Meie geenide pikk reis

Ma väga tahaksin olla oma järgmises elus teadlane. See on nii põnev!
Te ei usu järgmisse  ja  eelmisse ellu?
Sain eelmisel nädalal kokku ühe välismaalasega, kes väitis, et ta on elanud keskaegses Tallinnas. Olde Hansa mõjub kui kodu. Vanalinnas jalutades teab ta käike ja käänakuid, suudab vabalt orienteeruda. Teine tuttav, välimuselt hispaania-indiaanlase tüüpi on lapsest saadik suhtunud kirglikult maiade kultuuri. Sellest, et mu oma lapse esimesed sõnad olid soomekeelsed, olen kirjutanud. Nagu raamatu autorid rõhutavad- kommerts-dna testid on nagu on, aga kõigil neil juhtudel said tegijad kinnituse oma geneetilises koodis oleva vastusena.
Meie järgmised elud elame me edasi meie geenides. Klišee, mis kipub meelest minema. Ning jah, ma olen endiselt kütt-korilane. Ning jah, mu näojooned viitavad Uraali steppidele.  Arheogeneetika on uskumatult põnev.

Maiade teema puhul- minu jaoks uus fakt- eurooplased ja Ameerika pärismaalased kannavad 15 000 aastat tagasi tekkinud rände tõttu endas peaaegu võrdsel määral ühiseid Ida- Aasia ja muistsete põhjaeuraaslaste geene.  Eurooplased on Põhja- ja Lõuna Ameerika pärismaalastega lähemas suguluses, kui aasia rahvad. Euroopasse jõudis Põhja- Euraasia komponent alles ligi 4800 astat tagasi, Seega, kui eurooplased ca 500 aastat tagasi Ameerika nn avastasid, sulgus ring- geneetilisest vaatevinklist kohtasid nad seal oma väga vanu sugulasi.

Teen kriitika kohe ära. Autor on vaimukas, kohati naersin suure häälega. Aga raamat oli üsna raske lugemine. Ma saan kõikidest sõnadest aru, aga lause mõistmiseks pean lugema mitu korda. Ei julge siin tõlkijat süüdistada, ju pole ikka mu oma aju enam harjunud rasket teksti lugema. 
Ja mõned raamatud peaks olema e- raamatud. Õnneks kuulub raamat mulle, aga just selline kirjandus vajab võimalust alla kriipsutada, kommentaare lisada, vahepeal internetist infot  lisaks otsida, märgistada teemad, mis vajavad edasist uurimist jne. 
Raamatu "Meie geenide pikk reis. Lugu meist ja meie esivanemaist" autorid on arheogeneetik Krause ning ajakirjanik Trappe. Raamatu fookus on Euroopal ja  mõistetavalt Saksamaal. Eessõnas on mainitud, et inspiratsiooniks sai 2015 aasta migratsioonikriis ( kes seda enam mäletab?!). Raamat on kirjutatud 2019. Vahepeal on kindlasti palju juurde avastatud. Huvi pärast sirvisin Meri "Hõbevalget" (peakski uuesti üle lugema), et tõdeda: endiselt on Eesti osas avastamata saladusi ning nii mõndagi, mis tundus Krause ja Trappe raamatus uus, oli Meri raamatus kirjas.
Ma lihtsalt ei mäleta. (Mitu korda ma olen selle lühikese sissjuhatuse jooksul maininud sõna- mälu?)Mistõttu allpool on mitmed lõigud tegelikult lühendatud tsitaadid, aga pole vastavalt märgistatud. Vabandan.

Kuidas inimene kõndima õppis.  1,9 miljonit aastat tagasi muutus Aafrika kliima ning metsade asemele tekkisid stepid. Evolutsiooniliselt oli mõistlikum olla kahel jalal ( parem nähtavus), puid mille osa ronida oli vähem. Käed jäid vabaks, sai tööriistu meisterdada jne.  Karvkate kadus, et suudaks ilma ülekuumenemata läbida pikki vahemaid. Loomsed valgud- rasvad  pani aju tööle. Väga suure hüppe arengusse andis hilisem piima lisandumine menüüsse.

Eurooplase DNA. 10 põlvkonna taguse esivanema gen info ei ole väga suure tõenäosusega praegusaja inimese genoomis enam tuvastatav. Kui esivanemaid pidi 20 põlvkonda so u 400-500 aastat tagasi minna, saame kokku üle miljoni esivanema. st kõik on esindatud kõigi nüüdisajal elavate sugupuudes.

5000 aastat tagasi oli nn suur rändeliikumine, mis kajastub tänaseni eurooplaste DNA-s. Me oleme kokteil Ida-Euroopa (Ponto- Kaspia) stepist tulnud ning viljaka poolkuu piirkonnast tulnud meeste järeltulijad (Ida Euroopa meestel pigem R1a halotüüp, mis viitab nöörkeraamika kultuuri aladele) + Euroopa ja Aasia kütid/korilased + Anatoolia maaviljelejad.

Hele nahk. Miks veel 8000 aastat tagasi oli eurooplase nahk tumedam, kui Anatoolia sisserändajatel. Lähis-Ida põlluharijad olid peamiselt vegetaarse toidusedeliga, lisaks vaid piim. Ning (kuna kalast ja lihast ei saanud, siis) üksnes heledama nahaga olid nad suutelised saama elutähtsat D- vitamiini.
Seega hele nahk pole mingi privileeg, "kui  just heledanahalised ei soovi  toonitada oma erilist geneetilist sidet šimpansitega.." :)

Siniste silmade levik on endiselt saladus.

Põllumajanduse algus. Saabus Euroopasse Lähis-Ida  sisserändajate suurperedega, kelle eest varasemad elanikud pidid kokku tõmbama. Viljaka poolkuu piirkond- Jordani orust ja Liibanonist üle Türgi kaguosa ja Iraagi kuni Zagrose mägedeni Lääne- Iraanis.
15 000 aastat tagasi lõid tänu soodsale kliimale lokkama stepialad- tõi kasu nii küttidele ( loomad tulid sööma) kui ka korilastele.. Rändamine polnud enam vajalik. Ja tekkiv nn suurpere  suurendas ellujäämise šansse.

Metsiku teravilja omadus on teriseid viljapeas mitte kinni hoida. Mis on tema paljunemisele soodus, kuid inimesele ebasoodne omadus. Nn geenitehnoloogiaga aretati meile sobivamad.
Lisaks ca 10 000 aastat tagasi  kodustati  ka pigem piima saamise eesmärgil kitsed, lambad, veised. Neoliitikumis sai toidusedelis keskseks süsivesikud,  millega pole me senini  tegelikult harjunud.  (paratamatult tuli meelde Kivirähk, Mees...)

Kuna põllumajandus oli nii ajamahukas, siis küttimine jäi tahaplaanile. Maaviljelejad said küll rohkem järglasi, aga hinnaks oli see, et neil polnud jõudeaega.  Olles juba alustanud suurel hulgal toidu tootmist, et kasvatada üles üha rohkem lapsi ja vastupidi- lapsed vajasid omakorda süüa.. olid.. sattunud oravarattasse, millest inimkond pole enam välja pääsenud..
Mesoliitikumi inimesed said vähe lapsi. Kuna polnud ei loomapiima, ega ka teravilja siis imetati u 6 eluaastani, samal ajal naine ei rasestunud ( hormonaalsed mehhanismid)- üldjuhul sai täiskasvanuks 2 last, sünnitati keskmiselt neli.
Seoses põllumajanduse tekkimisega + muu lisanduv, hakkas elanikkond kasvama.

Läänemere lõunarannikul ( ja Skandinaavias) oli põllunduseks maad vähe, sest olid tihedad metsad, ja meri varustas kala ning hüljestega. Nende DNAs on küttide ja korilaste DNA tugevamini esindatud kui muudel Euroopa rahvastel. Seega Baltikum ja Põhja- Skandinaavia elas veel 5000 aastat tagasi küttide- korilastena.

Keeled Üks teema, mis mind mingil põhjusel väga intrigeerib, on keele teke. Eesti on selles raamatus nimeliselt ära mainitud vaid ühes kontekstis: keel. Me oleme nii erilised :)
Tänapäeval on maailmas ca 6500 üksikeelt. Ja tänapäeva keelte algläte paiknes Armeenia, Aserbaidžaani, Ida-Türgi ja Loode-Iraani piirkonnas. Erandi moodustavadki baski, ungari, soome, eesti jm väiksemad keeled Kirde- Euroopas. Kui piisavalt kaugele minna, siis võib jõuda kõikide indoeuroopa keelte juurteni, ühise muinas- protoindoeuroopa keeleni

Uurali keeled tekkisid tõenäoliselt teisel sajandil enne meie ajaarvamist. Täielik müstika. Miks indoeuroopa keeled ei jõudnud/ei jäänud Eestis püsima. Ja miks sai valdavaks soome- ugri. Ma hullult loodan, et soomlastel on kunagi ressurssi, see välja uurida.

Tõlgendamine:
Üks põhjus, miks ma tahaks teadlane olla. Teadlaste hulgas on palju mehi (sh selle raamatu autorid), mistõttu on tõlgendamine sageli meeste vaatepunktist lähtuv. Näiteks. Ka meie meediast käis läbi uudis, et Lechi piirkonna  2500-1500 e m a genoomi uurimisel avastati, et 28-st naisest 17 on tulnud mujalt, mehed olid kohalikud. Järeldus: patriarhaadi algus, naisi saadeti võõrsile. Kaalumata hüpoteesi, et äkki tahtsid naised ise ära minna? Naised ise valisid mehed, sest kohalikud polnud tegijad jne..  
Samas uuringus ka järeldatakse, et hauapanuste osas naiste diskrimineerimist ei toimunud, sama uhked.
Naised on läbi aegade olnud avatumad ja liberaalsemad. Sessamas raamatus tuuakse näiteks, et kütitüdrukud läksid sageli naiseks maaharijatele, aga väga harva juhtus see vastupidi. Sama loogika pidavat kehtima tänaseni primitiivsemates kultuurides. ja mitte ainult. Ka esimeses ja teises maailmas on tihti naised need kes otsivad välismaal õnne,  mugavat elu ja armastust. Mehed liiguvad pigem töö tõttu.

Suhtelisus.
Raamatus on toodud näited, kuidas pronks alustas tsivilisatsiooni, masstootmise ja sõdade ajajärgu, sest... inimesi oli palju ja ressursse ei jagunud. Inimesi oli tollal umbes 50 miljonit....

Eesti ajalugu meeldetuletuseks
Pulli asula 11000 a tagasi (9000-8550 e kr)
Rändavad Ida kütid ja korilased. Koer on kodustatud ja kasutatakse Eestis mitteleiduvat musta tulekivi.
samal ajal saab viljakal poolkuul alguse maaviljelemine.
Lähis Idas NAtufi kultuur ( u 14 tuh aastat tagasi)

Kunda kultuur 8700-4950 enne Kristust, kütid ja korilased
Joon e paelkeraamika kultuur Kesk-Europas.
Esimene massiline sisseränne, maaviljelejad jõuavad Euroopasse (Lõuna-Kesk Euroopa alad, läbi Balkani.)
u 8000 a tagasi elanud Bad Dürrenbergi  šamaanitar ning varane talunaine Stuttgardist  ca 7000 a tagasi)
asustatakse Sardiinia saar ning vanimad paadid Bracciano järv Itaalias

Tamula u 4500 aastat tagasi- kamm ja nöörkeraamika
Skandinaavia poolsaarele jõuavad maaviljelejad u 6200 a tagasi.
tekib lehterpeekrite kultuur, paralleelühiskonnad
Maaviljelejad jõuavad Suurbritanniasse
u 5000 aastat tagasi massiline (teine) sisseränne Ida steppidest (Jamnaja kutuur) ja nöörkeraamika levik,

Ma koolis vihkasin ajalugu. Nüüd on Saksamaa muuseumite kogemus ja see raamat näidanud, kui huvitavalt on võimalik tegelikult ajalugu õpetada. Mitte lahingud, partei teesid ja  nimed. Vaid kontekst. Kuidas elati, miks ja kuidas selleni jõuti. Miks on vaja vaktsineerida, mis  viib populismini,  kuidas kliima  mõjutab  impeeriumite saatust...
Ning. Meie, eurooplased, oleme migrandid...Inimkond sai alguse Aafrikast. Eurooplased Ida steppidest ning anatoolia-pärsia aladelt.

Samal teemal. Eesti Ajaloo II köide