No kas pole kenasti mu blogi kohta öeldud. Aitame siis algoritmi järgnevate tähelepanekutega ja lisame pisut kibestunud vanainimese vaibi, kui Marcat parafraseerida :) (sry!).
Viimasel ajal on mul jõhker ajapuudus. Lihtsalt ei jõua asju valmis. Ma armastasin oma kodukontorit, sest sain vahepeal selga sirutada, muid tegemisi jooksvalt teha jne Aga nüüd avastan mingil hetkel, et kõht on tühi ja pissihäda ja kell on juba 1. Masendav. Ei meeldi.
oma meelest pole ma midagi muutunud. Vanus? Aga ma pean tõsiselt läbi mõtlema, kuidas aega paremini planeerida ja vähem multitaskida.
Mu lemmikpäevad on need, kus päeval pole kohtumisi ja õhtul hobisid/koolitusi st mitte midagi pole. Et söön, hingan värsket õhku ja loen, kuulan muusikat, vaatan vanu filme..
Alates oktoobri algusest algas järjekordne juubelite ralli. St et kõik nädalavahetused on kinni. Uus trend on üllatuspeod. Ilmselt on mees öelnud, et ahh... ei viitsi. Ja siis on naine kätte võtnud ja korraldanud ürituse kusagil karu pepus, algab see hommikul mingi sportliku aktsiooniga. Mis on tore. Aga. Aga. Aga!!!!! selleks tuleb öösel üles tõusta, et jõuda teise eesti otsa mingi 11-ks.
Kuna ma ise ei saa seda kasutada- seltskond paljuski kordub, siis panen teile inspiratsiooniks ühe idee. Nimelt esitati kujundujumise sketš. Kaks inimest hoidsid kangast a la vesi ja siis selle ees ja taga etendati kujundujumise kava. See oli pisarateni naljakas. Ok. tegelikult oleks enne seda lõiku pidanud olema lõik, et naised oskavad korraldada. Naiste pidudel on laulu, tantsu, viktoriine, nn isetegevust ja esinemisi. Noorest ajast mäletan, et ka mehed olid sellised- ei kartnud end lolliks teha jms. Nüüd mehed pigem passivad.
Käisin Pariisis. Töö asjus. Ja olin natuke isegi pettunud, sest ei saanud mitte ühtegi pilti põlenud autodest või purukspekstud vitriinidest. Pariis on endiselt must, selle sõna igas tähenduses.
Erilise boonuse saime hotellis. Nimelt oli gaasiavarii, mistõttu polnud kolm päeva ei kütet ega sooja vett. Sellist kogemust pole olnudki vist. Seevastu oli tuba täis peegleid. Nagu Louis XIV ajal....must aga kaunis.
Nutriscore teema on jälle õhus ja ma hoian end füüsiliselt tagasi, et mitte sekkuda.
Prantsusmaa on üks neist riikidest, mis teoreetiliselt kasutab. Käisin mitmes poes ja pilt on kirju. Ma ütleks, et umbes pooltel toodetel oli see peal. Neist suuremal osal oli peidus muu kujundusmudru hulgas st sa pidid oskama otsida. Tänavad on täis ülekaalulisi inimesi. Sest rasvasel kalal on peal punane märk, aga saia saab ju La Boulangerie'st osta ja süüa ilma igasuguse märgita lõputult. Tõsi. Sai on neil endiselt imeline. Seda peabki sööma.
Ja ma ei saa aru, kuidas ei saada aru.. süsteem, mille hinnangul margariin on parem kui või; Valla vorst parem kui liharikas; Ossi krõpsud ületavad beef jerki... ei saa olla normaalne. Aga ma olen sellest kõigest juba kirjutanud.. Las jääb. Ei ole ju minu võitlus. Eesti inimene põgeneb ja kohaneb, ei eelista juba ammu kodumaist ning tal on suva, kui toidujulgeolek pole garanteeritud. Toit tuleb ju poest. Alati saab ju rootsi põgeneda ja lidlist osta.
Viimane oli sarkasm, kui keegi aru ei saanud.
Ja noh. KAS MA EI ÖELNUD!! Jäätmereform tõstab hindu ja võtab motivatsiooni. Täna hommikul oli liftis teade. Mu kunagine tsitaat-
riik eeldab, et üksikisik ei saa hakkama oma toidukorvi kontrollimisega, aga on kindel et suudab hallata kogu oma kortermaja prügikäitumist.
M.O.T.T.
Tegelikult on mul südamest kahju, aga ma ise olen sorteerimise lõpetanud. Sest turvalisem on maksta olmeprügi tasu, kui pärast trahve.
Täiesti retooriline küsimus, kuna ma tean vastust. On keegi arvutanud, kui võtta kokku mõlema süsteemi ( NS ja jäätmed) puhul kulud haldamisele, kontrollimisele, järelvalvele, trahvimisele, aruandlusele, investeeringutele, reklaamile ja suunaks selle raha... haridusse, väärtuskasvatusse, spordi- ja huvihariduse toetuseks? Äkki me ei peaks siis niipalju tegelema tagajärgedega ja ka eesti ettevõtlus jääks ellu.
Ja kui sul on tugevad närvid, siis soovitan ETVst järele vaadata Sõjakabinet.
Tahaks nüüd millegi toredaga lõpetada...
Hmmm.. tegelikult on kõik hästi. Kõik on elus, terved. On tööd ja leiba ja väljas on kaunis kuldne sügis.
Prügist. Meil on väike, üheksa korteriga maja. Maja ees on viis prügikasti - olme, papp/paber, bio, pakend ja klaastaara. Kõigil neil peal sildid eestikeelse tekstiga, aga suur osa korterielanikest on üürilised, kes pole eestlased, mees otsis kleepse, kus oleks peal pildid, et mis kuhu kasti käib, aga no pole. Peaks mingi koolituse korraldama? Samas üürnikud ju vahetuvad ka pidevalt. Nii karmi kirja pole veel saanud õnneks.
VastaKustutaEramajas - sorteerisin ja viisin eraldi jäätmejaama: papp/paber, klaas, ohtlikud jäätmed, patareid, värvid, tabletid viisin apteeki, biojäätmed - mul on kompostikast. Nüüd enam ei tee - sest olmeprügi hind tõusis kahekordseks (öeldi, et ei tõuse!!!) ja mul puudub igasugune mott teha täiendavaid kulusid. Sorteerin vaid biojäätmed komposti, ülejäänud läheb olmesse. Nagu ütles kunagi Fedja: dumat nada, ne brõgat. Mul on naabrid, kellel prügikasti üldse ei ole - kuidas see võimalik on - ei tea...kui küsisin - vältis naabrinaine pilku ja ei tahtnud rääkida. Kummaline...kõigilt nõutakse...
VastaKustutaTööl sorteerin küll, on 4 kasti, sildid peal, värvid ka...toimib ja meeldib.
Penskaritest suvilanaabritel prügikasti pole- oi kui tuttav teema, --- avastasin ka kuhu viivad, eks ikka metsa. Kummaline jah, kõigilt nõutakse, aga ei kontrollita.
Kustutaniipea kui sa mainisid Prantsusmaad ja poode, oli mu esimene mõte kohe pmst see pagariäri oma. Ehk et kes seal ikka sellises poes käib, kus üldse mingid sildid peal on, inimene küsib müüja käest 200 grammi seda juustu ja ühe pika saia jne. Mul jäi sealt mälestus, et umbes iga suurema paneelika all on selline väikepood, kus müüja annab üle leti seda kaupa, mis sa küsid, ja igas külas ka. Supermarketid on olemas, aga mu mälestuse järgi olid nad tunduvalt hõredamalt rahvastatud (seevastu paneelika all poes seisti sabas).
VastaKustutaMa Prantsusmaast ei tea aga Itaalias on küll põhiliselt sellised pisikesed kohaliku tänava poed. Eriti väiksemates külades ja linnades aga ka Roomas täitsa olemas ja levinud. Pood on pmselt keskmise elutoa suurune ja müüja käest küsid nt ciabattasid ja ühe mozzarella juustu, mille ta mingist suurest tünnist välja kougib. :) Prosciutto crudot lõikab sulle ühe käntsaka otsast ja tomatite puhul ütleb, et naaber pole täna veel jõudnud tuua, tule homme tagasi. :)
KustutaMingeid nutriscore silte ei hakka seal iial olema. AGA see toit ei vajagi seda, sest on alati naturaalne, kohalikust toorainest ja värske ja oluliselt parem igasugu supermarketi-värgist.
Itaalia on üks riikidest, kes on NSle kategooriliselt vastu
Kustutaja Granadas olid ka valdavalt sellised nurgapoed. Supermercado jaoks pidi mäenõlva linnaosast alla orgu minema ja enamasti ei viitsi ju.
KustutaCalais linnast meenub, et ainus suurpood, kuhu me sattusime, oli ilmselgelt briti alkoturistidele orienteeritud. st suur poepind oli peamiselt täis veinikaste, ühes seinas figureeris ka tagasihoidlik külmik natukese juustu ja muu sellisega ja kuskil seal ka väike leivariiul. Me ostsime sealt sõpradele Hollandisse kaks pudelit veini, natuke suitsu ja juustu-leiba kaasa ja tundsime end kassas nagu täielikud autsaiderid, sest selle poe normaalklient näitas ikka kassiirile vähemalt kaks kasti veini ette.
KustutaMa kahtlustan, et enamik reaalseid tarbijaid on nagu mina, kes a) ei leiaks seda skoori muu läbu vahelt üles ka mikroskoobiga b) ei teaks selle tähendust c) ei tunneks mingit huvi.
VastaKustutaVaatasin poes hakkliha hindu, need erinevad kolm (kui mitte neli) korda, ja kõige tervislikum on kõige kallim. Euroopa võib neile pakkidele kuldtähtedega terviseteemalisi loosungeid peale kleepida - klient ostab seda, mida rahakott lubab.
Kuidas muutub teie kortermaja elanike prügi-käitumine pärast seda, kui süüdlane on kätte saadud ja trahvi ära maksnud?