Emadepäeval

Vaatasin filmi Mr.Nobody against putin. Väga hea film,  täiega soovitan.  Mõtteainet,  mis oleks meist saanud,  kui  nl oleks alles jäänud. Ja kuidas mõned inimesed on ajupesule,  mistahes teemal, nii vastuvõtlikud ja teised mitte.  Ja miks venelaste seas on see % nii kõrge.  Vastuseks ei sobi usk- vaata ukrainlased,  poolakad. Vastuseks ei sobi ajalugu,  mida me ju paljuski jagame. Ei  tea. 

Aga filmist enam jäi mind kummitama laul. Lõputiitrid ütlesid,  et esitaja on Bambini di Praga ja laul Dunajevski Nerazkazat. Kohe kui kuulsin,  teadsin,  et olen seda laulnud.  Otsing ei andnud midagi. Filmi  stoorist lugesin,  et teema oli autoriõigustes, mida  venemaalt ei  saadud. Millest ma oletan,  et seetõttu pole salvestus avalik.  Ja ma ei  mäletagi kuidas,  raalisin välja,  et laul on tegelikult дунаевский летите голуби. 

Meloodiat kuulates  rütmimeetodi kasutades  tuletasin meelde alguse" nüüd tuvid lendu tõuske kiirelt,  ei ükski tõke hoia teid ja kaasa tervitusi viige maailma rahvastele meilt. ....".Google keeldub mulle edasisi sõnu näitamast,  taas autoriõigustele viidates. Tänud Kärt, kirjutatud kuulmise järgi, (masendavalt halb esitus. Isegi venelased laulavad ( youtubes) kordades paremini)
las maapeal raevutseda tuuled
ja pilverünkad tõusta veel
Ei jõua kiskjad teie juurde
Ei suuda torm teid viia teelt
Las toovad vabaduse seemned(?)
Las algab tuvid, teie, lend
kõik rahvas ümber, lootus hinges
on meie poole pöörand end
Nüüd tuvid kaugusesse jõudke
te hoolimata päevast, ööst
ja hüüdke: kõik rahvad nõudke
vaid rahu, õnnelikku tööd
Nüüd tuvid, lennake..

 Sealt jõudsin mõttega Notsu kommentaarini.

kui kräppi ise ei tehta, siis ei tehta ka meistriteoseid, kräpitegemise etappi ei saa vahele jätta. ja mis puutub neisse, kes sellest etapist välja ei jõuagi, siis neist võrsub jälle publik. Käkerdamine annab mingigi ettekujutuse, mida tähele panna ja hinnata. ehk nagu Renoir ütles, akvarelliplätserdajatest tulevad kunstiarmastajad.

Mul on päris hea muusikaline haridus.  Olen õppinud erinevaid pille,  solfedžot, muusikaliteratuuri ja - ajalugu.. aga mu maitse on primitiivne.  Mulle meeldib meloodiline,  harmooniline muusika. Dunajevski,  Mozart,  Tšaikovski,  Oit,  Lõhmus . Ma hullun mitmehäälse laulu peale.  Queen,  Karavan. Seekordse  Eurovisiooni lemmik on  Šveitsi  Alice   ..

Mul on ka  tantsuajalugu. Tean  balleti positsioone, mäletan tuljakut ja tarantellat. Kunstis olen saanud auhindu ja preemiaid.  Aga mõlemal juhul köidavad mind esteetika ja üllatus.  Köler nt ja Dali. Moodsa tantsu ja kunsti puhul see vau efekt, imetlus ja heas mõttes kadedus- kuidas inimene sellise idee peale tuli! Tarbedisaini puhul ka  ergonoomia. Ning nende kahe puhul meeldib mulle sada korda rohkem ise teha,  kui teisi vaadata. 

Muusika,  kunst,  tants on tegevused,  mis viivad mind voo seisundisse. Neid on väga hea teha. Iseendale.  Ma imetlen nende loojate enesekindlust,  kes julgevad oma loomingut teistele esitleda. Heas mõttes  egoism. Maailm on ju tihedalt tihedalt täis.  

Haridus peaks andma oskuse hinnata kultuuri (laiemas mõttes). Aga täpselt nagu poliitilise ajupesu puhul,  mõni aju jääb sellest hoolimata lihtsat meelelahutust eelistama.  Täiskasvanu olemise suur pluss on,  et  kelle asi. Kui mulle meeldivad nii  Hesse kui Kaugver. Dunajevski ja Pärt.. siis nii ongi. 

Head  emadepäeva!