Sellega seoses on mul täiesti ootamatult tekkinud uus põnev väljakutse. Kuidas lõbustada vanemaid.
Huvitav on see, et olles vanemate juures külas, probleem puudub. Nad ei ela mu lapsepõlvekodus st ma lähen täiesti samuti külla. Aga ikkagi on niipidi rollid kuidagi õigemad.
Ajad juttu, aitad erinevaid töid teha. Tsillid niisama linnas või metsas....surfad arvutis, või lappad oma vanu asju ja supled nostalgias.
Vastupidi, aga. Oma ema ma ju enda juures koristama ei pane? Või siis, vähemalt mulle, tunduks see imelik.
Noh. Söömised võtavad oma aja. Juttu saab ajada pikalt ja rahulikult, aga ühel hetkel ei jaksa enam sedagi.
Kuna kuulmise ja nägemisega on juba nagu on, siis ma väga ei taha, et me telekat vaadame. Minu jaoks on nende paras heli liiga vali. Ja põhimõtteliselt ei ole see ju ka hea mõte, tulla külla telekat vaatama.
Samuti ei taha ma, et nad minu juures kogu aeg arvutis istuks.
Liikumisega on neil ka nagu on. Päris matkale enam ei saada.
Eelmisel korral tekkis mul lambist idee. Läheks kinno. Selgus, et see oli supermõte. Viimati käisid mu vanemad kinos ilmselt nõukaajal.
Igaljuhul olid nad väga üllatunud, et enam ei ole ringvaateks " Nõukogude Eesti" ja et kinos süüakse seansi ajal:)... (ok, ma pisut liialdan). Aga nii ehk naa, heliga on seal hästi, subtiitrid on suured, uues Apollos on puhtad pingid ja korralikud istmevahed...
Neile väga meeldis...
Sel korral käisime Lennusadamas. Ma käisin seal siis, kui see avati, ehk siis üsna ammu. Minu heameeleks oli seal kõvasti valgust juurde keeratud. Kurb oli, et lennukisimulatsioon ei töötanud , sest " kütus oli otsas :)", ja sinna kollase kera(mul ei tule see nimi praegu meelde) sisse ei saanud enam minna .
Hästi tore oli merepäästenäitus. Kuigi, Estonia teema juures tulid mul pisarad silma ...:( see on ikka liiga värske .
No vot, Kirjutan ma seda kõike aga seepärast, et ehk on mõnel lugejal ideid. Mida veel teha? Kuhu minna?
Järgmisel korral ...:)
Paksu Margareta bastionikäigud. Peab ette tellima, aga on huvitav.
VastaKustutaIdeekorje vanemate lõbustamiseks on väga lahe idee!
VastaKustutaMul on sama probleem ja vanematel samasugused iseärasused. 24 tundi saame jutuajamise, poeskäimise ja söögitegemisega sisustatud (ükskord nad tegid koos rosoljet mitu tundi ja see oli hästi veedetud aeg), siis hakkab igav. Suvel käime rannas jalutamas ja sulistamas, kui ilm lubab. Isa käis ükskord mehe ja lapselapsega kalal. Ema kibeleb õue ja hakkab minu hukkaläinud peenraid-taimi päästma, selle vastu mul ei ole midagi :).
See on nii huvitav teema! Ma elan muidugi väiksemas linnas ja vanemad veel väiksemas. Kuna elan üksinda, siis isa külla tulles küll leiab, et see oleks nüüd vaja ära teha/vahetada välja ja ema ka toalilli sätib, leiab koju viimiseks asju, mida ikka pesta ja värske õhu kätte kuivama riputada. Ma ka ei tea, kuidas sellesse suhtuda - ise samuti juba pensioni-eelik ja kas ma peaks ennast kehtestama, vot ei tea.
VastaKustutaKohviku/teatriga/kinoga neid ei meelita - kallis ja ei saa aru. Mõnedesse muuseumitesse iga kell. Vahel avaldavad ise soovi, et tahavad minna sinna-tänna, uut maja või kompleksi vaatama.
Lihtsalt jalutamine linna keskkonnas, ilma eesmärgita. Kõlbavad nii eurorahadega korrastatud pargid, aga ka täiesti suvalised nurgatagused, et inimesi ja ilma vaadata. Surnuaiad - müstika, võib-olla mingisugune enese harjutamine teistpoolsusega.
Ehituspoodi võib mõlemad lahti lasta. Isaga võib alati tiirutama minna uutele ringidele, viaduktidele, liikluskorralduse muudatustega tänavatele. Seal võib tiirutada tunde, läheneda igast suunast ja väljuda igasse suunda. Ja ka see pole veel kõik. Kui me enne läbisime nii, et mina olin roolis, siis on ta valmis õpitut kinnistama ka omapäi. Õnneks ma ei pea kaasa minema.
Jäin nüüd oma ema peale mõtlema. Olen avastanud, et ta on ikka väga tugevast klassist tugitoolisportlane. Aga Eestis tennist, jalka- ja rattavõistlusi? Mhm, ehk võistlustants ja ratsutamise koolisõit?
KustutaMulle meeldivad Kadriorus asuvad muuseumid nii suured ja vägevad kui ka isiku põhised ( tammsaare , Vilde )..
VastaKustutaKui muidugi muuseume paljuks ei lähe.. ja huvi on..
K.
nii tuttav tunne, jube imelik jah.
VastaKustutamu ema kui maalt linna tuleb, tahab linnas kuskile koos sööma minna, kohvikusse, mis kole kallis poleks. ja kuna ma elan kadriorus, siis oleme lihtsalt tiigi juurde jalutanud ja seal ilusa ilmaga pingil istunud niisama ja inimesi vaadanud. ma pole muuseumi või kino peale tulnudki, ma ei tea kas ta tahaks. tema mind küll viis linnas muuseumi, kui ma laps olin, aga see oli minu huvi pärast. ma arvan, et surnuaed pakuks talle rohkem huvi, näiteks metsakalmistu, kus on kuulsate inimeste hauad.
Pakkusin küll siin eespool välja bastionikäike, mis on muidugi põnevad, aga mõtlesin vahepeal asja üle laiemalt järele. Vanema inimesena arvan, et vanemad ei vaja lõbustamist, vaid võimalust olla koos teiega, rääkida, teha midagi koos aias, köögis, kodus või mujal. Lõbustamise jaoks aga on ju kõige kindlam ja kergem neilt küsida, mis neid huvitaks. Võib-olla muuseumid, võib-olla hoopis muusika, võib-olla tahaksid näha kellegi kortermuuseumi või mõnda näitust - aga enamasti teavad nad üsna täpselt, mida tahavad. Ja kõige tähtsam on ikkagi võimalus laste ja lastelastega koos olla, soojad tunded, südamlikkus.
VastaKustutaBotaanikaaed ja teletorn.
VastaKustutanii tuttav tunne tõesti,
VastaKustutamiks ma ei viitsi isegi kommenteerida,
botaanikaaed, surnuaed ja teletorn muidugi :D
Kas te, noored, olete tõesti nii daunid juba, et
ei suuda isegi neid paarkümmend aastat ette näha
ennast täiskusmas päevast päeva ja tegemas muudki?
Jaapani aed Kadriorus. Ilus ja ei ole liiga suur. KUMU. Loodusmuusem. Suvel loomaaed ja Rocca al Mare
VastaKustutaMis seal jaapani aias täiskasvanule teha-vaadata on?
KustutaIlus on
KustutaKui KUMU on liiga suur. Tegelikult on. Siis Mikkeli muuseum on täpselt paras
VastaKustutaJah, mõned muuseumid on ka iseenda jaoks liiga suured. Aga ma sain mitu väga head ideed. tänan!!
VastaKustutaÕnnelik inimene, et su vanemad muuseume armastavad. Minu emale sobivad vaid aianduskeskused.
VastaKustuta