Kas internet teab vastuseid?

Mulle oleks nüüd vahelduseks vaja koolitust, mis õpetaks ütlema ei. Või siis vähemalt võtma mõtlemispausi.
Kuidagi liiga palju on viimasel ajal õhinapõhiseid tegemisi, kus ma ise, vabatahtlikult olen tõstnud käe, et - jah, mina tahan. Ja siis, nädal hiljem, istun imestades, kuidas ma küll sellesse olukorda  jõudsin...
Praegu on õhus võimalus lugeda alates sügisest ühes kutsekoolis loenguid. Võimalik, et nad ei saa gruppi täis, või (saavad oma veast aru ning) leiavad pädevama koolitaja . 

Aga igaks juhuks tahaksin juba vaikselt ette valmistada.
Kokkulepet sõlmides olin väga elevil. Kabinetist väljudes sain korraga aru, et küsimus pole, mitte MIDA rääkida. Ma võiks neil teemadel jahuda tunde.. vaid KUIDAS. Kuigi mulle öeldi, et see on mu enda valik, siiski ma ei usu, et tänapäeval viitsib keegi kuulata raamatu ettelugemist või monooge või vaadata lihtsalt slaide.

Koju jõudes ning materjalile veelkord otsa vaadates jõudis reaalsus kohale. Jah, "kuidas" on oluline, aga "mida", pole samuti väga lihtne ülesanne. Ma olen senini pidanud maksimaalselt päeva pikkuseid ettekandeid. Nüüd on maht kokku ca 80 tundi. 12 teemat x 2-12 tundi. ...

Ja ma ei oska kuidagi peale hakata.

Mulle tundub, et on kaks varianti. Esimene. Võttagi see õppekava ette ja teha 12 esitlust vastavalt etteantud teemadele/ajaraamidele.

Infoks fakt

Ükskõik, kas räägitakse automaksust, bioprügist ja selle sorteerimisest, maamaksust või elektri hinnast,  Siis põhjuseks miks üht või teist pole mõtet kehtestada, tuuakse üksi suurel krundil eramajas elav memmeke, kes ei ole võimeline seda maksma ja kes seeläbi kannatab.  

Vaatsin huvi pärast. Üksi eramus elavaid inimesi  vanuses 65+ on Eestis 24 tuhat.  

#keskpäevatund #samostjaaaspõllu

Äriidee

Lisaks rõdule paigaldatavale tuulegeneraatorile oleks vaja seadet, mis muundaks kodus tekkiva staatilise elektri vahelduvvooluks.

Huvitav, kui Bill Gates oma kempsuprojektidega ühele poole saab, kas ta viitsiks seda uurida.

Kehast ja positiivusest

 

ma tahaksin üht lugu, mis mind häirib, jagada. Vabandan juba ette kõikide solvamiste pärast.

korraldasime orienteerumisürituse. Mitte võistlus,vaid õppimiseks. Ei pea võidu peale jooksma, võib rahulikult kõndida ja kaarti uurida. Osales ka päris pisikesi lapsi ja eakaid.
Tulid inimesed kohale. Nende hulgas ka- ütleme, et ta nimi on Tiina. Rubenslikult väga suur ja raske neiu. Läks hooga rajale. Paar minutit hiljem tuleb tagasi. Päev on kuum, räägib, mul on vererõhk kõrge, ei saa...No olgu.

nädal hiljem toimub ellujäämiskoolitus. Ürituse tutvustuses on kirjas "Arvesta, et tegu on ebamugava kursusega - sisaldab jalgsi liikumist, väliööbimist, putukaid. .....Eesmärk on siiski ellu jääda, seda me õpime ja õpetame, ". Rohkem hoiatusi pole. Et me igaüks ei peaks autoga minema, siis jagame infot, kes kellega saaks. Tiina pakub ennast välja ja mul hea meel, et ei pea ise sõitma. Enne sõitu saab selgeks, et tegemist on rahuliku inimesega. Ma olen talle eelnevalt saatnud kahel korral oma aadressi koos õpetusega, kuidas kohale saab. Sõidupäeva hommikul helistab mulle, et ..oot kus sa elad. Lõpuks leiame teineteist üles. Lähen autosse ja .. saan aru, et see on ju SEE Tiina. Ühe tüdruku peame veel peale võtma. Kus ta elab, kus te kohtuma pidite, uurin. Tiina ei tea, ta vist midagi mulle saatis, aga.. surfab natuke, leiab üles ja saadab tüdrukule messi, et jõuame varem. Tüdruk vastu, et kuipalju varem? (seda kuulsin hiljem, kuna tüdruk, saamata vastust, tuli oma autoga). Mulle ütleb Tiina, et.. näe, ta ei tahagi meiega tulla. 

asume siis teele. Ilm on soe ja ilus. Ja me võtame kõike rahulikult. Tiina kerib akna lahti. Tavaliselt ma protestiks selle peale ( sest kaelaradikuliit), aga seekord pole põhjust. Sõidame mingi 30-ga ( ok, ma pisut liialdan). Pooleteise tunni jooksul teeme kolm suitsupausi. Suitsetab Tiina. Mina ei suitseta.

Maailm on hukas

Huvitav, kas Jüri tõuseb mõnel hommikul üles, vaatab peeglisse ja kahetseb, et võttis omal ajal Martini endaga valitsusse?
Huvitav, kas Kaja tõuseb mõnel hommikul, vaatab peeglisse ja kahetseb, et andis järgi Isamaa väljapressimisele?
Ja nii edasi.
Või millal see kõik algas? Jevgenist ja Margusest? Või äkki siis, kui Edgari võitu ei tunnistatud?

See, kuhu me täna oleme jõudnud, on lihtsalt. Uskumatu. Ma loen Facebookist Juku-Kalle följetone, naeran, aga tegelikult tahaksin nutta.
Mina andsin oma hääle sellele koalitsioonile, et nad teeksid seda, mida mina soovisin ja milles neid usaldasin. Lisaks minule andsid  53,8% valijatest  ja 34% kõikidest valimisõiguslikest elanikest oma hääle samuti sellele koalitsioonile. Eelarvetasakaal. Julgeolek. Euroopalikus. Eestikeelne kool. Liberaalne maailmavaade. Roheline tulevik. Ja kui mõned valijad on tänaseks ümber mõelnud (appi, meile valetati!), siis oli vist Tõnu Runnel see, kes reitinguid vaadates retooriliselt küsis- kallid isamaalased ja ekrelased, miks te siis reformierakonda valisite? Tulevikus lugege ikka programme ka.. aga see selleks.

Miks ma ei saa enam olla kindel, et kui ma annan oma hääle ja kui rahvas annab oma hääled, siis olemegi kuni järgmiste valimisteni rahus. Mingil põhjusel oleme me ikkagi vähemuse pantvangis. Kõik valimisprogrammid-diskussioonid võib tulevikus ära unustada, sest need on mõttetud. Elu on näidanud, et valimiste võitja ei tarvitse võita, et koalitsioonileping paneb tegema poliitilisele suunale vastupidist jne  Ei saa enam ka soovitada, et tänase opositsiooni programmi elluviimiseks ja tänase koalitsiooni soovitu  takistamiseks tuleks lihtsalt töötada oma valijatega ja võita järgmised valimised. Kõlab loogiliselt, aga nii paraku pole. Õudne.

Tegelikult olen ma nõus nendega- mitte midagi ei peaks (koalitsioon) tegema kuni nt jaanipäevani. Ajakirjandus ei peaks samuti midagi kajastama ( st esilehtedel ja juhtkirjades) ja et parlament võiks ning peakski olema vaidlemise koht ( iseasi, kui palju võib diskussiooniks nimetada küsimust- palun vetsu). Ja las siis tulevadki erakorralised valimised, sest pretsedent on loodud. Võitja ei võta kõike. Tulevad järgmised jne. Euroopaski on riike, kus aasta jooksul on toimunud viied valimised. Kurb on, et mida rohkem sellist jama, seda polariseerunumaks me muutume.

Maikuu

Nii kiire kuu on, et ei ole jaksu kirjutada. Laenan Reeda formaati ja panen kirja vaid märksõnad.

Lõpetasime mälumänguhooaja. Seekord läks natuke kehvemini, kui eelmisel korral. Teemaks olid kuulamis/heliküsimused.

Mitu mitu head kolleegi said koondamise. ma olen siiani lohutamatult kurb. Aga elu läheb edasi. Me keegi pole asendamatud ja uutel juhtidel on õigus moodustada oma meeskond ja kõik need teised kenad sõnad.
Teiselt poolt on see maikuu toonud mu ellu väga palju uusi toredaid tutvusi. 

Lõpetasime laulukoori hooaja. Kui jaanuaris oli meil nimekirjas 43 inimest, siis viimasel koosviibimisel 6. Nad ütlevad, et ma olen pessimist, sest jaanuaris ma  täpselt seda ennustasin. Kas pessimism on realism? Või on need kaks erinevat asja?

Kohtusin oma uue ülemusega. Esimene kontakt oli üllatavalt positiivne. Eks näis, mis edasi saab.

Kurvastasin, et ma ei oska mitte midagi... ja seejärel avanes mulle kaks töövõimalust. Lugesin need kirjeldused läbi.. ja sain aru, et ma oskan väga väga väga palju. See oli üllatav ja väga hea tunne. Mis neist võimalustest saab, eks näis.  

Korraldasin ühe suure ürituse. Kirja pani end 64. Kohale tuli 52. 4 inimest helistas hommikul, et kahjuks ei saa, teised ei andnud märkugi. Tegelikult ju väga hea osavõtuprotsent? Igatahes läks kõik väga hästi. Ilm oli kui tellitud.

Istutasin muru :) eesti keeles siis seda, et ei julgenud enam seemneid külvata, kuna linnud söövad ära. Kasvatasin turbapatjadel taimedeks ja nüüd istutasin muru sisse. Mu eesmärk on see, et kui muru niidetakse, siis jääks ta roheliseks st et seal oleks piisavalt madalaid taimi, mis taluvad niidukit ja palju värvilisi õisi.
Eelmise aasta ökoterrorism kandis vilja, olid krookused ja on mairoosid. Loodetavasti õnnestub ka see projekt.

Nädala lõpus ootab üleelamiskoolitus. Kaks kätt taskus nädalavahetuseks metsa. Loodetavasti jään ellu, sest esmaspäeval kell 6 läheb lennuk...Messile, kus pean olema viks ja viisakas ja energiline...

Novot. Hakkad otsast kirjutama, ja  muudkui tuleb :) Üht väga head raamatut loen ka, aga sellest juba edaspidi.

Eurovision 2023

10.05.2023

Ma tean, kes võidab sel aastal Eurovisiooni. Sa ei tea? Kuidas nii, kas sa siis kihlveokontorite ennustusi ei vaata?

Olen sel teemal ka varem urisenud, aga päriselt. Mulle tõsiselt ka ei meeldi.
Inimesed, keda teema huvitab, vaatavad ära videod ning panustavad mingi kogemuse põhjal, kes võiks olla võitja.

Seejärel astub artist lavale. Ta võib seal laval minna närvi, võib laulda mööda. Võib üldse mitte laulda. Sest saatejuhid alustavad lausega- sellele artistile ennustatakse X kohta. Ja ikka kuulad oo- aga mulle ei meeldi/meeldib. Ja see teine, keda niimoodi sisse ei juhatata või siis -oo, tegemist on täieliku luuseriga, kuuladki  teistmoodi.

Majanduses nimetatakse seda juhitud ootusteks. Ilmub artikkel sellest, et on tulemas kehv suhkruaasta ning hind tõuseb. Inimene loeb ja mõtleb... mm.. kolme kuu pärast on mul suhkrut vaja, peaks vist ette ära ostma. Ilmub veel ja kolmas artikkel, mis sama lugu räägib ja nüüd on inimene juba kindel. Ruttu poodi suhkrut ostma. Nõudlus suureneb hüppeliselt, börs reageerib, hind tõuseb. Me oleme seda korduvalt näinud.