ütleme, Tšiili - et huvitav ja eksootiline, aga meiega eriti tegemist ei tee.
VastaKustutaTuleb nõusutuda Sinuga, mina ka ei usalda neid karvavõrdki.EV on neile vaid ajutine nähtus ja küll derŽaava taas valitsema saab. Vihale ajab see, et 25 aasta jooksul pole EV kehtestatud riigikeelt. Kuula viimases R2 "Olukorrast riigis" lobjaka esinemist pronksiöö kohta, siis mõistad, millist ideoloogiat levitab EV avalik-õiguslik meedia ja mis on nüüdseks nn uus normaalsus. See tekitab minus ka kõhedust.
VastaKustutaÜ.
Lobjakas oli üks selle postituse trigger
KustutaMélenchon on tavaline Lääne isolatsionist. Mul on hea meel, et neid sai Prantsusmaal teise vooru ainult üks (Le Pen), teoreetiliselt oleks võinud ka halvemini minna.
VastaKustutaA ega eestlased ju kaugemates riikides toimuvasse teisiti suhtu. "Las nad seal klaarivad oma jamasid, mis meil sellega asja."
Huvitav on see, kui erinev on elu Eesti erinevates otstes. Ma ei mäleta, millal ma viimati kusagil vene keeles suhtlema oleks pidanud, rääkimata umbkeelsete töötajate olemasolust või venekeelsetest müügikõnedest. Niimoodi naiivselt olen ma mitu korda ka näiteks Narvas käinud ja seal kenasti eesti keeles hakkama saanud - minusugusele võib tõesti tunduda, et see lõimumine on väga hästi toiminud ja millest sa ometi räägid...
VastaKustutaKindlasti ongi konteksti küsimus. Tudengid, intelligents, it inimesed e haritlased on igas riigis ja rahvuses nn meeldivamad ja integreeritumad ja avatumad
KustutaMina kogu aeg suhtlen vene keeles, aga need on sellised vähetähtsad argisuhtlused. Skypes oli mul hulk vene kolleege. Nende suhtlus käis vene-inglise-eesti segakeeles, see oli päris naljakas.
VastaKustutaEesti-vene hinnang on 4+ / 5- just võimalike alternatiivide kontekstis. Me hakkasime 90. algul peale väga hullust seisust. Oleks võinud tekkida autonoone Narva linnriik, võiks olla mistahes rahutused, palju muud. Peale selle õnnetu ja vähemalt osaliselt meie enda indutseeritud pronksiöö pole meil rahutusi, süstemaatilisi kaklusi, rahvuspõhiseid getosid ega muid vihaväljendusi. Me tulime impeeriumist välja väga väga puhalt.
See, et mõned inimesed on umbkeelsed, ebalojaalsed, teises inforuumis või teiste poliitiliste eelistustega - see on täiesti tavaline.
Et siis nagu puuduksid tugevad muukeelsed liidrid?
Kustutaapropoo, ühe hispaanlasega netis vähemusrahvuste teemal vesteldes tabas teda positiivse üllatusena see, et Eestis ei ole eraldi "venelaste parteid". et meie võime ninaga tõnguda, et nad valivad kõige enam lihtsalt populiste, aga olgem ausad, eks väga paljud eestlased vali neidsamu.
Kustutanii et Keskerakonnas võib näha ka kasu, integreerimise mõttes.
Mul pidevalt olnud kahtlus, et Keskerakond tegelikult Kapo eriti õnnestunud projekt, millega venekeelne elanikkond suudetud umbmääraste lubaduste ja korruptsiooniga tegelikust asjade otsustamisest eemal hoida. Kuni viimase ajani ühendas keskerakonna hirm kõiki teisi Eesti parteisid. Nüüd lõpuks valitsuses aga vähemalt seni pole olnud märgata eriliselt eestivaenulike otsuste vastuvõtmist.
KustutaPrantslased saavad ilmselt meie nurga alt vaadates parima võimaliku presidendi. Macroni meeskond olevat kuuldavasti keeldunud andmast intervjuusid Sputnikule ja RT'le põhjendusega, et tegu pole mitte ajakirjanduse vaid riikliku propaganda agentuuridega.
Lingin siia vahepeal Lotmani artiklit, riivamisi samal teemal:
VastaKustutahttp://www.lotman.ee/blogi/miks-ma-ei-taha-ajalehtedele-kirjutada
Jah ma lugesin seda. Väga hea artikkel.
KustutaTähendab, mina ei saa siiani aru, mille krdi pärast seda õnnetut Aljošat ülepea oli vaja Tõnismäelt minema hakata lohistama? Keda see segas, hull õnnetus küll, et sinna kord aastas paarkend vene penskarit kogunes - nende jaoks oligi pobeda ja vaja tähistada ja täiesti normaalne käitumine ju (ma töötasin aastaid seal Aljoša kõrval enamvähem, nägin päris hästi, millised kohutavad "riiki kukutavad meeleavaldused" seal toimusid).
VastaKustutaJa kui oli NII hirmsasti vaja minema vedada, siis mõelnud enne läbi, mis ja kuidas ja kuidas seda avalikult selgitada - minu jaoks siiani üks idiootsemaid tegusid, millega me valitsus toime on tulnud. Marjustin kusagil ütles selle kohta hästi (ei mäleta, kas kirjalikult või suuliselt), et kogu integratsioon lasti selle otsusega vastu taevast ja seda enam ei taasta - näha on, et ega ei taasta jah.
Ses mõttes ma olen Kauriga täitsa nõus, et pronksiöö oli vähemalt osaliselt meie endi esile kutsutud, mida siis ühelt poolt suunatult ära kasutati ja valdav osa läks lihtsalt massiga kaasa.
Sellest, miks meil ülepea on vaja nii hoolega iseseisvat riiki mängida, ei saa ma üldse aru - välja niikuinii ei tule ju.
No mis?
KustutaRiik tuleb meil küll üsna hästi välja.
Isegi erakordselt, ebanormaalselt hästi.
Eesti keel ja kultuur on säilinud, kellegagi relvastatud konfliktis ei ole, kõikvõimalikes headust mõõtvates indeksites (haridus, avalik haldus, ettevõtlus- ja sõnavabadus) oleme pidevalt tipus.
Me põhiline häda on, et me mõõdame end kas vastu iseennast või samuti ebanormaalselt head Skandinaaviat, leiame aeg-ajalt mõne vea ja siis tegeleme pikalt enesepeksuga. Kõik muu on meil aga hästi.
Võta praegune mootorratturi-skandaal. Ükski normaalne (st normide mõttes keskmine) ühiskond ei viitsiks selle peale aega kulutada. Pätile päti palk, kahju et raiska maha ei löödud, kõik, järgmine. Meie viitsime pikalt jaurata. Järelikult on meil elu nii hea, et võib.
Ja sammaste eemaldamine tundub samuti olema norm.
Kustutahttp://www.bbc.com/news/world-us-canada-39697984